Ärge peljake rahateemasid!

29. nov. 2013 Heli Lehtsaar tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja - Ärge peljake rahateemasid! kommenteerimine on välja lülitatud

Rahatarkuse konverents toimub 10. detsembril Tallinnas rahvusraamatukogus ja 11. detsembril Tartus haridus- ja teadusministeeriumis. Rahatarkuse õpetamine on jõudnud majandus- ja matemaatikatundidest ka teistesse õppeainetesse. Tallinna reaalkooli õppealajuhataja ja majandusõpetaja Ene Saar jagab oma kogemusi sel teemal.

Miks peaks koolis lastele rahatarkust õpetama?

Võtame sellise lihtsa näite nagu koolipuhvet. Laps käib seal ostmas ja järelikult on oluline, et ta teaks, mida rahaga teeb. Meil on 1.–9. klassini rahateemad õppeainetesse lõimitud. 4. klassi õpilased saavad 12–14 tundi majandusõpet. Gümnaasiumis on majandusõppe suund. Ainult 7.–9. klass on rahateemades vaeslapse osas. Alustatakse koolipuhvetist, kuid jõutakse kohaliku omavalitsuse ning riigi rahaasjade mõistmiseni.

Kuidas kodu kaasa saab lüüa?

Meie koolis on igal aastal jõululaat, kus lapsed müüvad omatehtud küpsetisi, jõulukaarte jms. Kodus saavad nad koos vanematega kalkuleerida, mis hinnaga tuleks oma kooke või küpsiseid müüa. Arvutatakse välja omahind ja arutatakse, millist müügistrateegiat kasutada, näiteks kas teha pakkumisi „kaks ühe hinnaga” või midagi muud.

Kuidas te gümnaasiumi majandusõpetuse tundides rahateemasid õpetate?

Panen suurt rõhku praktilistele ja elulähedastele ülesannetele. Näiteks arutame iga tunni alguses, mis eelmisel nädalal majanduses olulist juhtus. Klassi 38 õpilast on jagatud kolme rühma. Üks rühm jälgib maailmas, teine Euroopas ja kolmas Eestis toimunut. Arvutame ka õppelaenu tagasimakstava summa suuruse välja. Õpilased on üllatunud, kui palju peavad nad kokkuvõttes õppelaenult intressi maksma, ehkki intressimäär 5% tundub väiksena.

Noorte lemmikülesanne on olnud väärtpaberitesse investeerimine. Selleks olen mitu aastat kasutanud LHV virtuaalkontot. Näiteks möödunud kevadel said 11. klassi õpilased investeerimiseks virtuaalsed 10 000 eurot ja pidid selle paigutama Balti turgudel minimaalselt kolme väärtpaberisse. Kuu aja pärast tegime kokkuvõtteid, kellel kuidas läks.

Kuidas teiste ainete õpetajad rahateemadesse suhtuvad?

Mõni tunneb end ebakindlalt, aga näiteks eesti keele õpetajad võtavad selle teema hea meelega käsitleda. See laiendab õpilaste silmaringi, mis tuleb lõpukirjandit kirjutades kasuks. Meil annavad rahatunde ka vilistlased, kes rahanduses töötavad. Hiljuti teatas pangaliit, et pangatöötajad tuleksid hea meelega koolidesse rahast rääkima.

Kust peaks aineõpetaja rahatarkuse õppimist alustama?

Koolielu portaalis on finantskirjaoskuse õppematerjalid, mida saab kasutada 14 õppeaines 1.–12. klassini. Nende sirvimisest võiks alustada. Ka Eesti Panga ja aineliitude korraldatavad koolitused on tasemel. Oma koolis võivad majanduse või matemaatikaõpetajad teistele õpetajatele rahatarkuse teemasid tutvustada. Ärge peljake rahateemasid!

Rahatarkuse konverents ootab õpetajaid …

Konverentsil tuleb juttu finantskirjaoskuse teemadest kehtivas õppekavas ning tutvustatakse tänavu sügisel valminud metoodilisi õppematerjale. Räägitakse ka Suurbritannia koolide kogemustest rahatarkuse õpetamisel. Konverents lõpeb töötoaga „Õpetan rahatarkust – kuidas?”. Tallinnas on üks töötoa juhendajatest Ene Saar ning Tartus Elbe Metsatalu. Konverents on tasuta. Lisainfo ja registreerimine www.fin.ee/rahatarkus.

Rahatarkuse õppematerjali

  • www.koolielu.ee – 36 uut õppematerjali, mida saab kasutada 14 õppeaines ja kõigis vanuseastmetes.
  • www.minuraha.ee – Finantsinspektsiooni tarbijaveeb, teemaks laenud, hoiused, kindlustused ning rahamängud ja videod lastele.
  • www.finantskirjaoskus.ee – Danske Banki õpetajatele mõeldud õppematerjalid ja info.
  • www.rahamaa.ee – Raha kasutamise mängukeskkond 5–9-aastastele.
  • www.oppekava.ee – Gümnaasiumi majandus- ja ettevõtlusõppe õppekava koos metoodiliste artiklite ja näidisülesannetega.