Hariduslaev on kõvasti kreenis

15. nov. 2013 Lauri Leesi õpetaja-koolijuht - 16 kommentaari

Olen veendunud, et Eestis on palju õpetajaid, kes tunnevad, et meie hariduslaev on kreenis ning kaptenit kimbutab tugev pohmell. Ei saa ju kaine inimene öelda pärast riigikontrolli auditit, kus viidatakse ebaratsionaalsetele investeeringutele haridusmaastikul, nagu meie minister: „Riigikontrolli ettepanekud toetavad ministeeriumi poliitikat.” Tere hommikust, põllumees! Kus nad siis toetavad, ei toeta ju! Muidu poleks auditi koostamisega nii palju vaeva nähtud. Dokumendis on ju sulaselgelt kirjas: „Kahju on, et kõige enam on tegematajätmisi hariduslike erivajadustega laste koolimajade puhul, olgugi et tegemist on ühiskonna ühe kõige enam hoolitsust, kaitset ja tähelepanu vajava osaga.”

Minister Aaviksool on vastus varrukast võtta: „Mul on hea meel, et riigikontroll aitab selgitada avalikkusele ja kõigile meie partneritele, et koolivõrgu korrastamine on möödapääsmatu. Raskete, kohati ka valulike otsuste tegemata jätmine ei ole vastutustundlik. Aitäh neile selle eest.” (Postimees.ee, avaldatud 17.10 kl 14.52)

See pole üldsegi esimene kord, mil Jaak Aaviksoo teiste inimeste jutu pea peale pöörab. Kas polnud sama ka märtsis 2012, mil meie, õpetajad, Tallinnas Vabaduse väljakul Jaak Aaviksoo hariduspoliitika vastu streikisime? Loosungitele à la „Õpetajatele palka, ministrile malka!” kuulsime peagi Jaak Aaviksoo ja Kalle Küttise suust, et nad said streikijatelt mandaadi reformide veelgi kiiremaks läbiviimiseks. Siis tahtsin ka mina Andrus Ansipi sõnadega karjuda: „Tule taevas appi!”

Taevast tahaksin appi kutsuda väga paljude meie haridusrahu risustavate mõistete ning sõnakõlksude puhul. Nüüd on väga popp rääkida nn kitsast ja laiast matemaatikast nii, kuis me räägiksime S-, M-, L- või XL-suurusega särkidest või dressidest. Minu arust tuleks rääkida hoopis headest ja vähem headest matemaatikaõpetajatest ning sellest, miks võimekad õpetajad kooli tööle ei tule. Ka eesti keele õpetajad eelistavad koolile kõiksugu väljaannete toimetusi. Näiteks Keila gümnaasiumis möödus tänavu esimene õppeveerand mõnes klassis ilma emakeeleõpetajata. Minister, kantslerid ja nõunikud, tulge ometi maa peale tagasi! Ja te veel tahate, et venekeelses koolis õpetataks eri õppeaineid eesti keeles! Kust, kurat, me õpetajaid võtame? Kuidas on võimalik sel määral reaalelust irduda? Meil pole isegi eestikeelsesse kooli eestlastest õpetajaid saata!

Ja veel. Kuidas nende kohustusliku gümnaasiumi kolme õppesuunaga siis asjad ikkagi on? Kes nad meile kaela määris ja mis sellest „määrijast” sai? Kas ta töötab endiselt ministeeriumis? Kui jah, kas Tallinna või Tartu filiaalis? Mul oleks sellele inimesele nelja silma all nii mõndagi öelda … Või kuidas on lugu riigieksami sooritatuks pidamisega ühepunktilise tulemusega? Kas selles seisnebki Jaak Aaviksoo suur progressiivne haridusreform!?

Viimasel ajal on hästi popp rääkida nn puhastest gümnaasiumidest. Ju siis muud koolid on ministeeriumi silmis räpased. Need ülipuhtad gümnaasiumid on juba a priori nii head, et paremaid polegi olemas. Tavakoolid, mitte nii „puhtad” koolid, on halvad. Neid tuleb toetada nii vähe kui võimalik või teha kuidagi teisiti nende elu siin ilmas kibedaks. (Pikakannu kooli sündroom!)

Selle nimel käiakse mööda Eestimaad koolijuhte moosimas. Umbes nii, et hakake ikka puhtaks gümnaasiumiks, siis saate seda ja seda. Saaremaal näidati vist kõrgele ministeeriumiametnikule sellise jutu peale ust või saadeti lihtsalt pikalt. Tegu oleks nagu reformatsiooniga või õigeusu pealesurumisega 19. saj teisel poolel. Siis anti ju ka teise usku minejatele tükike maad juurde.

