Avita e-tund aitab õpetaja aega kokku hoida
Materjali, mida õpetaja tundide ettevalmistamiseks läbi peab töötama, on väga palju. Lisaks õppekirjandusele leidub palju infot ka digitaalselt, selles orienteerumine nõuab eraldi aega ja oskust. Selle töö on nüüd Avita kirjastus õpetaja eest ära teinud. Uuenduslik õppematerjal, e-tund, annab õpetaja käsutusse palju huvitavat lisamaterjali, mida ta saab kasutada nii tunde ette valmistades kui ka andes. Täidetud on ka eesmärk, et tund oleks õpilaste jaoks huvitav.
E-tunni loomise mõte tekkis kolm-neli aastat tagasi, räägib Avita kirjastuse turundusjuht Anneli Veskimäe. „Kõigepealt uurisime õpetajatelt, millest nad kõige rohkem puudust tunnevad ja millist elektroonilist materjali oleksid valmis kasutama, seejärel algas intensiivne töö. Kõigepealt valmisid geograafia e-tund 7. ja 8. klassile, sellest õppeaastast on võimalik tellida ka kirjanduse e-tundi 7. klassile. Edaspidi on plaan katta kõik põhikooli ained.”
Miks just e-tund?
Küsimusele, miks tegi Avita esmajärjekorras õpetajatele e-tunni ja mitte õpilastele e-õpiku, vastab projektijuht Antti Rammo, et põhjus on lihtne: eelnevalt tutvuti koolide võimaluse ja valmisolekuga e-materjale kasutada. „Võime küll e-õpikust unistada, aga see on siiski veidi kaugem tulevik. Kõigil õpilastel ei ole oma sülearvutit, nutitelefoni või iPadi. Mõistlik on panustada sellele, mida praeguste tehniliste võimalustega teha saab. E-õpik tuleks algusest peale nii üles ehitada, et seda saaks kasutada ükskõik millise tootja ükskõik millise seadmega, mobiiltelefonist tahvel- ja sülearvutini. Sundida kõiki ostma üht ja sama seadet, näiteks iPadi, on liiga kallis ega ole jätkusuutlik.”
Põhjalikult uuriti Antti Rammo sõnul sedagi, kui kiire on koolides internetiühendus ja milline on selle kvaliteet. „Saadud andmete põhjal ei saanud me teha e-tundi, mis töötab ainult interneti kaudu.”
Lõpptulemusena on e-tunni programm väikesel mälupulgal, mille kasutamine internetiühendust ei eelda. Internetti läheb aeg-ajalt vaja üksnes programmile paranduste, täienduste ja uuenduste pealelaadimiseks. Tunnis on õpetajal lisaks mälupulgale tarvis veel ainult arvutit, projektorit ja heledat seina.
Mis on e-tund?
„Iga e-tund sisaldab õpetaja põhjalikku tunnikonspekti, kirjas on tunni ülesehitus teemade kaupa, iga teema käsitlemiseks kuluv orienteeruv aeg, tunni eesmärgid ja kokkuvõte, aga ka info õpilase eelteadmiste kohta,” selgitab e-tunni koordinaator ja toimetaja Astra Teetlok. See tähendab, et kui sama autorit või teemat on mõnes varasemas klassis või teistes õppeainetes käsitletud, on viide sellele e-tunnis olemas, et õpetaja teaks, milliselt pinnalt ta õpilastele uusi teadmisi andma hakkab.
Lisamaterjali hulka kuuluvad töölehed ning muu metoodiline materjal. Töölehti, kontrolltöid ja tunnikontrolle koos vastustega on õpetajal võimalik ka välja printida. „Kirjandustunnis küll õigeid ja valesid vastuseid enamasti pole, niisugust sisukontrolli nagu omal ajal – mis olid Kalevipoja koerte nimed − me ei tee. Küll aga oleme koostanud töölehti ülesannetega, mille põhjal õpetaja saab aru, kas õpilane on teose läbi töötanud,” räägib Astra Teetlok, lisades, et materjal on koostatud nii, et võimaldaks õpetamisel diferentseerida – palju on lisaülesandeid, erineva raskusastmega töölehti ja kontrolltöid.
E-tunni juurde kuulub ka rikkalikult näitmaterjali: fotosid, video-, filmi- ja saatelõike, kuulamispalu, arhiivikatkendeid ja muud põnevat, millega tundi illustreerida.
Näiteks Oskar Lutsu „Kevadet” käsitledes saab õpetaja näidata klassile katkendit draamateatri lavastusest, lõiku kõigile tuntud filmist ning lasta kuulata 1947. aastast pärit heliklippi, kus kirjanik ise kõneleb. Lõigud on valitud tundi sobiva pikkusega, et õpetaja ei peaks hakkama vajalikku kohta ise välja otsima.
Ka töökava on õpetaja jaoks ette valmistatud, soovi korral võib ta seda endale sobivamaks kohandada ning tundide järjekorda muuta.
Kuidas e-tundi kasutada?
E-tundi on lihtne ja loogiline kasutada, selgitab Antti Rammo. „Kui programm käivitada, avaneb see automaatselt nii, et õpetaja näeb üht vaadet, õpilased teist. Õpetaja otsustab, millise tekstislaidi, foto või muu näitliku materjali ta ekraanile suunab.
