Õpetajatel tuleb Oscari gala

4. okt. 2013 Sirje Pärismaa - 3 kommentaari

Esmakordselt saab parimate õpetajate tunnustamisest osa kogu Eesti – 5. oktoobril Tartus Vanemuise kontserdimajas toimuvast auhinnagalast „Eestimaa õpib ja tänab” teeb Eesti Televisioon otseülekande.

Sellest tuleb õpetajate Oscari gala, lausub ürituse üks vedajaid, haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna asejuhataja Tarmu Kurm. „Teatri- ja spordirahval on juba aastaid olnud taoline tunnustamisüritus, mida jälgib huviga suur auditoorium. Haridustöötajate vastuvõtt toimus seni suletud uste taga ja sel ei olnud nii suurt kõlapinda. Nüüd saavad siis ka õpetajad oma ürituse, mis aitab ehk õpetajaametit väärtustada.”

Vähetähtis pole seegi, et otseülekandeks saadi parim aeg – saade algab laupäeva õhtul kell seitse, enne kõrge reitinguga kodumaist seriaali „Õnne 13”.

Auhinnagala on kontsentraat kolmest väiksemast üritusest: „Aasta õpetaja”, „Eestimaa õpib ja tänab” ning ministri vastuvõtt rahvusvahelistel õpilasvõistlustel osalenutele.

Aasta õpetaja valimist on aastaid korraldanud HTM, haridustöötajate liit, maa- ja linnavalitsused. Linnade ja maakondade parimatest parimad õpetajad, kasvatajad ja haridusasutuste juhid on olnud kutsutud üleriigilisele vastuvõtule.

Koolidele ja lasteaedadele suunatud üritust „Eestimaa õpib ja tänab”, mis andis uudsele ühendüritusele ilusa nime, on kaks aastat korraldanud alushariduse juhtide ühendus, koolijuhtide ühendus, lastevanemate liit, linnade liit, maaomavalitsuste liit, hariduskorralduse nõukoda, Innove ja HTM. Auhinnatud on õppija arengu toetajat, õppeasutuse eestvedajat ja arendajat, välja on antud loodus- ja täppisteaduste auhind ning Eestimaa ja kodanikutunde auhind.

Rahvusvaheliste õpilasvõistluste parimate vastuvõtul on tunnustatud vähemalt kümne osalejariigiga võistlustel 1.−3. koha saavutanuid.

Senisest suurejoonelisema tunnustusürituse korraldamist ohjab HTM, partneriteks haridustöötajate liit ja SA Innove. Ühisüritusel astuvad Vanemuise kontserdimaja lavale kümne kategooria laureaadid ning kolm parimat õpilast ja aasta parim õpilastööde juhendaja. Igas kategoorias on kolm nominenti, kelle nimed-näod-teod kuvatakse ekraanile. Nominendid valis välja üleriigiline žürii maakonna žüriide esitatud kandidaatide seast.

„Laureaadid saavad oma väljavalituks osutumisest tõepoolest alles saalis teada ja see peaks neile tulema samasuguse üllatusena nagu päris Oscari galal,” muheleb Tarmu Kurm.

Otseülekanne seab Kurmi sõnul üritusele omad nõuded: õhtu peab olema tempokas, dünaamiline, otse-eetrile vahelduseks vaimukad videoklipid. Õhtujuhid on näitleja Tambet Tuisk ja Tartu Forseliuse kooli õpetaja Kristi Mumm, lavastaja Ain Mäeots. Meeleolukaid vahepalu esitavad suurte staaride kõrval ka Värska muusikakooli folkbänd Foron Doce ja tantsukool Shate.

„Loodetavasti saab auhinnagalast traditsioon,” ütleb Tarmu Kurm.

———

Vanemad, laske lastel lapsed olla!

Aasta klassiõpetaja auhinna nominent Aili Hõbejärv on veerandsada aastat töötanud Tallinna Reaalkoolis, mille seinte vahelt ka ise kunagi ellu astus.

„Mul on meeletult vedanud lastega,” kinnitab ta särasilmil. „Algklassilapsi iseloomustab suur siirus ja usaldus, nad poevad vahel süllegi istuma.”

