Kool, kuhu tullakse tagasi

22. nov. 2013 Meeli Parijõgi - 1 Kommentaar

Kose gümnaasiumil on 90. sünnipäev. 30. novembril läheb peoks. Välimus ja olemus aga juubilari vanust ei reeda.

Kose gümnaasiumi direktor Sirje Laansoo, kes on pärit hoopis Ida-Virumaalt, tundis Kosest mööda sõites alati, et see paik tõmbab, et seal on hea olla. See oli põhjus, miks temast sai 2010. aastal Kose gümnaasiumi direktor. Küllap on see ka põhjus, miks paljud Kose gümnaasiumi lõpetanud noored tulevad sünnipaika tagasi, oma kooli õpetajaks. 2011/2012. õppeaastal oli 58 õpetajast 19 ise Kose gümnaasiumis õppinud. Õppealajuhatajad Sirje Hanikat (1.–4. klass) ja Heli Mölder (5.–12. klass) on samuti Kose gümnaasiumi vilistlased.

Ja koolikaadrit iseloomustab püsivus. Tunnustatud ja kauaaegseid õpetajaid on nii palju, et kõigi nimetamine läheks väga pikale. On õppematerjali välja töötanud emakeeleõpetajad Saima Vainola, Ene Hiietam ja Laine Tammemäe ning matemaatikaõpetaja Kärt Matiisen, majandusgeograafia õpiku üks autoreid, geograafiaõpetaja Taimi Velström, aasta õpetaja – muusikaõpetaja Heli Sepp, õpilaste poolt sageli armastatuimaks pedagoogiks valitud bioloogiaõpetaja Rein Tint …

Vilistlaste peol tuleb enne aktust kohtumine legendaarsete õpetajatega. Mullu olid klassid siis rahvast puupüsti täis. Taaskohtumine liigutas nii õpilasi kui ka õpetajaid. „Meil on fenomenaalseid õpetajaid, nagu aastakümneid koolis töötanud keemiaõpetaja Silvi Kaidla, Aarne Puistama, kes on olnud 20 aastat direktor ja ligi 40 aastat kehalise kasvatuse õpetaja. Neid nimesid kuuldes lähevad kõigil silmad särama. Üks mõte viis teiseni ja nüüd teeme vilistlaste peol oksjoni. Seal on midagi sellist, mida poest ei saa – legendaarsetele õpetajatele kuulunud esemed, autogramm peal,” jutustab huvijuht Anne Kruuse.

Ajalooga kool

Esimesed teated Kose hariduselust pärinevad juba 1639. aastast, kui Kose pastori andmetel töötas Kose kihelkonnas kaks õpetajat. Kose gümnaasiumi sünniajaks võib aga pidada 1923. aastat, kui otsustati avada Kose 6-klassiline algkool kolme õpetajaga. Esimesel aastal oli ette nähtud 1.–4. klassi avamine kahe õpetajakohaga. Õppetöö algas 1. oktoobril ja kooli tuli 68 õpilast. Keskkooliks sai Kose kool 1956. aastal ning kolis praegusesse majja (Pikk 12) 1960. Tegelikult oli hoone mõeldud Kose rajooni täitevkomiteele, aga kuna enne ehitustööde lõppemist likvideeriti Kose rajoon, kolis majja hoopis kool.

Oma praegust nime Kose gümnaasium kannab kool 1. jaanuarist 2003. Praegu paikneb kool kahes hoones. Algklassimaja on tuliuus ja moodne – nagu juubelikingitus koolile. Avar, hele ja rõõmsavärviline. Ka gümnaasiumi peahoonet on eriti viimastel aastatel palju remonditud ja ümber ehitatud. 2005–2007 valmis maja uus tiib, kuhu paigutati eesti keele, matemaatika ja tööõpetuse klassid. Juurde tuli 12 õpperuumi. Üle-eelmisel aastal tehti täisremont sööklas ja koridorides. Koolipere on ilusate ruumide ja heade töötingimuste eest Kose vallavalitsusele väga tänulik.

Muusikakallakuga kool

Anne Kruuse on olnud huvijuht 36 aastat. Oma töös peab ta väga oluliseks väärtushinnanguid, mida õpilane koolist kaasa saab. Eesmärk on, et õpilane saaks elus hakkama. Selleks on vaja tegelda võimalikult paljude asjadega. Kose gümnaasiumis on üle 20 ringi, kus õpilased saavad osaleda.

On öeldud, et Kose kool võiks olla muusika suunaga, sest koore on nii palju – esindatud on kõik liigid: mudilaskoor, poistekoor, neidudekoor jne. Rahvatants on samuti väga tugev ja pikaajaline traditsioon. Isegi uue saali lava ehitati spetsiaalselt rahvatantsijate vajadustele mõeldes sügavaks.

