Avastaja Põrnikaga uurimisõppe radadel
Pärnu lasteaedades on üle kümne aasta aktiivselt rakendatud uurimisõpet. See on meetod teadmiste omandamiseks katsete, vaatluste, võrdlemiste ja mõõtmiste abil.
Avastuslik õppeviis suunab küsimuste ja juhendamise varal last võimalikult iseseisvalt teadmisi hankima. Laps on aktiivne osaleja, kes tunneb rõõmu tegutsemisest ja käelisest tegevusest. Lasteaedades rakendatakse uurimisõppes peamiselt nelja teemat. 5–6-aastased avastavad meeli ja värvusi, 6–7-aastased uurivad ilma ja mõõte.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava toetab uurimisõppe rakendamist. Õppekava põhimõtteid järgides saab uurimisõppe tegevustega lõimida kõiki ainevaldkondi.
Mina ja keskkond: laps mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult; teda suunatakse looduses ja mängudes vastuseid leidma, kogetust järeldusi tegema, uurima ning kogemusi omandama igapäevatoimingutes. Keel ja kõne: laps tuleb toime eakaaslaste ja täiskasvanutega suhtlemisel, arvestab nii kaaslaste kui ka suhtlemispaigaga, saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida, andes oma mõtteid edasi suuliselt. Matemaatika: last toetatakse üldistuseni jõudmisel ja mõistete kujundamisel – sarnaste ja erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu. Kunst ja liikumine: laps tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest, kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma, tegutsedes üksi ja rühmas. Lapse arengu hindamise põhimõtted: lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades tema toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huve.
Põrnikast sai pärnakas
Lasteaiaõpetajate uurimisõppe ühendus tegutseb Pärnus 2006. aastast. Aktiivi kuuluvad selle õppe pikaajalised rakendajad ning koolitajad. Lisaks koolitamisele ja kogemuste jagamisele on välja antud mitu temaatilist väljaannet. Aktiiv toetab ja nõustab kogemuspäevadel Pärnu linna ja maakonna praktiseerivaid õpetajaid. Kui varem oli prioriteet uurimisõppe teemade tutvustamine, siis viimastel aastatel uurimisõppe lõimimine õppekavaga.
Koostöös Tartu ülikooli projektiga „Avastustee” korraldati eelmisel õppeaastal üle-eestiline maskotikonkurss mängulise tegelase leidmiseks, kus osales 76 tööd. Maskotte oli võimalik hinnata nii veebipõhiselt kui ka näitusel Pärnu Port Arturi kaubanduskeskuses. Võitjaks osutus Pärnu Pillerpalli lasteaia vanemõpetaja Jaanika Sirpi loodud Avastaja Põrnikas.
Tänavu tekkis ühenduse aktiivil mõte maskotiks valitud tegelast „elavdada”. Kuna Pärnul täitus 175 aastat kuurordipärandit, otsustati uurimisõpe ning mänguline tegelane ühendada Eesti ja kodulinn Pärnu teemaga. Margarita Kase ja Silja Kauri loodud luuletus „Põrnikast sai pärnakas” oli peamine inspiratsiooniallikas lastelavastuse loomiseks. Idee tutvustada Avastaja Põrnikat lastele tuli Kaidi Truusilt; koos mõeldi välja süžee, luuletus muudeti lihtsate liigutuste ja eesti rahvalaulu „Veere, värten, vurinaga” abil laulumänguks.
AVASTAJA PÕRNIKAS
Avastaja põrnikas
võttis tiivad selga,
lendas üle Eestimaa,
jõudis Pärnu linna.
Refr: Põrnikas, põrnikas,
põrnikast saab pärnakas.
Vanad pargid, promenaad,
muul ja jahisadam –
see on suvepealinn
pikki aastaid juba.
Suvel rannas elevant
jalad liivas, vees on lont,
lapsed temal lustivad,
rõõmu sellest tunnevad.
Koidulaulik sündis siin,
Valgre viise loonud.
Tugev on ka spordiliin –
sõudjad kuulsust toonud.
Avastaja põrnikas
vaatas, kuulas, arutas.
Sõpradega otsustas –
olen ka nüüd pärnakas.
Meelte-, värvi-, ilma- ja mõõdupõrnikas
Lavastusmängu eesmärgiks seati tutvustada kodulinna, tuua Avastaja Põrnikas laste igapäevaellu ja rakendada avastusõppe teemasid mänguliselt. Tegelasteks said kuurordielevant ja vastavalt uurimisõppe teemadele meelte-, värvi-, ilma- ja mõõdupõrnikas. Suvel randa paigaldatud elevant tutvustas koos Avastaja Põrnikatega lastele Eestit ja Pärnut; põrnikad avastasid linna uurimisõppe teemade abil. Lavastuses said kaasa lüüa kõik ühenduse liikmed ja kontaktisikud.