Praegu on haridus- ja teadusministeeriumi kõnepruugis veel üks trendikas sõna – „riigigümnaasium”. Kas siis meie lütseum või Tallinna reaalkool polegi Eesti riigi koolid? Või on tõesti erinevus nii suur, et kogu ministeeriumi aur tuleb üksnes seesuguse vastandamise peale välja lasta? Tehke mulle selgeks, miks peab uusi väga kalleid koolihooneid püstitama linnadesse, kus kasulikku hariduspinda küllaga!? Minister lausus neil päevil mingis väljaandes, et uute riigikoolide rajamiseks pandi käiku nii ja nii mitu miljonit, aga suurem raha tuleb ikkagi mingitest eurofondidest. Mamma mia! Kas siis euroraha polegi meie ühine raha!?

Õpetajate palgatõusu mul suurt usku pole. Pole ju meie minister Aaviksoo rahandusminister Ligilt raha juurde tahtnudki. Haridus- ja rahandusministri südamesõprus on õpetajatele halvim, mis üldse olla saab. Läinud aastal läks nii, kuis ennustasin: nooremõpetajatel ja õpetajatel tõsteti täiskoormuse puhul palk 715 euroni, teistel ei tõstetud tuhkagi. Linnad ja vallad toimisid nii, kuis võimalik oli.

Muide, nüüd ei maksagi meie riik õpetajatele palka, sellist luksust jagatakse üksnes riigikoolidele. Meile, vallasantidele, määratakse üksnes haridustoetus! (Milline õudne sõna!) Muidugi tehakse selgi korral puru silma ajamiseks ära näiline palgatõus. Arvan, et täiskoormusega nooremõpetaja palk on uuest aastast 800 euro ringis. Noori selline palgatõus kooli õpetajateks küll ei meelita. Lõhe Eesti keskmise palga ja õpetaja alampalga vahel jääb ikka samaks, kui ei lähe hoopis suuremaks.

Seega on meie hariduslaeva praeguse kapteni ponnistused tühi töö ja vaimu närimine. Kõverat ei saa teha sirgeks ega loendada seda, mida pole.


16 kommentaari teemale “Hariduslaev on kõvasti kreenis”

  1. reet ütleb:

    Kibe artikkel aga õigele asjale juhib tähelepanu.

    Kes kannatab, see kaua elab ei kehti enam ammu ja loodus armastab tühja kohta!
    Varsti tulevad meile uued õpetajad Venemaalt ja Ukrainast, nagu meditsiini vallas juba teada protsessid toimimas.

    Reet

  2. Anu ütleb:

    Jutt jumala õige.
    Kogu meie Eesti riik on kreenis.

    Õpetajad streikisid- palga asemel tõstis härra Aaviksoo töökoormust.
    Aga meie õpetajad- ” Ükskord me võidame nii kui nii!”
    Jõudu MEILE !
    Anu

  3. eliann ütleb:

    Lauri Leesi on otsekohene ja värvikas nagu ikka. Jah – olen pikaaegne tegevõpetaja ning kirjutan tema artiklile kahe käega alla. Kui oleks käsi rohkem, võtaks needki appi.

  4. Mari ütleb:

    100% härra Leesiga nõus! Haridustöötajatest sõidetakse lihtsalt teerulliga üle ning demagoogiliselt räägitakse juba 20 aastat hariduse väärtustamisest

  5. Krista ütleb:

    Nii ju ongi. Meil toimub järjekindel süstemaatiline põliselanike, s.o. eestlaste väljasuretamine. Iga päevaga ja igal elualal.

    Alustame perearstindusest ja kaupluste, sidejaoskondade sulgemisest maapiirkondades, jätkame väikeste koolide sulgemisega ja kiirabiarstide mittevajalikeks tunnistamisega. Mis kõik veel sinna vahele mahub, ei tule meeldegi. Füüsilise ja vaimse puudega noorte inimeste tavakoolidesse surumine jne., jne ja nüüd sügavalt vaimsete inimeste vallandamine (D.Kareva jne). Tundub, et pole vist mõtet küsida, et “INIMESED, MIS TOIMUB?”
    Koolisüsteemiga seonduvat ei mainigi, sest lolluste lael ei ole piiri.

  6. Eha ütleb:

    Tunnustus hr Leesile. Ja häbi meile, õpetajatele. Mitte kuidagi ei saa jälle ühe mütsi alla, et võtaks meid ometi kokku ja lõpetaks seekord rügamise tõesti nii kauaks, kui tõesti ometi palk tõuseks ja rumalad ning toored riigi- või euroseadused kehtetuks tunnistataks.

