Südames hariduserakond

Linnades ja valdades kandideerib kohalikel valimistel ka hulk koolijuhte.

Viisteist aastat Eesti üht edukamat kooli, Tallinna Reaalkooli juhtinud Gunnar Polma on esmakordselt otsustanud kandideerida kohalikku volikokku. Algajale poliitikule tuli appi sõpruskond, kes tegi internetis kodulehe polma.ee ja Facebookis kommuuni „Vali vintske koolipapa”. Uudiste postitamine käib igal päeval, aeg-ajalt pakutakse võimalust testida oma teadmisi ka kandidaadi isikust. Kuu ajaga on vintske koolipapa kogunud näoraamatus üle 300 sõbra ja andnud teistest eristuva kampaaniaga ametivendadele silmad ette.

„Tunnetasin, et pole ühtegi erakonda, millele kohalikel või riigikogu valimistel hääl anda,” räägib Polma. „Seetõttu olin ise aktiivne uue valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik moodustamisel ja astusin ka selle liikmeks. Ei jäänud muud üle, kui teisi õhutades ka ise eeskuju näidata!”

Polma on kokku lugenud, et Tallinnas kandideerib tänavu volikokku kolmteist koolijuhti. Praegu veel ametis istuva volikogu 79 liikmest on direktoreid kõigest viis.

„Vähemalt kümme protsenti volikokku saanutest võiksid olla koolijuhid,” ütleb Polma. „Väikestes omavalitsustes, kus on kümmekond volikogu liiget, on ju täiesti loomulik, et vähemasti üks neist on kohaliku kooli juht kui kogukonna hariduselu tähtsaim esindaja.”

Kandidaadid leidsid ühisosa

Tallinnas kandideerivad direktorid kuuluvad eri erakondadesse ja valimisliitudesse. Õpetajate päeval pidasid neli kandidaati – Gunnar Polma, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli direktor Niina Sõtnik (Keskerakond), Merivälja Kooli direktor Kaja Laanmäe (Keskerakond) ning Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur (IRL) – debati haridusküsimustes. Tuliselt vaielnud koolijuhid leidsid ka ühisosa ja sõnastasid debati lõpetuseks Eesti hariduse peamised mured.

Riik ja omavalitsused peavad lõpetama kemplemise, kes ja millisel määral peab koole rahastama ja kes võtab vastutuse.

IT-tiiger tuleb ellu äratada. Koolide arvutipargid vajavad uuendamist, aegunud on nii riistvara kui ka programmid.

Õpetaja tööd tuleb väärtustada. Õpetaja palk peab olema kaks riigi keskmist, et noored näeksid ametis perspektiivi ja tunneksid riigi tuge.

Nõrkade koolide taset tuleb tõsta. Tallinna hariduskorraldus vajab otsustavat muutmist. Koolide tase on erinev ja liiga paljude koolide vastu puudub õpilastel ja vanematel usaldus.

Polma ei usu, et erakondlik erinevus teeks direktoritest volikogus konkurendid.

„Loodan, et erakonnast sõltumata tuksub iga direktori südames haridus­erakond,” lausub ta. „Ma ei tea ühtki Tallinna koolijuhti, kes leiaks, et õpetajaamet on piisavalt väärtustatud. Siin leiame kindlasti ühise keele ja meie tegevuse tulemusena peaksid ka riik ja omavalitsused hakkama haridust praegusest rohkem väärtustama.”

Valuutaks valija hääl

Seitse aastat Tallinna volikogus olnud Tallinna Kunstigümnaasiumi direktori Märt Sultsi arvates saavad koolijuhid teha koostööd teatava piirini, aga sealt edasi tuleb kooli eripära ehk patent ja lapsed valivad kooli just selle eripära järgi.

