Kes on lasteaia tugiõpetaja?

Pärnus tekkis juba 1970. aastatel hästi toimiv lasteaedade erirühmade võrk. Seda on aegade jooksul vastavalt vajadusele ümber korraldatud ja järjekordadest hoolimata on enamik hädalisi ka abi saanud. Osa abivajavaid lapsi, kelle puhul pole tegemist kõnepuude ega arenguhäirega, on jäänud tavarühma. 1999. aastast alates oleme püüdnud Pärnus juurutada süsteemi, et kergemate kõnehäiretega lapsed saavad logopeedilist abi lasteaedades kohapeal. Vanemad on selle hästi vastu võtnud ja rahul.

Samas on üks mure, mis ilmselt ei kummita ainult Pärnut – logopeede ei jätku. Lasteaedadesse on küll nende ametikohad loodud ja palgafond eraldatud, kuid spetsialistide puudusel jäävad kohad sageli täitmata. Üks võimalus on toetada logopeedide täitmata ametikohtade palgafondi arvelt lapsi, kes vajavad individuaalset lähenemist: muukeelsest kodust pärit lapsi, samuti neid, kelle tähelepanu iseärasused ei võimalda rühmas teistega koos toimetada või kellel puuduvad eakohased oskused ja teadmised, sest nad on sotsiaalselt ebaküpsed ja vanemad toetavad neid vähe.

Teoreetiliselt peaks lasteaiaõpetaja tegelema enam tähelepanu vajavate lastega lisaks rühmatööle ka individuaalselt. Tegelikkuses on õpetajal raske jagada end erivajadustega laste ja ülejäänud rühma vahel, sest sageli nõuab probleemne laps täiskasvanult täit tähelepanu ega suuda keskenduda talle antud ülesandele või tegevusele teistega samas ruumis olles. Individuaalsed arengukavad on head, kuid nende rakendamine raske. Suureks abiks oleks, kui keegi töötaks nende lastega aeg-ajalt individuaalselt.

2006. aastal tekkiski mõte, et mõni kogemustega lasteaiaõpetaja võiks oma tööle lisaks tegelda mõne korra nädalas abivajajatega individuaalselt ning saada selle eest lisatasu. Raha ei tuleks juurde küsida ning vähemalt osa lastest saaks toetust ja abi.

Tugiõpetajaid tuleb koolitada

Pärnu õppenõustamiskeskuse ja Pärnu linnavalitsuse haridusosakonna spetsialistid panid ühiselt kirja tegevuse põhimõtted. Kogunes seltskond lasteaiaõpetajaid, kellele laste individuaalse toetamise mõte meeldis. Koostati lasteaiaõpetajate koolituse õppekava. 2006/2007. õppeaastal korraldas Pärnu õppenõustamiskeskus koostöös MTÜ-ga Suunaja esimese 30-tunnise koolituse, kasutades lektoritena oma psühholooge ja logopeede ning eripedagooge. Osales 14 eriharidusega kogenud lasteaiaõpetajat. See koolitus juhatas asjast huvitatud teeotsale. Mitmed koolitusel käinud õpetajad asusid sel erialal edasi õppima või läbisid kõrgkoolis erivajadustega laste temaatikaga seotud pikema koolituse.

Jutud läksid liikvele, huvi oli suur ja 2008/2009. õppeaastal toimus teine samalaadne koolitus, kus osales 19 lasteaiaõpetajat Pärnu maakonna teistest omavalitsustest.

Praegu töötab Pärnu linnas lastega neli tugiõpetajat, peagi alustab ka viies. Lasteaedades ollakse nende tegevusega rahul, töö on olnud tulemuslik. Kõige rohkem on tugiõpetajatel tulnud tegelda tähelepanuhäiretega lastega, aga ka hüperaktiivsete, käitumisprobleemide ja muukeelsete lastega, lisaks aidata lastel kooliks valmistuda.

Margit Tamm.

Koostöö logopeediga on tähtis

Sellega, kui lasteaias töötab ainult tugiõpetaja, kaasnevad ka mõningad ohud. Näiteks võibki lasteaia juhtkond loobuda logopeedi otsimisest ja rahulduda vaid tugiõpetaja tööga. Lasteaedades jätkub tööd nii logopeedile kui ka tugiõpetajale, sest valdkonnad on erinevad. Lasteaiad, kus praegu on tugiõpetajad ametis, on teinud lepingu logopeediga, kes käib lapsi aeg-ajalt üle vaatamas. Logopeed on vajadusel abiks lapse individuaalsete arengukavade koostamisel ja juhendab tugiõpetajat lastele sobivate meetodite ja õppematerjalide valikul. Keerukamate juhtumite puhul suunatakse laps nõustamiskomisjoni otsusega erirühma. Ideaalis toimibki taoline tugiõpetaja ja logopeedi koostöö kõige paremini.