Hõbejärve sõnad saavadki kinnitust, kui tema klass koos õpetajaga end pildile sätib. Õpetaja nägu ei paista kallistajate sülemist väljagi ja palun väikse õhuvahe jätta.

Esimesed kaksteist aastat oli Hõbejärv vaid poisteklasside juhataja.

„Kahju, et seni pole eraldi klasse, segaklassis on märksa raskem õpetada,” ütleb ta ja meenutab, et tema esimeses segaklassis olid kannatajaks tüdrukud, kuna harjumusest palus ta ikka poistel vihikud välja võtta. Kui mõni kolleeg Hõbejärve asendamas käis, ei jõudnud ta ära imestada, kuidas alati on poistel esimestena käed püsti ja nad tahavad vastata.

25 aastaga pole lapsed Hõbejärve arvates muutunud, on ikka ühtemoodi rõõmsameelsed. Küll aga on muutunud lapsevanemate väärtushinnangud.

„Varem olid vanemad kasvatusküsimustes alati samal arvamusel nagu mina, aga nüüd tuleb ette ka eriarvamusi,” räägib õpetaja. „Lastelt oodatakse, et nad oleksid kohe täiskasvanud, kes oskavad kõike, selle asemel et nautida oma seitsmeaastase siirust. Meeletu kohustuste koormus pannakse lapse õlule. Hea õpetaja oskab näha ära tee, kuidas laps saaks areneda ja tulla toime kõigega, mida temalt nõutakse.”

Vahel on õpetaja Hõbejärv tõeliselt kurb. Siis, kui mõni laps ütleb, et teda pole keegi kunagi armastanud. Ja kui klassikaaslane tahab teda kallistada, ehmatab ära.

„Kodudes pole alati füüsilist lähedust. Koolis pääsen neile siiski ligi, et sellistest asjadest rääkida,” nendib Hõbejärv.

Õnneks on koolist kadunud raha paine, mis uute aegade tulekuga klassiruumi tungis. Õpetajat rõõmustab nüüd pigem edukate inimeste initsiatiiv aidata oma lapse klassis peresid, kes näiteks ekskursiooniraha maksmisel jänni jäävad.

„Kõigis klassides domineerivad siiski pered, kus ollakse laste suhtes tähelepanelikud,” ütleb Hõbejärv.

Oma esimest õpetajat mäletatakse kogu elu. Armsaid juhtumisi on Hõbejärve elus kogu aeg. Kord tuli tal jalgrattal kett ära, lükkas vaikselt ratast käe kõrval ja püüdis sirelipõõsa all suudlevast noorpaarist mööda hiilida. Noormees hõikas: „Tere õpetaja!”, ja suudles oma neiut edasi.

———-

NOMINENDID

Aasta lasteaiaõpetaja auhind

• Tiina Mitt, Tartu Helika lasteaed

• Marge Kullamaa, Tallinna Rõõmupesa lasteaed

• Larissa Stepanova, Narva Päikese lasteaed

Aasta klassijuhataja auhind

• Aina Porman, Tallinna Õismäe Gümnaasium

• Virve Rääsk, Jõhvi Gümnaasium

• Aivi Mehide, Tõrva Gümnaasium

Aasta klassiõpetaja auhind

• Ulvi Mihkeles, Paikuse Põhikool

• Irina Švõrova, Tartu Annelinna Gümnaasium

• Aili Hõbejärv, Tallinna Reaalkool

Aasta põhikooliõpetaja  auhind

• Aina Seppel, Saaremaa Ühisgümnaasium

• Aune Tammi, Tartu Hiie Kool

• Valmar Kaur, Saue Gümnaasium

Aasta gümnaasiumiõpetaja auhind

• Neeme Katt, Jõgeva Ühisgümnaasium

• Elbe Metsatalu, Paide Gümnaasium

• Ülle Seevri, Hugo Treffneri Gümnaasium

Üldhariduse sõbra auhind

• Nutilabor Vaata Maailma SA

• Kalju Kertsmik, Albu vallavalitsus

• Ivar Tedrema, Kambja vallavalitsus

Auhind „Aasta tegu hariduses”

