Ajalooõpetus ja -pildid ning hüppav tiiger

15. nov. 2013 Liis Reier Tallinna Prantsuse Lütseumi õpetaja, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi aseesimees - Kommenteeri artiklit

Oo, ajaloomuusa Kleio, kes Sa valvad kõige toimuva üle ja talletad tõe, palun ära lase mul eksida minu meenutustes sellest, kuidas me riigi kunstivarad aineid lõimivalt ja audiovisuaalselt klassiruumi tõime. Ja anna mulle andeks minu pisuke edevus, sest ma olen tõesti uhke meie töö tulemuse üle ja loodan, et see jõuab paljudeni Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi kodulehe kaudu, kus on kõigile kättesaadav audiovisuaalne õppematerjal „Ajalooõpetus ja -pildid koos töölehtedega” (http://www.eays.edu.ee/aja/index.php/ajalooopetus/ajalugu).

Läinud aasta kevadsuvel sai Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate selts (EAÜS) Kadrioru kunstimuuseumilt koostööpakkumise luua õppematerjal, mis õpetaks ajalooteemalisi kunstitöid vaatama, mõtestama ja kasutama. EAÜS-i esindajana, kel tänu magistritööle olemas ka varasem klassiruumis piltidega töötamise kogemus, võtsin asja kaaluda. On ju „koostöö” ühtaegu ilus ja hirmutav sõna. Sel on küll tähtis koht organisatsioonide visioonides-arengukavades, aga koostööd teevad ikka ja alati inimesed. Konkreetsemalt – taolise pakkumise vastuvõtmine tähendanuks lisatööd, millest õpetajal iial puudust pole. Siiski otsustasin ettepaneku teinud Tiina-Mall Kreemi ja filmirežissöör Raimo Jõerannaga kohtuda, mispeale sai kohe selgeks, et meie vahel toimib inspireeriv sünergia ja inimeste taha asi ei takerdu. Otsustavaks töögrupiga liitumisel sai aga juba veendumus, et just plaanitavat sarnast õppematerjali on koolidesse, eeskätt ajalooõpetajatele ja -õppijatele väga vaja.

Küllap mäletavad paljud õpetajad 2011/2012. õppeaasta pikka küsimustikku, mis pidi haridusministeeriumile andma tagasisidet uue õppekava rakendumisest. Ma ei hakka siinkohal arutlema, kas aeg hinnanguteks oli tookord sobiv ja kuivõrd uuring on andnud alust edasisteks reformideks. Oluline on, et EAÜS-i esindajana pidin kehastuma ajaloo aineeksperdiks ja analüüsima üheksakümne õpetaja mõtteid uue õppekava kohta. Nii sain teada, et õpetajad küll jagavad ainete lõimimise vajalikkuse ideed, kuid ei tea täpselt, kuidas, mis ainetega ja millises mahus ajalugu peab lõimima ning kuidas keskenduda oskuste ja mitte faktide õpetamisele. Samal ajal kui õpetajad on päri, et õppimiseks pakub põnevaid võimalusi õuesõpe, muuseumikülastused ja ekskursioonid, piiravad neid materiaalsed võimalused – muuseumi ega bussipiletiraha pole kunagi piisavalt.

Audiovisuaalse õppematerjali puhul, mille töögruppi mind kutsuti, nägin võimalust kolleege ja õpilasi aidata: lõimida ajalooõpetus teiste ainetega, arendada õppijate allikakriitika teadmisi, tuua ühe Tiigri hüppega Eesti muuseumide ja raamatukogude varad originaalse (mitte sisseostetud ja mugandatud!) atraktiivse õppematerjali kaudu klassiruumi. Olgu lisatud, et seda SA Archimedese ja Eduko ning projekti suurte kogemustega juhi Mare Oja toetusel.

Õppematerjali „Ajalooõpetus ja -pildid” koostamise peamiseks teoreetiliseks lähtepunktiks sai nn pildiline pööre, mis toimus Lääne-Euroopas humanitaarteaduste valdkonnas juba 1960-ndatel, kuid mis on Eestis alles viimastel aastatel jõudsamalt kodunema hakanud. Ajalooteaduses väljendub nn pildiline pööre kõikvõimalike ajalooliste ja ajalooteemaliste piltide kirjalike allikatega võrdväärses kohtlemises. Teisisõnu – pilt ei ole lihtsalt pilt, vaid informatsiooni kandja. See omakorda tähendab, et piltide ajalooõpetusse kaasamine nõuab nende „lugemisoskust”, ning seda mitte ainult koolis – õpetajatelt ja õpilastelt −, vaid, tuleb tunnistada, ka õpikukirjastustelt.

