Lapsed läinud, lumi taga

22. nov. 2013 Virve Liivanõmm - Lapsed läinud, lumi taga kommenteerimine on välja lülitatud

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri kohta on lendu läinud lausung: „Suuga teeb supervalla, käega ei pane algkooligi kinni.” Kuni väikevallad ei ole veel tõmbekeskustesse koondunud, on üle maa rohkesti sotsiaalkeskusi, kus kogukondade pinged maanduvad, sest see ränkraske töö sünnib meil ju tihti koolides. 6. ja 7. novembril oli Tallinnas koos sotsiaaltöö 5. kongress „Tänuväärt või tänamatu töö?”.

Kokkutulnud leidsid, et sellise pealkirja all võiks koguneda Eestis kes iganes, näiteks õpetajadki. Kohal oli ka regionaalminister Siim-Valmar Kiisler, tuletades meelde, et ei poed ega koolid kao enne, kui ostjad ja lapsed on kadunud. Aga ei ole kadunud, neid on väheks jäänud. (Viimane värske näide oludest Põltsamaal 7. novembri Maalehes.) Aasta tagasi (09.11. 2012) kahetses haridusminister Jaak Aaviksoo Õpetajate Lehes, et „17 aastaga on suletud 202 kooli – neist 19 olid põhikoolid”. Ja mis juhtub edasi seal, kus jääjaid vähe on? Võib ju minna nii, et lapsevanemad taanduvad taamale, riik kukub tagant ära (huvitegevus riigieelarvest, tugispetsialist haridustoetuse saajate hulgast). Aga koolimajas on tuba ikka soe, toit laual, õpetaja kindlalt lapse kõrval.

Siinkirjutaja palus mõnel koolijuhil üles tähendada oma kooli suuremad ettevõtmised sotsiaaltöö vallas. Kostivere kooli direktor Vaido Niinesalu: „Koostöös Jõelähtme vallavalitsusega on meie kooli õpilastel võimalik saada 2–3 korda päevas tasuta einet. Päev algab hommikupudruga. Seda võimalust kasutab igal koolipäeval 20–30 õpilast. Lisaks koolilõunale saavad soovijad pärast lõunat pikapäevarühma toitu. See haarab nii pikapäevarühma lapsi kui ka teisi, eriti vanemate klasside õpilasi, kellel on ühel või teisel päeval trenn, ring vms. Ehk siis kolmas toidukord on vastavalt huvitegevuse tunniplaanile. Pikapäevarühm on algklassiõpilaste hulgas väga populaarne. Tallinna lähedusest hoolimata ei ole transpordiühendus pealinnaga just kõige parem. Seetõttu toimub valdav osa meie õpilaste huvitegevusest koolimajas. Koolis tegutseb kümme huviringi. Kõik kooli pakutavad ringid on tasuta, lisanduvad veel samas majas toimuvad Jõelähtme muusika- ja kunstikooli tunnid. Nii et pärastlõunal, kella nelja-viieni on õpilased tegevuses ja hoitud-kaitstud. Lisaks sellele koolitab kool süsteemselt lapsevanemaid nii lapsevanemate koosolekutel, koolitustel kui ka ümarlaudades, mida oleme korraldanud juba kolm aastat. Möödunud õppeaastal töötasid koolis nii eripedagoog kui ka psühholoog, sel aastal eripedagoog. Tugimeeskond on plaanis uuesti komplekteerida ja seda tugevdada. Meie vallas nende töötajate ametikohtade rahastamisega seni probleeme ei ole. Väga olulisel kohal koolis on klassijuhatajatöö.”

Ka Aruküla põhikooli direktor Avo Möls rõhutab klassijuhatajate suurt rolli väärika koolikeskkonna kujundamisel.

Eidapere kooli direktor Riina Tomingas kinnitab, et nende õpilaskodu teenust pakkuv MTÜ Elupuu algatasid kooli vilistlased, et pakkuda abi mõnele oma valla lapsele, nüüd on seal abisaajaid kaugemaltki, ka Tallinnast, Pärnust, Pärnumaalt, kokku 21 last.

Riina Tomingas kirjeldab kooli igapäevaelu nii: „Lapsed toovad oma kodused mured ikka kooli ja nii tulebki õpetajal nendega tegelda. Õpetajate tehtud tööd ei saa mõõta, sest päevad ja olukorrad on erinevad. Oma rolli laste probleemides mängib vanemate Soomes või mujal kaugel tööl olemine, aga samuti töötuks jäämine. Lisandub igapäevaeluga toimetulek. Koolis tuleb tegelda lapse tühja kõhuga, puudu olevate õppevahendite, kehalise kasvatuse riiete või vahetusjalanõudega. Rääkimata sellest, kui laps ei ole saanud korralikult magada või elab oma kodust kaasa tulnud paha tuju välja. Maatingimustes on raske leida võimalust sõita kaugemale keskusesse huviringi. Kõike tuleb teha kohapeal. Ja selleks leiab ikka võimaluse õpetaja või mõni ühiskondlikult aktiivne inimene. Huvitöös toetab meid vald.”

Krabil on sotsiaaltöö samuti eelkõige kooli ettevõtmine. Õpilaskodu on moodustatud koolirahva otsusel. „Ja teisiti polegi see mõeldav, sest sotsiaalsete probleemidega peredest laste toetamine nõuab erilist pühendumist ja mõistmist, väljaõpet ja vankumatut meeskonnatööd. Praegu suudame põhihariduse omandamise toetamiseks pakkuda õpilaskodu teenust 60 õpilasele kogu riigist. Lähtume õpilaste vajadustest. Meie tugisüsteem toetab õpilast õppetöös ja vabal ajal, tugineb režiimile ja kokkulepetele, pakub häid kogemusi ja eduelamusi. Õpetajate kõrval töötavad sotsiaalpedagoog, psühholoog, kasvatajad. Õpetaja roll on reageerida kiiresti probleemidele ja suunata õpilane spetsialisti juurde tulenevalt konkreetsest olukorrast. Kogu meeskond on võtnud täie vastutuse iga õpilase eest, kes meie kooli tuleb. Välistatud on ükskõiksus ka kõige pisemate probleemide suhtes,” kinnitab Krabi kooli direktor Ale Sprenk.

Eespool nimetasid mõned koolijuhid oma peres ka sotsiaalpedagoogi. HTM teatas järelepärimise peale, et kehtivate lepingutega sotsiaalpedagooge oli Eesti 171 üldhariduskoolis 10. novembri seisuga 184. Nii teevad sotsiaaltööd ikka edasi terved koolipered, olles tähelepanu ja osavõtlikkuse kandjad. Kui ühe või teise kooli peab sulgema raha pärast, tuleb välja, et headus on liiga kallis.