• JukuAkadeemia, Konguta Kool

• Rocca al Mare Kooli loodusklass

• Ljubov Fedotova, Lasnamäe Vene Gümnaasium

Õppeasutuse juhi auhind

• Piret Määr, Tallinn Kullatera lasteaed

• Riina Müürsepp, Pärnumaa Kutsehariduskeskus

• Urve Saar, Rakvere Linna Algkool

Kutsehariduse sõbra auhind

Kaido Mäesalu, AS Suwem

• Tarmo Lees, MTÜ Põlva Metsaomanike Selts

• Eesti Trükitööstuse Liit, Külli Tammes

Aasta kutseõpetaja

• Reti Randoja-Muts, Räpina Aianduskool

• Taavi Tuulik, Hiiumaa Ametikool

• Veiko Belials, Luua Metsanduskool

Õpilasvõistluste võitjad

• Eva-Maria Tõnson (Tartu Veeriku Kool, praegu Hugo Treffneri Gümnaasium)

• Janno Veeorg (Tallinna Reaalkool, praegu Tartu Ülikool)

• Sten Raide (Valga Gümnaasium)

Aasta õpilastööde juhendaja

Uno Mäeorg (Tartu Ülikool)

——

Elu on matk

Aasta gümnaasiumi õpetaja auhinna nominent Neeme Katt (pildil) on sügisel tööd alustanud Jõgevamaa Gümnaasiu­mis infotehnoloogia õpetaja. Enne seda oli ta Jõgeva Ühisgümnaasiumis keemia- ja informaatikaõpetaja.

„Neeme on äärmiselt metoodiline,” iseloomustab veerandsada aastat pedagoogiametit pidanud meest Jõgevamaa Gümnaasiumi direktor Alo Savi. „Temaga koos töötades ja reisides on inimestel alati kindlustunne, et kõik on põhjalikult läbi mõeldud ja korras.”

Kati mälu on fenomenaalne ning klassijuhatajad eelistavad puudujate päeviku kontrollimise asemel tema käest küsida, kes õpilastest sel päeval tema tunnist puudus.

Neeme Kati suur hobi on matkamine ning seda on ta teinud nii õpilaste kui kolleegidega NSV Liidu avarustest Alpideni välja ning jõudnud ka Annapurnale.

„Elu on matk,” on ta öelnud ühes intervjuus. „Ma ei matka selleks, et kuhugi välja jõuda, vaid selleks, et minna. Elus on samamoodi: oluline pole lõpp-punkt, vaid teekond ise. Matkamiseks on vaja varustust, plaani ja kaaslasi. Elamiseks on samuti vaja teatud „ettevalmistust” ja inimesi, kellega koos oma teed käia.”

Üks lugu, mida kolleegid armastavad naerulsui meenutada, on järgmine. Katt ärkas ühel hommikul üles, vaatas aknast välja ja märkas, et autot ei ole. Sellele järgnes kerge paanika. Lõpuks meenus Katile, et ta oli eelmi­sel õhtul läinud autoga poodi, ent koju tulnud jala ja auto poe parklasse unustanud.

„Kolleegide jaoks oli see eriti intrigeeriv, kuna Neemel on alati olnud suurepärane mälu ning ta ei tee mida­gi seda enne põhjalikult läbi mõtlemata,” muheleb direktor.

——–

Teater paneb lapsed rääkima

Aasta põhikooli õpetaja auhinna nominent Aune Tammi (pildil) tuli Tartu Hiie Kooli 16 aasta eest ajalehekuulutuse peale kasvatajaks ja andis algul eesti keele asendustunde. Kuulmis- ja kõnepuudega laste õpetamine erineb oluliselt tööst tavakoolis. Hiie koolis õpivad ka düsgraafia ja düsleksia all kannatavad lapsed, kel esineb mitmesuguseid hääldamisraskusi. Lisaks tavatundidele arendataksegi õpilaste kõnet ja kuulmist eritundides.

Mitut keelt valdaval õpetaja Tammil on oma salarelv – tihe klassiväline töö. Ta viib lapsi kultuuriüritustele ja laseb neil endil kultuuri teha. Juba pikki aastaid on ta juhendanud koolis näiteringi. Neljanda veerandi algul saavadki kõik publiku ette astuda.

