Juhan Liivi 100. surma-aastapäevaks valmis ingliskeelne luulekogumik

29. nov. 2013 - Kommenteeri artiklit

Ülehomme tähistatakse Alatskivil luuletaja Juhan Liivi 100. surma-aastapäeva. Luuletaja ja kirjandusprofessor Jüri Talvet, kes tutvustab seal värsket ingliskeelset Juhan Liivi luule valimikku „Snow drifts, I sing”, mida ta käis hiljuti esitlemas ka rahvusvahelisel kirjandusfestivalil Kanadas, rääkis raamatust Õpetajate Lehele pisut lähemalt.

Kellele see kogumik mõeldud on? Kas vaid „välismaailmale” või saab seda kasutada ka näiteks Eesti koolis?

Ikka eeskätt suurele maailmale väljaspool Eestit – see võib ergutada ka Liivi tõlkima muudesse keeltesse. Aga raamatus on rööbiti tõlgetega ka Liivi algupärandid. Tõlke puhul peab endale teadvustama põhitõde: iga tõlge on vaid tõlge(ndus). Algupärand on üks ja ainus, tõlkeid aga võib olla erinevaid ja palju. Mõni õnnestub hästi, mõni vähem, mõnele meeldib üks, teisele teine … Igal juhul on olulise luule tõlkimise katse õilis tegevus. Miks mitte alustada sellega juba koolis?

Liivi-kogumik ilmub ühes Toronto kirjastuse Guernica sarjas, kus on varem ilmunud teie endagi teoseid. Mis sari see selline on?

Sari kannab nime „Essential Trans­lations” („Olulised tõlked”). Kirjastuse põhitegevus on olnud algusest peale avaldada esmajoones itaalia või prantsuse päritolu (Põhja-Ameerika) kirjanike teoseid, kuid sekka on võetud ka mõni Ida-Euroopa autor. Nii on seal minult endalt ilmunud kolm raamatut: kaks luulevalikut ja essee, samuti avaldasid nad hiljuti läti luuletaja Edvīns Raupsi luulevalimiku. Samas ei ole neil idaeurooplasi lihtne avaldada, sest selleks nad Kanadalt kirjastamistoetust ei saa.

Selle (ja ka eelmise) kogumiku tõlkija on koos teiega H. L. Hix. Kas keegi on kunagi veel Liivi inglise keelde tõlkinud?

1940.–1950. aastatel on väikseid valikuid Liivi luulet eesti luule antoloogiatesse tõlkinud E. Howard Harris ja W. K. Matthews. Nemad tõlkisid ilmselt otse eesti keelest. H. L. Hix ei valda eesti keelt sel määral, et otse tõlkida. Tõlgete aluse olen teinud mina. Kuid Hix on ise silmapaistev luuletaja. Iseäranis luule tõlkimiseks ei piisa ainult sellest, et keelt mõista või osata algupärast riimluulet ka tõlkes riimidesse panna. Vaja on erilist luuletundlikkust.

Mis keeltesse Liivi luulet veel tõlgitud on? 

Tõsiasi, et Liivi luulet on tõlgitud paari­kümnesse keelde, ei ütle eriti midagi, sest suurem osa neid on saja aasta jooksul pisikeste piiskadena hajutatud ajakirjandusse. Eraldi raamatuina ilmus 20. sajandi lõpuni vaid kolm: kaks vene keeles (1933, 1962) ja üks esperantos (1980). Uuel aastatuhandel ongi lisandunud need, mis me Hixiga ühiselt oleme valmis saanud inglise keeles: „Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better” (TÜ kirjastus, 2007) ja „Snow Drifts, I Sing: Selected Poems” (2013). Esimese tiraaž on ammugi läbi müüdud, teine on märksa suurem („kilde” kaasa arvates saja luuletuse ringis), see peaks hoogsamalt minema rahvusvahelisse ringlusse.

Mis on Liivi enim tõlgitud luuletus?

Lugesin kokku, et luuletusi „Helin”, „Ta lendab mesipuu poole” ja „Must lagi on meie toal” on avaldatud üheksas või kümnes keeles. Varaseimad Liivi luule tõlked ilmusid veel luuletaja eluajal – 1911. aastal –, sealhulgas Aino Kallase tõlked soome keelde.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!