„Olen läbirääkija ja üritan tülisid ära hoida, aga millised ühised huvid saavad olla minul kui äärelinna koolijuhil ja kesklinnas laiaval kolledžil ning millist koostööd saame me teha?” küsib Sults. „Mina töötan maksumaksja raha peal, aga nemad saavad ­MTÜ-st raha juurde ja nende eelarve on topeltsuur. Ühine joon on, et me kasvatame eetiliselt ja kõlbeliselt korralikke noori. Aga konkurendid me pole, sest lapsed lähevad sinna, kus neil on parem. Olen kindel, et kui kõigile antaks ühesugused rahastamisallikad, oleks suur osa direktoreid kohe kõhuli maas. Hariduse rahastamise mudelit rikutakse kõigi silme all hommikust õhtuni, pärast aga nurga taga räägitakse, kui palju tuleb vanematel ühe või teise tunni eest juurde maksta.”

Keskerakonda kuuluv Sults ütleb oma kandideerimise põhjenduseks, et ainuke valuuta, mis kehtib, on valijate hääl, ning ta peab saama iseenda jaoks vahendi, millega kaitsta õpilaste ja õpetajate turvalisust „perversselt muutuvas maailmas”.

„Kohutavalt raske on ennast müüa, kuid see on töö üks osa. Mulle pole volikogus olemine selleks, et pirukale lähemale pääseda. Mina tahan saada pirukast eemale, et keegi mind ei kisuks!”

Maa soola efekt

Õpetajate Leht üritas välja selgitada kõigi kohalikel valimistel kandideerivate koolijuhtide nimed, kuid kandidaatide andmebaasist pole võimalik sellist päringut teha. Nagu märkis vabariigi valimiskomisjoni meedianõunik Karina Loi, pole ka töökoha ja ameti märkimine ankeedis kandideerijale kohustuslik.

Tartumaa valimiskomisjoni esimees Tõnu Vesi võttis siiski vaevaks ja otsis välja oma maakonna koolijuhid, kes kohalikku poliitikasse pürivad. Neid on seekord üksteist: Anu Köidam (Ilmatsalu Põhikool), Ege Helleng (Mehikoorma Põhikool), Jaanus Järveoja (Nõo Reaalgümnaasium), Liina Tamm (Konguta Kool), Matti Kangor (Elva Gümnaasium), Peep Puusepp (Kammeri Kool), Rein Härmoja (Kuuste Kool), Jüri Toit (Vara Põhikool), Sirje Jõgiaas (Melliste Algkool-Lasteaed), Jelena Lavrova (Kallaste Keskkool), Üllar Loks (Lähte Ühisgümnaasium).

„Eks see ikka maa soola efekt ole, et direktoreid on üle Eesti küllaltki palju volikogudes, iseasi, kas me kõik just nüüd need soolatükid oleme,” muheleb Lähte Ühisgümnaasiumi direktor Üllar Loks, 13 aastat Tartu valla volikogu juhtinud mees. Tartu valla volikogu praeguses koosseisus on neli haridusinimest, kandideerijaid oli kõvasti rohkem.

Loks kandideerib valimisliidus Kohalik Elu. Tema sõnutsi on tegu sarnase mõtteviisiga sõpruskonnaga, kes ka tööalaselt kokku puutub.

„Kui esimese ringi volikogu esimehena ära tegin, arvasin, et demok­raatia ütleb, et kõige parem on rotatsioon, las teised proovivad ka,” meenutab ta. „Nüüd olen hakanud mõtlema teistmoodi: stabiilsus on ka väärtus. Oleme ajanud ühte joont, tegelnud haridusasutuste heakorraga. Volikogu liikmed on olnud suhteliselt üksmeelsed, eriarvamused on lahendatud rahulikult, käsipidi pole kokku mindud. Sellega oleme kokku hoidnud aega ja võib-olla ka raha.”

Loks ei arva, et kui direktor on volikogu esimees, siis saab ta hakata palli oma kooli poole veeretama. Hariduses on väga palju reglementeeritud, ei saa nihutada raha siia-sinna. Tartu vallas istuvad koolijuhid raha jaotamiseks ühise laua taha ja jagavad summa ära. Volikokku minnakse eelnõuga, mis haridusjuhtidega enne läbi arutatud.

Võrdsus ennekõige

„Esimehena püüan järgida, et võrdselt arendataks kõiki asutusi, mitte ainult minu kooli,” sõnab Loks. „Ma ei ole meie vallas kuulnud tagaselja juttu, et raha liiguks vaid Lähte kooli poole. Oleme kõiki haridusasutusi järgemööda turgutanud, tahame tervet valda arendada.”

