Kes otsustab kutsekooli õppekavade mahu?
Uus kutseõppeasutuse seadus lubab õppemahtusid oluliselt vähendada, ent kes otsustab, mis on paras maht?
Nagu üldhariduskoolis on võetud eesmärgiks vähendada õppkavade mahtu kaks korda, nii on sama teema päevakorral ka kutsekoolis. Kui firmas kohapeal õpib puhastusteenindaja ameti selgeks poole aastaga, siis miks peaks kutsekooliõpilane sedasama ametit õppima oma koolis kaks aastat? Nii küsiti Narvas toimunud kutsekoolijuhtide nõupidamisel, kus uue kutseseaduse üks teema oli ainekavade maht. Kopli Ametikooli direktor Kaspar Kaugija on nõus, et ainekavade maht tuleb üle vaadata, sest põhjendamatult mahukad õppekavad lähevad riigile kalliks ja röövivad ka noore inimese kõige kallimat vara – aega. Samas ei usu ta, et midagi lausa kolm või neli korda vähendada saab.
Otsustama peab kutsekoda
Kaspar Kaugija toob piltlikuks näiteks korstnapühkija eriala, mis Kopli Ametikoolis hiljuti avati. Selle koostamisel tehti tihedat koostööd korstnapühkijate liidu ja Tartu Kutseõppekeskusega. Kõiki kolme asjaosalist huvitas, et korstnapühkija saaks selgeks kõik selle, mida tal on oma tööd tehes vaja teada ja osata. Kui nüüd kutsutakse üles õppe mahtu vähendama, on kahtlane, kas korstnapühkijate liit sellega nõustub. Analoogiline koostöö käib Kopli Ametikoolil ka kinnisvara haldajate liidu, käsitöömeistrite liidu, dendroloogia seltsi, elektriinseneride liidu ja teistega.
Kaspar Kaugija ütleb, et kui mõni erialaliit või kutsekoda paneb koolile ette oma eriala ainekava mahtu vähendada, siis temal vastuväiteid ole. Kui näiteks elektriinseneride liit nõuab, et elektriinsenere tuleb õpetada kõrghariduse tasemel, siis ilmselt ei tohi neid koolitada kutsekoolis kuus kuud kestava intensiivkursusega. Kõrgharidus on pigem igati omal kohal kui liiast. „Õppekava õige mahu üle ei tasu otsustada surmajuhtumite arvu põhjal, enne õpetada natuke rohkem kui vähem,” leiab Kaugija.
„Aga kui näiteks kinnisvara haldajate ja hooldajate liit ütleb, et keskkonnatehnika erialal piisab 30-tunnisest ettevalmistusest, siis vaatame oma õppekava muidugi üle,” ütleb Kopli kooli direktor.
Ettevõtja ei õpeta midagi ülearust
„Kuid õppekavasid tehakse ka koostöös ettevõtjaga,” jätkab Kaspar Kaugija. Kopli Ametikooli õppekavad on kõik niimoodi koostatud. Näiteks hiljuti avati koolis kingsepa eriala. Selle avamise eel tehti poolteist aastat tõsist eeltööd endise Kommunaariga, et oleks selge, mida kingsepp peab oskama, kes neid õpetama hakkab, missugune on sobiv praktikabaas jms. Alles pärast seda, kui kõik see oli teada, hakati õppekava kirjutama.
Ettevõtja kaasamist õppekava arendusse peab direktor Kaugija väga tähtsaks. Kui kutsekooliõpilane teeb nii esimese, teise kui ka kolmanda aasta praktika ühes ja samas ettevõttes, siis on ju iseenesestmõistetav, et ettevõte osaleb tema õppekava väljatöötamisel. Väga tihti ettevõtja ka õpetab seda õpilast, annab näiteks kutsekoolis tunde ja juhendab õppepraktikat oma ettevõttes.
Kaspar Kaugija:
“Õppekava õige mahu üle ei tasu otsustada surmajuhtumite arvu põhjal.”
„Tänapäeval peabki praktika toimuma ettevõttes,” toonitab Kaugija, sest ettevõttes on kõige uuemad seadmed ja parimad asjatundjad. Isegi puhastusseadmeid vahetatakse kogu aeg uuemate vastu välja, mistõttu on tulevasele puhastusteenindajale kõige parem, kui ta käib praktikal ettevõttes, kuhu tal on lootust tööle saada.