Kooli kõik kollektiivid on pääsenud laulu- ja tantsupidudele. Kui üle 200 õpilase 500-st läheb laulu- ja tantsupeole, siis on see väga võimas näitaja.

Sportimiseks on kõik võimalused – lisaks spordikoolile korvpalli-, tennise-, kergejõustikutreeningud … ümberehitatud staadion ja avarad spordisaalid kooli mõlemas hoones. Muide, kas olete varem näinud rõduga võimlat?

Anne Kruuse rõõmustab kabe- ja maleringi üle, millega tegeleb raamatukogu juhataja – vanad head arendavad mängud. Õnneks tahavad ka tänapäeva lapsed traditsioonilist käsitööd teha. Koolis on puutööring, kus 4.–9. klassi poisid hea meelega meisterdavad, ning tüdrukute käsitööring.

Raju rokikool

Üritusesari „Ainult gurmaanidele” ei tähenda söömis-, vaid lugemisnaudingut. Taas tänu raamatukogu juhatajale. „On suurepärane, kui tänapäeval pakutakse õpilastele väljaspool tunde võimalust arutleda väärtkirjanduse üle,” leiab huvijuht.

Tore ettevõtmine on rokikool. Anne Kruuse juhatatud klassi poisid kirjutasid lõpuklassis sellise projekti, said võimsa trummikomplekti ja kitarrid ning teevad nüüd neljal õhtul nädalas koolimajas rokikooli. Lapsed, kes ei pruugi kooris laulda, aga kel on muusikaline kuulmine, saavad tasuta õppida pilli mängima, pärast esinetakse oma pundiga ja näidatakse näiteks sõbrapäeval omandatud oskusi. Muusikaõpetajaid, ja mitte ainult, liigutab see väga.

Traditsioonidega kool

Üks armas ja eripärane tava on tähistada õpetajate päeva Kose gümnaasiumi moodi. 11. ja 12. klassi õpilased hakkavad sel päeval õpetajateks, ning mitte vaid oma koolis, vaid kõigis valla koolides ja lasteaias. Kogu valla pedagoogid saavad tänu neile pidupäeval puhata.

„Traditsioonide puhul on oluline tunnetada, et see on meie kool,” jutustab Anne Kruuse. „Et inimestel on sarnased väärtushinnangud, mida kantakse edasi. Vist kõige pikemaajalisem traditsioon on koostöö Eesti Kontserdiga, mis on kestnud juba ligi 20 aastat. Tellime kooli kontserte ja mul on väga hea meel, kui esinejad kiidavad, et meil on suurepärane publik, kes oskab kuulata. Pean väga oluliseks, et õpilane õpib muusikat kuulama. Kui ta kooli lõpetab, pole seda häbi ega muret, et ta kontserdil käituda ei oskaks. Pärast kontserti kirjutavad õpilased retsensiooni. Nad tunnistavad näiteks, et ei tundnud varem tšellot, või arvasid, et tuleb hästi igav kontsert, aga pärast tänasid esinejaid püsti seistes. Esinejatest on väga tark tuua lasteni poplood, olgu Michael Jacksoni või Stingi omad, klassikalistel pillidel. Kui õpilased kirjutavad, et järgmine kord tulevad jooksuga sama esineja kontserdile või et kuulasid teda pärast internetist, teeb südame soojaks. 10. detsembril tuleb Dave Benton esinema uude suurde saali, mis mahutab terve kooli. See, mida Eesti Kontsert on aastakümneid teinud, on väga tänuväärne, sest kui õpilane kooliajal kontsertidel ei käi, siis ta ei hakkagi käima.”

Omanäoline kool

Lauluvõistlused on Kose gümnaasiumis tohutu pika traditsiooniga ja lausa probleem olevat osalejate suur arv. Esimesse proovi tuleb üle 70 lapse, kelle seast žürii peab välja valima 25–30. Võistlusel on kolm etappi – kool, seejärel vald ja siis Harjumaa. Kose gümnaasiumil on igal aastal maakonnas laureaadid, ükskõik mis vanusegrupis.

Jõulunädala igale päevale on plaanitud mõni üritus. Näiteks küpsetatakse kodus piparkooke, millest ehitatakse maju või mida iganes fantaasia võtab, ning tehakse oksjon. Alustatakse viie sendiga. Piparkoogimeistrid saavad laekuva raha endale.

Terve koolimaja kaunistatakse jõulude ajal kindlaks kuupäevaks. Seni oli klassidevaheline kuuskedekaunistuse võistlus, mida kunstikooli õpetajad hindasid, nüüd võistlevad kuuskede asemel jõulukompositsioonid. Tuleb suur näitus õpilaste valmistatud jõulukaartidest. Nende seast valitakse välja vähemalt 120, mida kool saadab koostööpartneritele, naaberkoolidele jne. Jõulukaarte pole vaja osta, neid tehakse ise.

