E-õpe on huvitavam ja kergem
8. ja 9. novembril oli Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis HITSA innovatsioonikeskuse seminar „Tuleviku kool”. Ootuspäraselt oli seminari kõige põnevam osa pühendatud veebiõppele, näiteks veebikonverentsi, Facebooki, Skype’i ja muude võimaluste kasutamisele aineõpetuses.
Põnev oli ka töötuba „Haara kaasa omaenda digivahend”, kus tutvustati õpilaste isiklike sülearvutite ja nutitelefonide kasutamist tunnis. Kui õpilaste telefonides on rakendusprogramm Socrative, saab õpetaja kiiret tagasisidet selle kohta, kas aine on kõigile arusaadav. Oma arvamused ja hinnangud panid konverentsil osalejad suurele ekraanile muidugi Twitteri kaudu.
Üldise veebioptimismi juures kõlas siiski ka murelikke noote, eelkõige see, et päris paljud õpetajad ei oska veebipõhist õpet väärtustada või on isegi selle vastu. Töötoas „Haara kaasa omaenda digivahend” ütles Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õpetaja Tõnis Tiit, et osa õpetajaid kasutab veebiõpet juba ammu, teine osa on ooteasendis, kuid kolmandad seisavad sellele vastu. Enda kohta ütleb Tõnis Tiit, et veebi abita õpetamist ei kujuta ta enam ettegi.
Kuidas toimivad Newtoni seadused?
Tõnis Tiit kutsub õpetajaid üles julgemalt veebimaterjale kasutama, sest nii on õpilasel huvitavam ja õpetajal kergem.
Füüsikat on Tõnis Tiit õpetanud Tartu ülikooli e-õpikust (http://õpik1.fi.tartu.ee/, http://õpik2.fi.tartu.ee). Tema hinnangul on seal arusaadavad selgitused, oluline on esile tõstetud, iga teema juures ka kontrollküsimused, mille kohta saab kohe tagasisidet. Eriti meeldivad õpetaja Tiidule aga õpiku videod ja animatsioonid. Näiteks Newtoni seaduse selgituseks on toodud sumomaadleja Kaido Höövelsoni foto koos selgitava tekstiga: „Tema impulss kokkupõrkel vastasega on võrdeline tema massi ja kiiruse korrutisega.” Aga seal on lisaks ka põhjalikke skeeme ning videoklippe inertsi mõju kohta.
Newtoni teist seadust õpetades on Tõnis Tiit kasutanud peale e-õpiku avariiteste (crashtest.org). Nendes uuritakse, mis autoga juhtub, kui ta erineva kiirusega vastu betoonseina sõidab, kui talle erineva kiirusega külje pealt sisse sõidetakse jne.
„Meil sõitis üks õpilane libedaga teelt välja ja veeres üle katuse, kuid pääses nagu läbi ime eluga. Hakkasime siis Newtoni seadusi appi võttes uurima, miks tal nii hästi läks, ja jõudsime järeldusele, et turvavöö oli see, mis ta päästis. Kui tal oleks turvavöö lahti olnud, oleks ta vastavalt inertsi seadusele läbi esiklaasi välja kukkunud ja tühi auto oleks talle ilmselt peale lennanud. Avariitest visualiseeris seda kõik väga hästi ja pani õpilasi tõsiselt ohutule sõidule mõtlema,” meenutab õpetaja Tiit.
Õpime kohvikut pidama
Tõnis Tiit õpetab ka majandust veebipõhiselt, kasutades selleks VANKeR-programmi käigus loodud kuut e-õppe kursust. Olustveres õpetab ta kokku koguni seitset majandusega seotud kursust, kasutades alati veebimaterjali.
Lisaks veebikursustele kasutab õpetaja Tiit majanduse õpetamisel arvutimänge. Üks tuntumaid neist on „Pizzeria” (http://www.pizzeria.ee/). Kahekümne tsükli käigus tutvuvad õpilased kohvikupidaja tööga. Kohvikupidajal on teatav hulk raha ja investeerimisvõimalusi. Õpetaja Tiit on märganud „Pizzeria” puhul huvitavat seika − oivikud lähevad kergemini pankrotti kui nn loomingulised lohed. Ta arvab, et laisem õpilane on harjunud kombineerima ja see võib viia ta tihti heade lahendusteni. Seevastu oivikud, kes tegutsevad äraõpitud mudeli või mustri järgi, jõuavad sageli tulemusteni, mis ei too edu.
Õpilastele meeldib ka Junior Achivementi korraldatud majandusmäng „Titan” (http://oldtitan.ja.org/), märgib õpetaja Tiit. Õpilased peavad selles müüma kindlat innovaatilist toodet. Müügiprotsessi kujundamisel saavad nad valida, kui palju nad seda toodavad, missuguse summa kulutavad reklaamile, millise turunduskanali valivad, kui kõrge hinna tootele panevad. Mängitakse võrgus. Iga tsükli lõpus näevad õpilased, kui kaugele nende otsused neid on viinud. Kes tahab ettevõtlust alustada, võib selle mängu abil uurida, kuidas tema otsused töötavad.
„Kuhu kadus raha?” on huvitav majandusmäng (majandusmang.edu.ee), kus õpilane saab võtta ärinaise, töötu mehe, üliõpilase või kellegi teise rolli ning kontrollida, kas tal on enda koostatud eelarve järgi võimalik ära elada.
Tõnis Tiit on märganud, et õpilased kasutavad veebimaterjale meelsasti, sest nende pärast pole vaja raamatukogusse minna, otsisõnaga leiab vajaliku teema kiiresti üles, katsete videoklippe saab vaadata korduvalt, samas kui klassis tehtud katset näevad õpilased ainult korra. Ka tunnis lahendatud ülesandeid saab e-õpikust kodus uuesti lahendada ja üle kontrollida.
Veebimaterjalide põhjal on õpetajal lihtsam õpetada, kinnitab Tõnis Tiit ja julgustab kolleege, eriti neid, kes on ooteasendis, asjaga julgelt pihta hakkama.
Täiskasvanukoolitus
Tõnis Tiit õpetab ka täiskasvanuid. Kui osaühing Reiting PR mõne töötajate koolitamise hanke võidab, kutsub ta teiste hulgas ka õpetaja Tiidu neid õpetama. Koolituslepingus on ette nähtud, et igal õpetajal on e-õppekeskkond, kuhu pannakse üles kõik vajalikud lisamaterjalid ja kuhu õppijad laadivad oma äriplaani koostamise käigus tehtud protsessiülesandeid.
Õpetaja saab e-keskkonnas jälgida, kuidas õppijatel äriplaani koostamine edeneb. Seal on hea aeglasematele meelde tuletada, et äriplaani ei ole võimalik teha valmis kolme päevaga enne tähtaega. E-õppe osa on täiskasvanute koolitamisel oluline täiendus auditoorsele õppele, kinnitab Tõnis Tiit.
Väga kasulik artikkel, ja julgelt ning sõbralikult – mitte hirmuga – tulevikkuvaatav õpetusstiil! Tore on just erinevate õpetusmeetodite kombineerimine – ainuõige pole ükski äärmus!
Tänan,
sädet ja väge rakendamisel!
Marju Unt