Kampaaniat pole Loks endale eraldi teinud. On jaganud vaid valimisliidu trükitud pastakaid ja flaiereid.

„Pole kihutuskoosolekuid ega, veel hullem, kellegi mahategemist, näen rõõmuga, et kohalikku poliitikasse tuleb uusi inimesi,” nendib Loks.

Sama kaua kui Lähte Ühisgümnaasiumi direktor Loks, on kohalikus volikogus olnud ka Märjamaa Gümnaasiumi direktor Andres Elmik.

„Tulin noorte meeste pundi Res Publicaga,” selgitab ta. „Olin korvpallitrennis, kui tuli noor kolleeg ja ütles, et nüüd on uued tuuled. Kui tuli ühinemine, läksin sujuvalt üle IRL-i.”

Elmik on seda meelt, et kooliinimesed peaksid volikogus olema esindatud, haridus võtab ju valdadel suure osa eelarvest. On tähtis, et direktor näeks eelarve kujunemist ja osaleks komisjonide töös ning räägiks kaasa.

„Ettevõtjail ja põllumeestel on ju oma ettekujutus ja koolirahval oma,” ütleb ta.

Ehkki suurema osa ajast on Elmiku erakond olnud Märjamaal koalitsioonis, on tulnud mõni aasta olla ka varupingimehed.

„Kui Res Publica kukkus areenilt üldvalimistel, tuli ka meile keeruline aeg, polnud suurt midagi kaasa rääkida,” meenutab ta. „Vallavanema umbusaldamisel oli üks argumente meie kooli võimla ehitus. Tulid uued valimised, võimla ehitus hääletati maha. Masuperioodil andsid kõik valimisliidud lubadusi, et teeme võimla valmis. Nüüd on see lükatud 2016. aastasse.”

Rapla maakonnas kandideerib peale Elmiku veel paar koolijuhti. Elmik pole laule teinud ega kohvikut avanud. Helkureid jaotas ja koos IRL-i teiste kandidaatidega käis ka küsitlusele vastanuile erakonna raamatuid üle andmas.

Info on oluline

Vanaks kalaks võib end kohalikul poliitikatandril pidada ka Põlvamaa Vastse-Kuuste Kooli direktor Inge Kalle, kes esmakordselt kandideeris 1996. aastal.

„Tegime õpetajatega valimisliidu Haridus. Meil oli pikk nimekiri, tahtsime asja paremaks teha,” meenutab Kalle. „Nii olen jäänudki, tahan teada, mis kohapeal toimub, ja asja ikka veel paremaks teha.”

Nüüdseks on ta juhtinud juba kolme volikogu koosseisu ja kaks korda käinud Tallinnas presidentigi valimas.

„Direktor peab teadma, kuidas eelarve kujuneb, ja kaasa rääkima. Info valdamine on tänapäeval oluline,” rõhutab ta.

Kalle kandideerib küll Refor­mi­erakonna nimekirjas, kuid erakonda ei kuulu. Kõik volikoguaastad on ta olnud koalitsioonis, kuid arvab, et konstruktiivselt on võimalik ka opositsioonis töötada. Poliitilised parteid pole ju nii meeletult erinevad, et oleks suur ideoloogiline vastasseis.

„Haridus moodustab valla eelarves kõige suurema osa, aga valdavalt on volikogus ikka muud teemad üleval,” tõrjub ta arvamust, justkui pühenduks volikogu esimeestest koolidirektorid rohkem oma valdkonnale. Ja kui kõne alla peaks tulema kooli sulgemine, siis vaevalt direktoril üksi seda päästa õnnestub. Kooli päästmine peab olema ikka mõistlik otsus, mida teised toetavad.

Kalle ennustab, et pärast tänavusi valimisi muutub haridusteema oluliseks paljudes maakohtades. Viimase aasta jooksul ei tihatud ju eriti kuskil koolivõrgu ümberkorraldamise otsuseid teha. Nii et praegu on kõik veel üsna määramatu.