  7. Eneli ütleb:

    Braavo härra Leesile!

  8. Kynos ütleb:

    Ega me siis sellised kasvatatmatud proletaarlased ei ole, et tänavale lärmama läheme. Kuulame ikka käsud ja juhised ilusasti ära ja ruttu, ruttu tööle! Muudame, uudame, arendame. Vajadusel kolm või neli suunda, kujundav või jooksev hindamine, protsendid paika. Ja ega me siis palga pärast ei tööta. Vähemalt ei räägi, see oleks ju selline…madal. Ajame ikka targalt ja asjalikult omi asju. Nüüd eriti,direktoriga vaja nelja silma all läbi rääkida…

  9. Mare ütleb:

    Seda, kuhu see hariduslaev jõuab, näeme vist üsna varsti. Ilmselt sõidab see suure raginaga karile.
    Seda aga, et mõistus, südametus ja agarus loovad üliohtliku kombinatsiooni, oleme juba oma silmaga näinud. Jääb ainult loota, et see, kes pärast Aaviksood tuleb, on MÕISTUSE JA SÜDAMEGA inimene, kellel jätkub piisavalt tahet neid vildakaid reforme sirgeks lükkama hakata. We live in hope.

  10. töösuhtes töötaja ütleb:

    Asjalik ja õige artikkel.Kommentaarid ka asjalikud.Oleme jõudnud absurdsuseni, kõik kokkulepped sõlmitakse salaja, nelja silma all.
    Õpetajad on ise väga palju süüdi-lasevad endaga kõike teha,üksmeel puudub ning sageli juhtkond ise oma tegemistega lõhestab kollektiivi(tekitab konfliktsituatsiooni) , sest mis see individuaalne kokkulepe(ebavõrdne kohtlemine) üldistes töö- ja palgaküsimustes siis on ,kui mitte kollektiivi lõhestamine- annan sulle natuke soodustusi ja oledki minuga ühes paadis ning teiste juuresolekul rõhutan, et sinuga on ju kõik korras, sest sinuga me jõudsime ju kokkuleppele.

  11. Anne ütleb:

    Ka mina pean hr. Leesiga nõustuma – see, mis toimub, ei teeni kindlasti mitte laste huve.

  12. Anne ütleb:

    Koolidesse nõutakse häid ja väga häid õpetajaid. Mina soovin head või väga head haridusministrit. Seni, kuni pole viimane tagatud, ei tule koolidesse juurde häid õpetajaid ja need viimasedki head plaanivad koolist ära minna.

  13. õpihimuline ütleb:

    See, mis meil praegu toimub, on eetika ja vaimsuse täielik väljasuretamine, mis oleks vastukaaluks järjest enam lokkavale labasusele, keskpärasusele ja pealiskaudsusele. Ma ei ole kùllvandenõuteooriate pooldaja aga järjest enam tundub, et selline hävitamine ja lammutamine toimub täiesti sùstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt. Kellelegi on seda väga vaja aga kellele ja milleks?

  14. Eli ütleb:

    Õpetajatel on kaamelikannatus.

  15. Mare H. ütleb:

    Õpetajatel on tõesti kaamelikannatus, sest õpetajad on tavalised Eesti inimesed, kes lasevad endaga teha, mida iganes, hirmus, et kui ei lase, siis läheb olukord veel hullemaks kui on hetkel.

  16. Aire Isand ütleb:

    Direktor hr Leesil on õigus. Haridusel pole tänases Eestis mingit väärtust, haritud inimest naeruvääristatakse kõikjal (nt ajalehe “Sirp” juhtum). Aitaks õpetajate ühtsus, pikaaegne streik, mis kestaks seni, kuni õpetajate palk/koormused/tööaeg jne paigas oleks. Õpetaja palk on kaks alampalka, ei jätku varsti enam leivarahagi, kuid tahame olla EL-s, peaks see number olema mingigi suurusjärgu võrra töö pingsust ja vastutust arvestav.
    Kindel see, et väga head õpetajad mõtlevad koolist lahkumisele. Eesti keele õpetajatest kujundati pärisorjad, kes omast vabast ajast ja tervise arvelt hindetöid parandavad, paranduste parandusi parandavad, ja praeguste mallide järgi jääbki see nii. Kirjaoskamatutele avanevad meil ju kõik uksed, sest riigieksami eest 1 punkti saab ju niikuinii…
    Koolide juhtkondi vahetatakse sobivuse printsiibil, mitte kompetentsust arvestades: keelan, käsin, poon ja lasen.
    Kaua võib?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!