Külas Kopli lasteaias

Tallinna Kopli lasteaed näeb välja nagu loss. Tallinna kõige vanem ja Eesti üks vanemaid lasteaedu alustas tööd 1. detsembril 1918. Algusaastatel töötati neljas hoones, 1928. aastal valmis Koplis arhitekt Herbert Voldemar Johansoni projekteeritud ja esimene spetsiaalselt lasteaiaks ehitatud maja Eesti vabariigis. Tänavu oli lasteaial põhjust tähistada kaht tähtpäeva: lasteaed sai 95-, väärikas hoone 85-aastaseks.

Kopli lasteaia direktor Marika Ärmpalu paneb arvutis käima 1939. aasta filmi „Päev Tallinna 1. lastepäevakodus”, mille ta filmiarhiivist leidis ja lasteaiale ostis. „Näitasime seda vana filmi ka 31. oktoobril Salme kultuuripalees toimunud juubelipeol, kuhu oli kokku tulnud üle viiesaja inimese: endised töötajad ja vilistlased, meie laste vanemad, õed-vennad, vanavanemad, koostööpartnerid. Kümneminutilises filmis on jäädvustatud üks lasteaiapäev hommikust õhtuni. Film algab laste tulekuga lasteaeda ja lõpeb sellega, kuidas nad õhtul koju lähevad. On toredaid kaadreid: valges halastajaõe kitlis ja peakattes kasvataja kontrollib hoolega enne hommikusööki, kas laste käed, kõrvad ja kaelad on puhtad; lapsed laulavad, joonistavad, õpivad õpetaja juhendamisel tahvlilt tähti; tüdrukud tikivad ja õmblevad, poisid saevad ja kopsivad haamritega, järgneb lõunasöök ja lõunauinak, juba jooksevad nad õues, kiiguvad ja mängivad ringmänge. Lasteaiapäev nagu ikka, ainult selle vahega, et ekraanil toimetavad esimese Eesti vabariigi aegsed lapsed.

Pikk ja põnev ajalugu

Tallinna Kopli lasteaed sai 95-aastaseks.

Marika Ärmpalu räägib, et märtsis, kui juubelipeoks valmistuma hakati, tuli mõte filmida samal põhimõttel ka tänapäeva lasteaiaelu. Leidus hea abiline, kes selle töö enda peale võttis. „Pool aastat käis Indrek Prodel meil lasteaias külas ja muudkui filmis, lõpuks pani meie igapäevategemistest kokku kaheksa paariminutilist videolõiku, mida me kontserdil laste esinemiste vahepeal näitasime. Kuna materjali on väga palju, valmib selle põhjal varsti ka film.”

Lasteaia ajaloo jäädvustamist on Marika Ärmpalu pidanud oma missiooniks. „1999. aastal, kui minust Kopli lasteaia juhataja sai, hakkasin sellega tasapisi tegelema ja nüüdseks on nii sõnas kui ka pildis olemas kogu Eesti-aegne periood. Uurisin, kes siin majas kunagi on töötanud või lapsena käinud, kogusin mälestusi. Meie lasteaia õppealajuhataja Ann Sepp võttis ka oma bakalaureusetööks Kopli lasteaia ajaloo aastatel 1918–1940, veetis palju aega arhiivides, ja nüüd on ajalugu dokumenteeritud.”

Ka mõned vanad väärtuslikud eestiaegsed esemed on säilinud. Direktor näitab kaht valget kappi, vana pesurulli ja üht Lutheri vabrikus valmistatud lastetooli, mille ta leidis köögist, kus kokad seda kartuleid koorides kasutasid. Endisi aegu meenutavad ka inglikujud kahe rühmatoa seinal ülemises nurgas. Need olid vanasti rinnalaste toad, sest sõime toodi isegi kuuekuuseid lapsi, keda emad käisid siin imetamas. Peagi valmib lasteaia fuajees ajaloonurk, kus direktor lubab hakata vanema rühma lastele lasteaia ajalugu tutvustama.

Kunstituba pööningukorrusel

2005. aastal renoveeriti täielikult kogu lasteaiahoone, mis sai tagasi oma esialgse ilme. Avaras majas on kõik ruumid laste käsutuses, ainus kabinet on kantselei. Igal rühmal on kaks tuba, mis rühmade suurust arvestades on Marika Ärmpalu hinnangul ainuõige. Hea on direktori arvates seegi, et söökla asub keldrikorrusel. Tänu sellele, et rühmades pole vaja mitu korda päevas laudu katta ega koristada, saavad lapsed oma pooleliolevad tööd ja mängud rahulikult lauale jätta ja sobival hetkel jätkata. Samuti lasi direktor remondi käigus keldrisse vanade katelde ja briketilao asemele ehitada garderoobi, Eesti ajal asus see fuajees. Saal, mida lasteaias seni polnud, tehti seevastu katuse alla, kus varem pesitsesid tuvid. Pööningukorrusel asub ka kunstituba.

Keraamikaring on laste seas väga populaarne.

Kunstitoas seisavad reas väikesed molbertid, riiulitel on palju kõikvõimalikke kunstitarbeid, laual ootavad ahjuviimist eelmisel päeval voolitud savikujud. Kunst ja laste loovuse arendamine on Kopli lasteaias ajaloo kõrval teine oluline suund. Marika Ärmpalu jutustab, et 2006. aastani töötas lasteaias täiskohaga kunstiõpetaja ning plaanis oli kunstikallakuga lasteaia loomine, projektki oli juba valmis. Masu tõttu jäi see paraku teoks tegemata. Süvendatud kunstiõpetust antakse aga Kopli lasteaias tänase päevani. „Meil on õpetajatega väga vedanud – kõik on loomingulised inimesed, rohkem kui pooltel on kunstiharidus,” kiidab direktor. „Kuna lõime MTÜ, saime ametisse võtta ka keraamikaringi juhendaja.”