Õppematerjali „Ajalooõpetus ja -pildid” videotele lisatud töölehtede eesmärk on õpetada õpilasi pilte mõistma: ühelt poolt – nägema nende loomise taga kirjalikke ja esemelisi allikaid; teisalt – hindama pilte kui visuaalse kultuuri märke ajalooteaduse ja -teadvuse kujunemises ja kestvuses. Samas aitavad töölehed õpetajatel arendada õpilaste allikaga töötamise oskusi ja toetavad kriitilise mõtlemise oskuse kujundamist. Kunstiteostele põhinev õppematerjal võimaldab ajalugu lõimida kunstiõpetusega. Töölehtede ülesannetesse valitud katkendid kroonikatest ja artiklitest toetavad eesti keele ja kirjanduse ainekavade eesmärkide saavutamist.

Konkreetsemalt käsitleb õppematerjal kümmet ajaloo ainekava teemat: meie muinasaja lõppu ja uusaja algust ehk Liivimaa „avastamist” Euroopa jaoks, esimesi kohalikke piiskoppe, paganate ristimist, kristliku ja paganliku kultuuri kokkupõrget, Kaupot, Riia linna asutamist, saksa ristisõdijate peetud lahinguid, keskaegset linnakultuuri, reformatsiooni ja lõpuks Napoleoni ja tema vastaseid sõdu.

Lisaks EAÜS-i kodulehel olevale õppematerjalile soovitan kasutada võimalust ning külastada õpilastega õppematerjali lähtepunktiks olnud Kadrioru kunstimuuseumi näitust „Kui kunstnik kohtus Kleioga. Ajaloopildid 19. sajandil” ning sellega seotud muuseumitunde „Ajaloo avastamine” (kuni 5. klass) ja „Kangelaste kaardid” (6.–12. klass). Tunnid on välja töötatud koostöös kooliõpetajate Aive Peili ja Kadriann Soosaarega ning lähtuvad samuti ajaloo ainekavast.

KOMMENTAAR

KARIN LIPPUS, ÕPETAJA, PRANTSUSE LÜTSEUMKarin Lippus

Tallinna prantsuse lütseumi ajalooõpetaja

Õppematerjal „Ajalooõpetus ja pildid” on väga tänuväärne materjal. See keskendub 19. sajandile ja peegeldab tolleaegset ettekujutust ning arusaama ajaloost. Näiteks kajastavad kunstnik Friedrich Ludwig von Maydelli (1795–1846) pildid baltisakslaste arusaama Liivimaa koloniseerimisest, s.o baltisaksa ajalookäsitust, olles samavõrra propagandapildid kui propagandapildid Napoleoni võitudest ja kaotustest.

Eesti ajaloo Liivimaa ristisõja teema, nagu teame, on tugevalt koormatud hilisemate ideoloogiliste ja poliitiliste tähendustega, mis vajavad kõik kommenteerimist (nt Ümera lahing ja Jäälahing, eesti ja vene rahva ajalooline sõprus või vaen). Maydelli piltide kommenteeritud filmi­klipid aga esitavad väga elegantselt ja visuaalselt nauditavalt baltisaksa vaatenurga, tuues samal ajal esile ka eksimused ajaloolise tegelikkuse vastu. Töölehed aitavad pöörata tähelepanu detailidele ja seostada Maydelli pilte õpituga. Oleksid ainult paljundamisvõimalused piiramatud! Kuivõrd need aga on piiratud, siis on hea võimalus noppida valikuliselt sobivaid ülesandeid ja kombineerida oma tööleht.

Kui põhiosa materjalist tegeleb keskajaga, siis viimane filmiklipp ja töölehed on pühendatud Napoleoni võitudele ja kaotustele. Selle klipi eriline pärl on Jean-Baptiste Isabey (1767–1855) maali järgi graveeritud pilt Viini kongressist. Milline detailitäpsus ja kui hästi suumitakse välja olulised tegelased!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!