Paidesse kogunes sadakond väikest kodu-uurijat

3. septembril said Paides kolmandal väikeste kodu-uurijate päeval kokku 95 õpilast 25 Eestimaa koolist, kes kirjutasid uurimustöö teemal „Nii tore on olla, kui pere on koos”. Traditsioon jätkub ning uue õppeaasta teema on „Kuidas me lugema õppisime”.

Tänupäevale kutsutud 4.–7. klassi lapsed osalesid Paide Ühisgümnaasiumi, Eesti Lugemisühingu ja J. Käisi seltsi projektis „Väikesed kodu-uurijad”. Võistlustöid laekus 82. Kirjutati peretraditsioonidest läbi kolme põlvkonna, vanavanemate pulmapidudest, töötalgutest, pere kadri-, mardi- ja jõulukommetest jpm.

Pärast päeva avamist Paide Vallimäel jagunesid külalised gruppidesse, et Paide Ühisgümnaasiumi 6.a klassi õpilaste juhendamisel linnaga tutvuda. Linnaralli valmistas ette õpetaja Ellen Rosimannus. Peale lõunat alustas tegevust õpilaste töötuba, kus õpetaja Tiina Kivimäe näpunäidete abiga koostati pere sugupuu.

Juhendajad-õpetajad arutlesid samal ajal paneelvestlusel, kuidas uurimistöö koostamine lastele jõu- ja meelepäraseks muuta ning kuidas vanemaid töösse haarata. Üksmeelselt leiti, et vaatamata suurele aja- ja energiakulule paneb tööde kirjutamine silmad särama lastel, vanematel ja juhendajatel. Samuti oldi seda meelt, et juhendis nõutav käsikirjaline töö esitamine peab alles jääma.

Kodu-uurimispäevade traditsiooniks on omanäoliste uurimistööde tutvustamine. Huviga kuulati Triinu Tuvikest Vastseliina Gümnaasiumist, Frida Kristenseni Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist, Jako Marten Reilsoni Jüri Gümnaasiumist ning Albu Põhikooli 6. klassi ja Paide Ühisgümnaasiumi 4.b klassi õpilasi. Parimatele autoritele ja juhendajatele jagus palju kiituskirju:

3.–4. klass

Frida Kristensen – Pärnu Kuninga Tänava Põhikool (õp Inga Merisaar)

Rasmus Tamm – Jüri Gümnaasium (õp Liidi Mehide)

Cecile Vene – Paide Ühisgümnaasium (õp Urve Salm)

5.–6. klass

Triinu Tuvike – Vastseliina Gümnaasium (õp Külli Lendsaar, Rutt Tuvike (vanaema))

Greete-Liis Artla – Paide Valla Lasteaed-Kooli (õp Urve Salm)

Erika Filippov – Salme Põhikool (õp Ly Pildre)

Hanna Puusta – Jüri Gümnaasium (õp Margit Rohusaar, Anu Puusta (ema))

Kristella Luht – Simuna Põhikool (õp Siiri Kanarbik)

Andris Pent – Simuna Põhikool (õp Siiri Kanarbik)

Triinu Jakson – Saaremaa Ühisgümnaasium (õp Merle Prii)

Kollektiivid

Paide Ühisgümnaasiumi 3.b (õp Ülle Leppoja)

Melliste Algkool-Lasteaia 4. kl (õp Sirje Jugaste)

Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli 6.s ja 6.c (õp Marju Sepp)

Kuressaare Gümnaasiumi 5.a (õp Kristel Salumaa)

Tapa Gümnaasiumi 5. kl (õp Malle Truu)

Traditsioon jätkub – kolmandal väikeste kodu-uurijate päeval kuulutas Eesti Lugemisühingu juhatuse liige, lastekirjanduse uurija Mare Müürsepp välja 2013\2014. õppeaasta teema – „Kuidas me lugema õppisime”.

Uurimistööde esitamise tähtaeg on 1. märts 2014. Töö kirjutamist abistav juhend ja postiaadress on Paide Ühisgümnaasiumi kodulehel http://kool.paideyg.ee/

————

Kommentaar

Mare Müürsepp

Ettevõtmise algataja Heli Prii meenutas asjaolu, mis kõnealusele võistlusele – I–II kooliastet hõlmav kodu-uurimisliikumine – tõuke andis. Mõni aasta tagasi sättis tema toona II klass end osalema maakonna kodu-uurimispäeval, kus osalesid vanema kooliastme õpilased. Seepeale tuligi mõte korraldada noorematele koolilastele eraldi üleriigiline kodu-uurimise võistlus, mis on juba kolm aastat toredasti kestnud. Ühelt poolt aitab kodu-uurimistööde koostamine kõikidel osalevatel lastel end arendada, teisalt aga avardab see tegevus oluliselt täiskasvanute, nii õpetajate, lastevanemate kui ka teiste huviliste arusaama laste võimetest. Lugedes selle aasta töid kerisid mul peas sellised mõtted:

– laste töid on peaaegu võimatu võrrelda, sest kõikidest töödest, mis sellisele võistlusele jõuavad, õhkub siirust ja suhtlemisrõõmu ning teadasaamishuvi, iga kirjutise taga on laps kui oma perekonnaelu ekspert;

– neid töid tuleb säilitada ja nende sisu tuleb tutvustada võimalikult laiale üldsusele;

– kindlasti tuleb neid töid näidata õpetajakoolituse üliõpilastele, et nad tahaksid ise ka lastega koos uurida;

– kõike, mida lapsed suudavad teha, peavad nad ka saama teha, ja võib-olla on noorematel koolilastel nende erksa uudishimu ja lapseliku avatuse poolest isegi teatavad eelised selliseks pere-teemaliseks uurimistöös – võrreldes veidi vanemate õpilastega, kelle huvid veavad neid kodust välja.

Õnneks on laste kodu-uurimisliikumine mitmes koolis kujunenud juba omaette koolisiseste konverentside vääriliseks.

Seda, et uurimine on laste jaoks huvitav ja paras töö, kinnitasid juhendavad õpetajad: Jüri Gümnaasiumi Margit Rohusaar väitis, et lapsed ise ei pea seda tööd raskeks. See on põnev, sest saab oma pere kohta rohkem teada. Kuressaare Gümnaasiumi õpetaja Grete Pihl tõi esile, et kodu-uurimine ja oma pereliikmete lugude kirjapanek aitab lastel paremini sisse elada 5. klassis algavasse ajalookursusesse. Mitmel pool on õpetajad osanud kodu-uurimistöö koostamist ladusalt ühendada tunniplaaniliste ainetega – kas on valikaineks kodulugu, või siis juhendatakse töö osade koostamist eesti keele, inimeseõpetuse jm ainetundide tegevustes.

Korraldajatele soovin palju jõudu ja julgust järgmistel aastatel kasvavat töökoormat huvitatud osapooltega jagada. Kindlasti tuleb mõelda nende tööde avaldamisele, kuna kirjutatu tähendus on ajas avarduv.