Savist elevant

Aire Hint, kes on ühtlasi nelja-aastaste rühma õpetaja, juhendab Kopli lasteaias keraamikaringi neljandat aastat. Lasteaiaga on ta olnud juba kaksteist aastat seotud. „Kõik mu neli last on siin käinud. Tulin tööle siis, kui vanem poeg lasteaeda tuli. Praegu on ta 15-aastane, noorim lastest käib kolmeaastaste rühmas.”

Keraamikaringi teeb Aire kaks korda kuus kolmapäeviti. Siis käivad tema juures tunnis kordamööda kõik rühmad, ainult sõimerühm veel mitte. Ehkki keraamikaring on tasuline, on huvi selle vastu väga suur – igast rühmast osaleb 90% lastest. ”See on minu jaoks väga meeldiv üllatus,” tunnistab Aire. Kaks korda õppeaastas teeb õpetaja laste töödest näituse, mida võivad vaatama tulla ka huvilised väljastpoolt oma maja. Järgmine näitus toimub jaanuaris.

Aire sõnul sobib savitöö lastele hästi – esiteks maandab see pingeid, teine hea asi on see, et midagi ei saa valesti minna. „Olen lastele öelnud, et kui kohe ei tule kõik nii välja, nagu tahaks, võib savi kokku mätsida ja uuesti alustada. Eile tegi üks poiss tunnis väga vahva elevandi, proovis ja proovis, ja ühel hetkel oligi valmis.”

Päeva mõnusad hetked

Lasteaias on joonistamine ja meisterdamine laste üks põhitegevusi, räägib Aire. „Mulle meeldib tegelda korraga väikese grupiga, teised saadan nii kauaks mängima, sest ka mäng on lapse jaoks väga tähtis. Harilikult on nii, et kui näpud käivad, hakkab laps sinna juurde lugusid jutustama, ja nii saab õpetaja teada, mida ta mõtleb. Need on mõnusad ja vajalikud hetked, kui saan lapse ära kuulata.”

Õpetajad Aire Hint ja Eva Eslon-Konnapere.

Vanema rühma õpetaja Eva Eslon-Konnapere on märganud, et mida väiksem on laps, seda julgem ja vabam ta eneseväljenduses harilikult on. „Koolieelikutel on oma töödele suured ootused ja nad kipuvad olema enda suhtes väga kriitilised. Selles eas tekib lastel nagu varajane puberteet, nad on hästi haprad ja õrnad, iga vale sõna võib neid riivata.” Õpetajate sõnul tuleb lapsi palju julgustada ja kiita. Mõnikord on vaja lapsel pilt ka õigel ajal käest ära võtta, et õige emotsioon säiliks.

Kuna õpetajatel endil on pidevalt midagi käsil, alates laste tööde väljapanemisest ja lõpetades maja kaunistamisega tähtpäevadeks, õpivad lapsed väga palju nende kõrvalt. Kõik õpetajad kaasavad lapsi oma tegemistesse hea meelega. Kes tahab, saab aidata pildiraame teha: raami paigal hoida, liimida, niite sättida; pärast kunstitundi töövahendeid pesta ja riiulitele tagasi panna ja palju muud. Tegutsedes õpibki.

Õunapuud ja jõulukoobas

Õues on lastele suur eeskuju majahoidja onu Ants. Eva ütleb, et lapsed jälgivad kogu aeg, mida ta teeb. „Kui onu Ants hakkas kivisillutise vahesid samblast puhastama, mis on ausalt öeldes üsna tüütu ja aeganõudev töö, võtsid poisid kühvlid ja läksid teda aitama. See töö tundus neile nii tore, et nad tegid seda pärast mitu päeva täiesti vabatahtlikult.”

Varem puidutisleri ametit pidanud Ants Jõgiste on kuldsete kätega mees, kes oskab kõik katkised või vähegi logisevad asjad ära parandada. „Ta on väga vastutulelik,” kiidab Aire. „Kui lastel oli vaja puust paatidele mastide jaoks augud sisse teha, tuli onu Ants kohe appi. Sügisel on tema see, kes aitab lastel õunapuu otsast õunu kätte saada.” Kopli lasteaia õues kasvab kaks õunapuud ja üks pirnipuu, kohe kõrval on park, millest ainult jalutuskäigu kaugusele jääb meri. „Ümbrus on siin kena,” kinnitavad Eva ja Aire. Just looduse järgi on saanud rühmad ka endale nimed: sõimerühm on Linnupesa, kõige väiksemate rühm Liivapesa, edasi Päikesepesa, Vetepesa ja Tuultepesa.

Aastalõpp ei ole enam kaugel ning järgmine suur ettevõtmine lasteaias on jõulukoopa rajamine keldrikorrusele. Varsti lõpeb seal remont. Enne kui garderoobikapid oma kohale tagasi tõstetakse, tahavad õpetajad põnevat võlvidealust paekiviseintega ruumi pühade ajal kasutada. Nagu varasematel aastatel, korraldatakse ka tänavu heategevuslik jõulukohvik, mille eest saadud raha läheb vajalike töövahendite ostmiseks, samuti töötoad, kus lapsed ja vanemad ühiselt meisterdada saavad.

Kopli lasteaias on soe ja loominguline õhkkond, mis inspireerib ja paneb fantaasia tööle, arvavad õpetajad.

Ehk saab kunstilasteaia loomise mõte kunagi siiski teoks.