Materjali on väga palju ning see annab õpetajale vabaduse valida, mida tunnis kasutada, mida mitte. Õpetaja saab lisada ka enda loodud materjale. Võimalik on märkmeid teha, tekstile juurde kirjutada ja joonistada, sõnu alla joonida. Õpetaja käsutuses on kell, stopper ja taimer, mis aitavad jälgida ajagraafikus püsimist ja anda märku, mitu minutit on jäänud ülesande lõpetamiseks. Kui õpetaja annab tunde mitmes paralleelklassis, saab ta kasutada eri värve, kui tunnis teema pooleli jäi, lisada järjehoidja jne.
E-tunni loomine on olnud töömahukas, tunnistab Antti Rammo. Näiteks 7. klassi kirjandustunni sisu ja tarkvara loomisel osales sadu inimesi, meeskonda kuulus tegevõpetajaid, Tartu ja Tallinna ülikooli teadlasi ja üliõpilasi ning loomulikult oma maja toimetajad, kellest paljud on õpetaja taustaga. „Kogu meie kirjastuse 25 aastaga kogunenud õppematerjalide koostamise kogemus on seal sees.”
Geograafia e-tunde testiti koolides terve eelmise aasta, kirjanduse e-tunde said koolid kuu aega tasuta testida selle õppeaasta alguses. Anneli Veskimäe kinnitab, et ostjaid ja kasutajaid on praeguseks juba päris palju. „Tagasiside küsitluste kaudu oleme saanud palju häid hinnanguid nii algajatelt kui ka kogenud õpetajatelt. Selles, et tundide ettevalmistamisele kuluv aeg tänu e-tunnile märkimisväärselt vähenes, oli ühte meelt 95% õpetajatest. See on tähtis argument.”
Mida arvavad e-tunnist õpetajad?
Hille Magnus, Laulasmaa kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Eelmisel aastal, kui meile Avita kursustel 7. klassi kirjanduse e-tundi tutvustati, pakkus see mulle kohe huvi. Sel sügisel sain seda katsetada ja kool leidis ka võimaluse see osta. Eriti suurt rõõmu teeb, et palju huvitavat lisamaterjali on ühes kohas koos. Suure töökoormuse juures ja suhteliselt arvutivõõra inimesena ei oleks mul endal aega seda otsida. Kindlasti aitab e-tund õppetööd lõbusamaks ja vaheldusrikkamaks muuta, aga kuidas see õpilaste süvenemisvõimele mõjub, ei julge ma veel öelda, siin võib efekt pigem vastupidine olla. On oht, et see võib õpilastele tunduda natuke nagu meelelahutusena, mille juures ise ei peagi pead vaevama. Palju oleneb õpetajast. Mina kasutan e-tundi vaheldumisi õpikuga ja püüan nende vahel mõistlikku tasakaalu hoida. Tehnika on koolis üsna vana ja vedas alguses alt. Õnneks on meil ametis haridustehnoloog, kes aitas, viimasel ajal ei ole tõrkeid olnud. Kui Avita 8. klassi kirjanduse e-tunni valmis saab, olen sellest huvitatud. Seal on õpetajale lisalugemist, viiteid, vihjeid. Väga asjalik asi.
Mirjam Liik, Are põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Sain e-tundi sügisel kuu aega katsetada, aga kuna minu klassis ei ole praegu projektorit ega ekraani, vaatasime seda õpilastega arvutiekraanilt. Mind liigutab juba ainuüksi mõte, et keegi on minu eest suure osa tööd ära teinud. Lisamaterjali, mida kasutada, ja linke sinna juurde on tohutult palju, see kõik avardab õppimisvõimalusi kõvasti. Kooli juhtkonnaga on kokkulepe, et järgmisel aastal saan vajaliku tehnika ja hakkan e-tundi kasutama. Õpilastele on tunnis suur vaheldus, kui saab vahepeal pilti vaadata ja heli kuulata. Mõned lähenemised teemadele on niisugused, mille peale ise ei tulekski, minul kui staažikal õpetajal on huvitav vaadata, et ahaa, niimoodi saab ka! Muidugi, materjal on mahukas ja tunnid tihedad, kõike läbi võtta ei jõua, tuleb valida. Mõni tund on niisugune ka, mida ma ehk ei võtaks.
Anu Kušvid, Tallinna saksa gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Olin ka e-tunni katsetamise ja juurutamise juures, nüüd on see mälupulk mul laual. Õpetaja jaoks on see tundide ettevalmistamisel tõesti kulda väärt abimees. Olen igati selle poolt, et see laieneks kõikidele klassidele, 12. klassini välja. Materjal on läbimõeldud ja tegemisel on arvestatud tegevõpetajate soove. Ülesanded on huvitavad ja vaheldusrikkad – võimaldavad õpetamisele loominguliselt läheneda ning jätavad piisavalt mänguruumi midagi lisada või välja jätta vastavalt sellele, mis ühele või teisele klassile paremini sobib. Olen õhinapõhise õpetuse poolt ning võin kinnitada, et ka õpilased on reageerinud suure huvi ja elevusega.
Kas saan õigesti aru, et nimetatud “e-materjal” saadetakse kooli postiümrikus ja kogu kasutus seisneb seinale näitamises ja jutu juurde rääkimises?