Kopli Ametikoolil käib taoline tihe koostöö Balti laevaremondi tehasega, elektrotehnika tehasega Estel, Tallinna Linnatranspordi AS-iga, Eesti kaitsejõududega, Tallinkiga, aga ka Tallinna loomaaia, Kadrioru parkide ning Tallinna botaanikaaiaga jt. „On raske uskuda, et need tõsised ettevõtjad on tahtlikult paisutanud õppekavasid ja õpetanud noortele seda, mida nad ei pea ise vajalikuks,” arvab Kaugija.
Kui vanalt võib roosiaeda kujundada?
„Õppe mahu määrab ka õppijate vanus,” lisab Kaugija. Täiskasvanutele on Kopli Ametikoolis kursusi, mis kestavad ainult 24 tundi. Neile sellest piisab, aga kas ka noortele? Võtame korstnapühkija koolituse, mis kestab 80 tundi. „Kui põhikoolist tulnud noor teeb selle läbi, kas saadame siis 15-aastase lapse tõesti korstna otsa?” küsib Kaugija.
15-aastast on veel vara saata ka eluohtlikele elektritöödele või haruldaste taimeliikidega botaanikaaeda, näiteks roosiaeda kujundama. Just sel põhjusel võetakse Kopli ametikoolis õpilasi aianduse erialale alles pärast keskkooli lõpetamist. 20-aastane juba teab, et aiandus teda tõsiselt köidab, et see pole juhuvalik. Ja 20-aastane on juba küpsem isiksus, kelle puhul ei ole karta murdeealistele omaseid üllatusi, mis võivad osutuda ohtlikuks nii kaastöötajatele kui ka taimedele.
Kuidas jääb laevakeevitajatega?
Lõpuks märgib Kopli Ametikooli direktor, et välistatud pole seegi, et mõne eriala õppekava mahtu tuleb pigem suurendada. Näiteks puudub Balti regioonis koolituskeskus, mis valmistaks ette laevakeevitajaid. Lasnamäe mehaanikakooli lõpetanud keevitajaid Balti laevaremonditehasesse tööle ei võeta, Tallinna kutsehariduskeskuse omi samuti mitte, selle asemel tuuakse neid sisse Ukrainast. Selle üks põhjus on just asjaolu, et Ukrainas on mehed saanud põhjalikuma koolituse. Laevakeevitus on väga vastutusrikas töö.
Balti laevaremonditehas laevakeevitajate vanus on praegu 65+, teab Kaspar Kaugija ning küsib, kas ei oleks õige aeg suurendada mõnes kutsekoolis keevitajate õppekava mahtu ja hakata Eestile laevakeevitajaid ette valmistama. Tõsi, õppekava on kallis, see ongi üks põhjus, miks tehas endale ise keevitajaid ei koolita. Koolitad noore välja, aga too läheb hoopis Soome keevitama. Kuid laevatehas on kindlasti valmis keevitajate väljaõpet kutsekoolis toetama, õppijale näiteks stipendiumi maksma, usub Kopli ametikooli direktor.
Kas kutsehariduse probleemid ei peitugi mitte selles, et seda juhivad erinevatel tasanditel inimesed, kellel puudub teadmine, mis asi on kutseharidus. Uus kutseõppeasutuste seadus ja standard on täis vasturääkivusi, lausa võimatut näiteks haridustaseme ja kvalifikatsioonitaseme ühte patta panemine, millel ei saa olla mõistliku väljundit. Ka Kaugija intervjuust ei paista välja, et ta kutsehariduse teemadega kursis oleks. Kui mees on olnud 5 aastat kutsekooli direktor ja ei tea teiste kutsekoolide nimesidki, siis on asi ikka halvasti. Mis on tasemeõpe ja mis on kursused, mis on kutseharidus ja mis on kutseõpe.
APPI!!! tahaks karjuda.
Väga õiged tähelepanekud on kopli kolli direktoril ja pole midagivinguda, kui mingeid “teisi” koolinimesid ametlikult ei kirjeldata, tähenärimiseks pole mingit põhjust, ajudega inimene saab aru millistest koolidest jutt on. Kehtib sama mõte, et mitte vorm pole tähtis vaid sisu- sama ka kutsehariduse kohta.