Tore tava on avatud lava sööklas suurel söögivahetunnil ühel päeval nädalas. Näiteks tahavad muusikakooli õpilased oma lugudega üles astuda, mõned aga hoopis joonistada. Anne Kruuse naerab, et üks poiss oli nagu onu Raivo – suur valge leht pandi üles ja noormees hakkas jutustama ja joonistama, nii et vaata ja ahheta. „Vaheldus ja põnevus ongi see, mis mulle töö juures meeldib,” kinnitab huvijuht. „Traditsioon püsib, aga lapsed on erinevad ja teevad asju igaüks omamoodi.”

Tulevikku vaatav kool

Kooli tragi õpilasesindus osaleb Entrumil – ettevõtlikkusideede konkursil, kus noortele antakse idee teostamiseks täiskasvanud mentor. Maikuus on finaal. Näiteks käis 9. klassi poiss välja idee: odavad ja kvaliteetsed liugurid kaameratele, väites, et on sellele ammu mõelnud. Või teine idee: teenuse osutamine murutraktoritega ja nende isikupärastamine. Kõik on rõõmsalt elevil, mis sellest tuleb.

Osaletakse „Lahedal koolipäeval”, kuhu tuleb ligi tuhat noort üle Eesti ja mille tänavune teema on „Võimete piir”. Esinejad, edukad inimesed, on kutsutud jagama kogemust oma elust. „See innustab tohutult, kui oma alal tubli noor räägib lastele, kuidas ta on nii kaugele jõudnud, mida ta on selleks pidanud tegema,” tunnistab Anne Kruuse, et tahaks neid kuulates olla ka ise veel 18 … „Küsin õpilastelt, keda nad sooviksid kogu koolile esinema kutsuda. Eesmärk on panna noor inimene mõtlema, aidata tal elus oma kohta otsida.”

Kui Anne Kruuse kutsub esinema vilistlasi, palub ta alati rääkida ka meenutusi koolist. Õpilane kuuleb, et neid on õpetanud sama õpetaja, et ka kuulus vilistlane on koerust teinud. Et ta on alustanud samalt stardipositsioonilt, ja kuhu jõudnud …

Kose gümnaasiumis on õppinud näiteks ooperilaulja Mati Kõrts, fotograaf ja alpinist Jaan Künnap, filosoof Margus Mägi, endine regionaalminister Vallo Reimaa, näitleja Marika Vaarik.

„Praegu on tingimused ju paremad. Võimalusi on rohkem. Mujalt tulnud noored, kes oma lapsi kas kooli või lasteaeda panevad, kiidavad, et Kosel on kõik olemas: spordikool, muusikakool, kunstikool. Üks noorpaar ütles, et lastel on siin palju turvalisem kui linnas,” jutustab Kruuse.

Natuke kurb, et kuna Tallinnale ollakse nii lähedal, lähevad viimastel aastatel parimad 9. klassi lõpetajad pealinna tugevatesse koolidesse. Aga et neisse pääseda, peab õpilaste tase väga tugev olema. See teeb rõõmu. Ja kui neil läheb hästi, kui nad tulevad vilistlaste peole ja meenutavad kooli kõige paremate sõnadega, on õpetajad õnnelikud.

 

Kose gümnaasiumi peahoone.

Kose gümnaasiumi peahoone.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kool, kuhu tullakse tagasi”

  1. Virke Koppel ütleb:

    Olen Kose Gümnaasiumis käinud mitmeid kordi kevadistel koolilõpuaktustel ja alati on jäänud meeldiv, soe tunne,õnnelike lõpetajate ja nende vanemate üliõnnelik meeleolu.Selle kooli on lõpetanud minu õepojalapsed, nad saavad ka praegu elus hästi hakkama,sest mõlemad poisid õpivad edasi.Nad on vanemate lapsed, kes üksteist armastavad ja nende ettevõtmistest osa saavad.Selles peres on alati sõbralik suhtumine üksteisesse, sinna on alati hea külla tulla.Olen palju kordi kuulnud Kose kooli õpilaste esinemisi nii lõpuaktustel kui Kose kirikus. Eriti meeldis meile abikaasaga Kose kirikus esinenud koolilaste keelpilliansambel ja üks noor viiuldaja.
    Kui ilus ja meeleolukas see oli.
    Soovin Kose Gümnaasiumi õpetajatele ,õpilastele,nende heale haldjale Anne Kruusele edu ja õnne ning tuult tiibadesse.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!