Oktoobris külastati lavastusmänguga Pärnu 12 lasteaeda, kus sel õppeaastal juba rakendatakse või plaanitakse rakendada uurimisõppe teemasid. Etendust mängiti 14 korral ning näidendit vaatas kokku 250 last. Igale lasteaiale kingiti maskotiks omavalmistatud Avastaja Põrnikas. Lasteaedade lapsed ja õpetajad andsid etenduse kohta tagasisidet.
Etendus lõppes üleskutsega lastele ja õpetajatele osaleda kevadel toimuval näitusel „Kuidas ma Avastaja Põrnikaga õpin ja avastan”.
Lasteaedade tagasisidele toetudes saab loota, et Avastaja Põrnikate külaskäik motiveerib õpetajaid rakendama uurimisõppe teemasid ning aitab äratada lastes huvi avastamata avastuste avaruste vastu.
—-
Õpetajate mõtted
• Kui varem said koolitust õpetajad, siis nüüd oli lastel võimalus vahetult näha ja kuulda, mida uurimisõpe tähendab (Liblika tänava lasteaed).
• Selline külaskäik motiveerib kindlasti õpetajaid teemaga tegelema (Pöialpoisi lasteaed).
• Näidendi vaatamine tuli kasuks uurimisõppe uuele rakendajale, pakutud lõimimisvõimalused olid head (Mai lasteaed).
• Hea idee oli seostada uurimisõppe teemat Pärnuga, tutvustada Pärnu linna ja kuurordielevanti (Tralli lasteaed).
• Etendus oli eakohane, mänguline, lapsed said kõiges kaasa teha (Pillerpalli lasteaed).
• Sellise ürituse abil saab lastele uurimisõppe tutvustamist huvitavamaks ja selgemaks muuta, lapsed said juba ette teadmisi, et kõik, mis neid ees ootab, on huvitav (Raeküla lasteaed).
• Oli meeldiv, et kaasati lapsi ning nad said ise osaleda ja laulda laulumängus; tore üllatus oli väikese põrnika kinkimine rühmale, mida kasutame oma tegevustes (Ülejõe lasteaed).
• Hästi läbi mõeldud, kaasahaarav, tore ettevõtmine, mis motiveerib uurimisõpet rakendama (Päikesejänku lasteaed).
• Üritus oli sissejuhatus uurimisõppele; tegevustes tulevad lastele põrnikad meelde ja nad samastavad end nendega (Kadri Tänava lasteaed).
• Lastele meeldis eriti laulumäng ning korkide abil gruppidesse jagunemine (Kastani lasteaed).
• Meeldis, et igal põrnikal oli oma valdkonna vahend kaasas (Tammsaare lasteaed).
• Toredasti jäi meelde, et Pärnus elavaid inimesi kutsutakse pärnakateks ja et Pärnu on pärnade linn (Männipargi lasteaed).
——
Laste mõtted
• Elevandi kohta. Elevant ütles, et tema tuli randa puhkama, sest linnapea saatis, et lastel oleks lõbus tema peal hullata. Kuurordielevant ütles, et siin linnas elavaid inimesi ja lapsi kutsutakse pärnakateks. Elevant tahab sooja, siis lapsed lasevad liugu.
• Meeltepõrnika kohta. Minu koer Bruno nuusib ka nii, nagu üks põrnikas tegi. Üks tahtis kogu aeg katsuda ja nuusutada ja tema tundis ka kõige enne magusat lõhna. Ühel põrnikal oli luup ja tema uuris kõiki asju kogu aeg.
• Ilmapõrnika kohta. Ilmapõrnikas näeb ja teab, kui vihma tuleb, tema käest peame küsima. Ilmapõrnikas mõõtis ilma ja ütles, et siin on jahedam kui nende kodus. Üks oli tuulepõrnikas, kes mõõtis, kustpoolt seda külma tuleb. Päikesepõrnikas mõõtis kuumust.
• Värvipõrnika kohta. Värvipõrnikas sahistas korkidega, et must läheb musta juurde ja kollane kollase juurde. Värvipõrnikas õpetas värvima, et pintsel oleks ilusasti käes ja ei võetaks liiga palju värvi ega vett.
• Mõõdupõrnika kohta. Üks põrnikas mõõtis kogu aeg, kes on pikem laps. Mulle meeldis kõige rohkem see põrnikas, kes mõõtis, sest ma ka mõõdan kogu aeg.
• Kõigi põrnikate kohta. Need olid Pärnu linna põrnikad, neid oli kokku neli. Põrnikatel olid a-tähed kõhu peal ja kaasas oli igaühel oma hobi. Meeldis põrnikate käest teada saada, kes need avastajad üldse on. Ja meeldis see, et nad kinkisid meile enda moodi põrnika, kes oli nendega väga sarnane ja ilus. Põrnikad uurisid loodust, mõõtsid asju, näiteks tooli ja ennast.
Pärnu lasteaiaõpetajate uurimisõppe ühenduse aktiivi liikmed külastasid temaatilise lavastusmänguga Pärnu lasteaedasid. Fotod: erakogu