„Teiste ees esinemine annab võimaluse tunda end kordki tähtsana, eriti siis, kui roll tuleb väga hästi välja,” tõdeb Tammi. „Lapsed saavad esinemisjulgust ja enesekindlust, õpivad omavahel suhtlema, end paremini väljendama ja rääkima.”

Näidendeid lavastades veedavad lapsed ja õpetaja koos lugematu arvu pärastlõunaid ja õhtuid. Koos kirjutatakse teksti ja arutletakse tegelaste üle. Tammi on näinud, kuidas õpilased õpivad tegelaskujude kaudu ka ennast paremini tundma.

„Ehk oskavad nad seetõttu edaspidi ka paremini elada,” loodab õpetaja ja lisab, et ka tema õpib õpilastelt. Suur rõõm on näha, kui viimaks läheb hästi neil, kes on näinud suurt vaeva mõne asja selgeks saamisega.

Värskelt on Tammil meeles, kuidas sündis emakeelepäeva näidend.

„Pealkirjaks panime „Kalevipojad ja Kalevitütred”. Sidusime eepose tänapäevaga. Õpilased olid selleks piisavalt arukad. Mul oli hea meel, et on õnnestunud kujundada nad sellisteks isiksusteks, et nad nautisid protsessi ja tulemust.”

Tammi usub, et lapsed on igas koolis toredad.

„Meie koolis tuleb aga rohkem vaeva näha, et õpilasi raamatute juurde tuua. Kui õnnestub, on väga hea tunne. Loodan, et mul jagub piisavalt energiat ja optimismi ning suudan leida üles suhkrutükke ka siis, kui elul on pipraterasid pakkuda,” ütleb Tammi.

———

Konguta Jukud teevad teadust

Tartumaal asuvas väikses Konguta Koolis tehakse tegusid, mida kadestavad ka suuremate koolide lapsed. Teaduse populariseerimise programm JukuAkadeemia ongi tänavuse Eesti hariduse aasta teo nominent. 6. klassi õpilased arvavad JukuAkadeemiast nii.

Marta Külaots: „JukuAkadeemia on meie koolielu muutnud palju põnevamaks ja huvitavamaks. Seda programmi kirjeldab kindlasti väljend „õhinapõhine õpe”. Õhinat on tõesti palju, kui loetakse matrik­litest, mitu tundi sa oled ennast arendanud ja mitmes kursus käsil on. Samuti oodatakse õhinal iga uut üritust. Üks oodatumaid on öökool, kus oleme teinud nii teadusteatrit kui ka semestri avamist. Samuti on väga huvitavad teaduskonverentsid, kus juba 1.−2. klassi õpilased saavad ülikooli lõputööks harjutada. Praegu on meil käsil JukuAkadeemia neljas aasta. Soovitan kindlasti ka teistel koolidel selle programmiga liituda, kuna see arendab lapsi ja on ka õpetajatele huvitav.”

Robin Tammemägi: „See on nagu põnev mäng, kus saab punkte kursuste, õppelaagrite ja õppekäikude eest. Iga õppeaasta lõpus saame teada skoori. Ma ei saa seda teiste kohta öelda, kuid mina olen JukuAkadeemia tõttu hakanud osalema rohkem kursustel ja üritustel. Ka TÜ teaduskooli läksin õppima just seepärast.”

Robin Kull: „JukuAkadeemia on nagu raamat, kuhu pannakse kirja mu elu sündmused kooliajast. See on huvitav, kuna me saame nende käikude eest punkte. Äge on lugeda neid punkte ja pärast neid sõpradega võrrelda.”

Rebekka Tutskanjuk: „Tänu Juku­Akadeemia õppekäikudele oleme saanud palju kogemusi ja teadmisi, oleme käinud mitmel Eesti saarel. Kooli on külastanud kiviuurija, kellega koos uurisime kivistisi, ka mere ääres Panga pangal uurisime kivistisi ja fossiile. Meil on igal aastal olnud teaduskonverentsid, kus me kanname ette oma aasta jooksul tehtud uurimistööd.”

