Lõimitud aine- ja keeleõpe Tallinna Humanitaargümnaasiumi moodi

18. nov. 2013 Astrid Arnover, eesti keele ja kirjanduse vanemõpetaja; Andrei Kante, bioloogia vanemõpetaja; Oksana Joganson, eesti keele ja kirjanduse vanemõpetaja - Lõimitud aine- ja keeleõpe Tallinna Humanitaargümnaasiumi moodi kommenteerimine on välja lülitatud

Lõimitud aine- ja keeleõppel (LAK-õppel) on mitu definitsiooni. LAK-õppe põhiprintsiibist lähtuvalt toimub ainealaste teadmise omandamine keele arendamise ja õpioskuste kasutamise kaudu. Üks võimalus on piiritleda LAK-õpet kui keele ja aine samaaegset õppimist, kuid Tallinna Humanitaargümnaasiumis on loodud lähenemine, mis seisneb eelkõige koostöös.

Selleks et mitmekesistada õppemeetodeid ja -tegevusi ning suurendada õpimotivatsiooni, on humanitaargümnaasiumis välja kujunenud projektid, mis on suunatud koolivälisesse keskkonda. Sellisel viisil korraldatud õppetöö on imelihtne, kui toimib koostöö keele- ja aineõpetajate vahel. Meie koolis on riigikeele ja loodusteaduste õppetoolide vaheline koostöö olemas ning annab häid tulemusi.

Mükoloogia praktikum Koljaku metsas. Foto: Nika Kot

Üheks selliseks väljundiks on ühised õppekäigud. Näiteks käivad 10. klasside õpilased rabas tutvumas raba elukooslusega ning 11. ja 12. klasside õpilased metsas mükoloogia praktikumis, kus nad peavad korjama võimalikult palju erinevaid seeni ning bioloogia õpetaja juhendamisel hiljem neid määrama. Õppekäikudele järgneb alati oma rühmatööde kaitsmine ja kokkuvõtete tegemine. Näiteks peale rabaga tutvumist ootab õpilasi konverents, kus neil tuleb kaitsta suure auditooriumi ees oma rühmatöid; peale mükoloogia praktikumi metsas korraldatakse koolis fotonäitus ning tutvustatakse põhjalikumalt Eestis kasvavaid söögi- ja mürgiseid seeni. Selliseid üritusi on meil koolis veelgi.

Õpilased avastavad enda jaoks palju uut ja põnevat. Õpitakse tundma raba iseärasusi, metsas aga märgatakse seda, mis tavaolukorras võib märkamatuks jääda. Iga pisike loomake, isegi putukas kutsub esile palju positiivseid emotsioone. Tähtis on see, et õpilased ei saa loodust mitte ainult näha ja tunda, vaid ka pildistada – see tähendab jäädvustada seda, mida on raske sõnadega edasi anda. Õpilaste fotod on niivõrd oskuslikud ja elulähedased, et neid võib kaua imetleda.

Mükoloogia praktikum Koljaku metsas

Mükoloogia praktikum Koljaku metsas. Foto: Nika Kot

Õppekäigud on kasulikud ka selle poolest, et õpilased tutvuvad Eesti loodusega, õpivad tundma ja märkama seda, mis seni oli neile tundmatu. Gümnasistidel tekib harukordne võimalus tunnetada looduse ja inimese omavahelist sidet ja aru saada, et loodus on nagu elusorganism, mis tunnetab isegi vähest inimese sekkumist. Nad saavad uurida ja kogeda seda, mida õpivad bioloogia tundides ning samas suhelda eesti keeles, vahetada teavet ja kasutada saadud teadmisi järgnevates bioloogia ja eesti keele tundides.

Õppekäikude korraldamine ja läbiviimine on väga tähtis ja kasulik õppevorm, mis annab nii õpilastele kui ka aineõpetajatele võimaluse läheneda õppeprotsessile uut moodi, sisse tuua uusi meetodeid ja võtteid, suurendada huvi õppimise vastu ning parandada ja viia uuele tasemele õpilaste ja õpetajate omavahelised suhted, tekitada suuremat huvi keelte õppimise vastu ning näidata ka vanematele, et teadmisi ei ole võimalik saada mitte ainult kooliseinte vahel, vaid ka väljaspool kooli – edukalt, rõõmuga ja hea lõpptulemusega.

Nii võimegi öelda, et kui koolis on toimiv koostöö eri õppeainete õpetajate vahel, kui kasutatakse traditsiooniliste õppemeetodite kõrval ka õppijakeskseid meetodeid, mis suurendavad õppijate aktiivsust ja loovust, siis ongi õppeprotsess tõhus ning õppetöö nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks huvitav ja õppimine teises keeles lihtne ja loomulik. Tuleb ainult tahta.

LAK-õppe päev Kõnnu Suursoos. Foto: Liis Multer

LAK-õppe päev Kõnnu Suursoos. Foto: Liis Multer