Kui alguses kardeti, et tugiõpetaja hakkab trügima liialt logopeedi töömaale, soovides hakata tegema näiteks häälikuseadet jms, siis seda ei juhtunud. Tugiõpetaja teeb koos lapsega neid harjutusi ja ülesandeid, mida logopeed teha palus, lisaks aitab kinnistada tundides õpitud materjali. Erivajadustega laps vajab süvenemiseks sageli rohkem aega ning kordamist, et oskused kujuneksid ja teadmised koguneksid.

Kodule alati loota ei saa

On palju tublisid vanemaid, kes on harjunud lapsega pidevalt tegelema ja kodus harjutama, kuid alati ei lähe kõik nii ladusalt.

Sageli kurdavad vanemad, et laps ei nõustu kodus logopeedi antud harjutusi tegema. Ka koolilaste vanemad on tihti hädas, et neil ei õnnestu last õppimises aidata − laps lihtsalt ei kuuletu, pannes vanema kannatuse tõsiselt proovile. Põhjused, miks vanem ei suuda last motiveerida vajalikke ülesandeid tegema, võivad olla erinevad. Osal vanematel ei ole piisavalt aega ega tahtmist lapsega tegelda, teistel puudub järjekindlus või on neil probleeme enese kehtestamisega. Tuleb ette ka probleemi eitamist. Arvatakse, et laps kasvab probleemist välja ning kõik läheb iseenesest korda. Kurb on see, et õige aeg lapse aitamiseks läheb lihtsalt mööda. Tugiõpetajast on sellistel juhtudel suur abi.

Tugiõpetaja on laste lemmik

2006. aastast on tugiõpetajatena töötanud Pärnu Kesklinna lasteaia õpetaja Inna Rõbakova ja Pärnu Tralli lasteaia õpetaja Virve Lõhmus. Mõlema kinnitusel on tugiõpetaja laste lemmik, kelle juurde kõik väga tahavad tulla. Rahul on nii lapsevanemad kui ka teised õpetajad, sest lapsed teevad edusamme.

Inna Rõbakova toob näiteks Jüri, kelle kodu on kakskeelne. Rühmas ei teinud ta alati tööd kaasa. Poisi sõnavara vajas arendamist, häälikuanalüüsi oskused olid viletsad, lugema õppimine ei edenenud. Kodune abi polnud küllaldane. Alguses oli Jüri arglik ega tahtnud tulla teise tuppa, kuna teised lapsed jäid mängima. Üsna varsti hakkas talle asi meeldima. Aegamisi poiss avanes, muutus julgemaks. Töö käigus ilmnesid tema head matemaatikavõimed, ka meeldis talle keerulisi puslesid kokku panna. Motiveerimiseks sobis võimalus koos õpetajaga mängida.

Mängiti näiteks tähtede peitust ja tähtede keksu, eriliselt tore oli Jüri jaoks, kui ülesanne oli arvutis. Edusammud tulid kiiresti, poiss muutus julgemaks ja enesekindlamaks, eneseväljendusoskus paranes. Kooli läks juba päris tubli poiss.

Pärnu lasteaedade edukas kogemus

Paar korda õppeaasta jooksul kohtuvad Pärnu lasteaedade tugiõpetajad uute teadmiste saamiseks ja kogemuste vahetamiseks õppenõustamiskeskuse ümarlauas.

Viimati saadi kokku 30. oktoobril. Seekord oli jutuks eripedagoogiline abi Pärnu lasteaedades läbi aegade ning muukeelsete laste toetamine. Vestlusringis tekkis üksmeelne soov teavitada teisigi Eesti lasteaednikke Pärnu tugiõpetajate edukast praktikast. Praegu räägitakse palju kaasavast haridusest. See tähendab, et lasteaedade erirühmadesse ja erikoolidesse lähevad ikkagi kõige keerulisemad lapsed. Lihtsamate probleemidega tuleb kohapeal hakkama saada. Samas pole ilmselt niipea loota, et kõigisse lasteasutustesse logopeede ja eripedagooge jätkuks. Ühe lahendusena võikski soovitada rakendada eripedagoogi või logopeedi juhendatud tugiõpetajaid.