Eva-Lotta Unt: „JukuAkadeemia on lahe ettevõtmine. Ma olen õppinud nii palju uusi asju, millest mul enne aimu polnudki. Teadustöö ja hinne kantakse meie koolis ka tunnistusele.”

Reili Vulff: „Mulle meeldib väga teadustööd teha. Meil on olnud ka väga palju õppekäike mööda Eestimaad ja teadlaste öökoolid, kus tehakse erinevaid ning väga põnevaid eksperimente. Teadlaste olümpiamängudel olid väga toredad spordialad, nagu rebaste mäkketõus ja professorite kepikõnd.”


3 kommentaari teemale “Õpetajatel tuleb Oscari gala”

  1. Tähelaev ütleb:

    Kogu see temaatika – Oscari gala korraldamine haridustöötajate , s.h õpetajate osavõtul, lõhnab (haiseb ) igal juhul halvasti.
    Olles ise õpetaja, ei saa ma aru, keda ja mille alusel võrdsustatakse filminäitlejatega ?
    Miks tahetakse, veri ninast välja meetodil,kedagi kuidagi paremaks seada ja tunnustada,kuigi mingitki vajadust selleks pole ja ka objektiivseid hindamiskriteeriumeid pole ?
    Kes selle jama välja mõtles ja kes sellest kasu lõikab ?
    Selles artiklis tuuakse ideaalõpetaja musterkujuna esile Neeme Katti.Ja tema promojana Neemet napilt kuu aega tundev härra Alo Savi.Kuidas mõistame neid hinnanguid ja otsuseid ?
    Asjad ei ole korras.
    Pühendunud ja andekaid õpetajaid jagub õnneks veel allesjäetud koolidesse,kuritegu on nende väärikust madaldada pseudokonkurssidega -“parim linna- maakonna -aineõpetaja ” !
    Kas keegi on hinnanud nominentide hulka mittearvatud õpetajate arvamust ?Kes on need jumalused, kellel on voli kedagi kätele tõsta , teisi porri tallates ? Missugused on need kriteeriumid, millega seda jama korraldatakse ?Mis on selle jama eesmärk ?
    Mis sunnib teatud ringkondi lõhestama kollektiive ja isiksuste eripära ?
    Ja tekitama järejkordseid pseudoedetabeleid ?
    Vastus saab olla vaid ühene- osad ametnikud tegelevad endale väljamõeldud ülesannete genereerimisega ehk tühja -tähjaga.Ja justkui arukas ühiskond – tolereerib seda tühisust.

  2. ilus algatus ütleb:

    Mina olen pigem vastupidisel arvamusel kui Tähelaev.
    Õpetajate töö on raske ja alamakstud, mistõttu on koolidesse jäänud vaid väga pühendunud ja lapsi armastavad õpetajad või siis need, kes sinna kunagi miskipärast on sattunud (loe: ka midagi muud teha ei oska). Et õpetaja ametit väärtustada, ongi vaja seda rohkem promoda ja selle parimaid esindajaid kogu Eestile tutvustada. Lõppude lõpuks on õpetajad need, kes puutuvad meie lastega mingil etapil kokku rohkem kui meie ise, seega nad peavad olema parimad võimalikest. Raha kedagi praegu kooli tööle ei meelita, las meelitab siis võimalus saada vingeks tegijaks, keda kogu Eesti teab ja kelle juurde pannakse oma lapsed hea meelega õppima.

    Mis puutub õpetajate väärikuse alandamisse, siis ma pole näinud veel ühtegi õpetajat, kes on olnud õnnetu “Aasta õpetaja” staatuse üle. Kui kolleegid on seepeale tigedad, siis … peaksid nad töökohta vahetama.

  3. Pille ütleb:

    Olen Teiega nõus. Olin ise ka kutsutud Tartusse õpetajagaalale. Mõttetu üritus. Milleks korraldada sääraseid üritusi? Ajada kokku saali täis rahvast, raha raiskamine. Üritusel polnud mingit hariduse hõngu, puudus südamlikkus. Tund saalis ja ülejäänud aeg šampanja klaasiga … Ministri vastuvõtt – seda polnud. Täiesti ämbrisse astumine.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!