Lüürika on seljatanud füüsika

Vaid viis protsenti meie huvihariduse õppekavadest on pühendatud tehnika ja loodusteaduse teemadele.

Ülejäänud 95 protsenti õppekavadest on muusika, kunsti, tantsu ja spordi vallast. 1960. aastatel vaieldi selle üle, kas ühiskonnale on tähtsamad humanitaar- või reaalteadused, lüürikud või füüsikud. Tollasel kosmose vallutamise alguse ajal kippusid füüsikud ülekaalu saavutama ning tehnika- ja loodusringid moodustasid siis kogu ringitegevusest üle paarikümne protsendi. Praeguseks on see arv mitu korda vähenenud. Kas siin ei või olla peidus üks põhjus, miks Eestis pole kõrgtehnoloogiline tootmine korralikult jalgu alla saanud?

Kus on mahajäämuse põhjused?

Miks on teadusringe ja -koole nii vähe? 15. novembril arutati seda küsimust üsna põhjalikult teadushuvihariduse konverentsil, mida peeti Tallinnas Salme kultuurikeskuses.

Peamine põhjus on muidugi huvihariduse üldine alarahastamine riigi tasandil, kusjuures tehnika- ja loodusringidele ei tehta erandit. Ehkki võiks, et tõusta viielt protsendilt näiteks kümne peale. HTM-i nõunik Ülle Kikas märkis aga, et küsimus on huviharidusest endast laiemgi.

Teadusained pole kuigi populaarsed ka koolis, ütles Ülle Kikas. PISA tulemused küll näitavad Eesti õpilaste head keskmist taset, kuid samas ei tunne needsamad õpilased reaalainete vastu huvi. Teiseks jääb enamik meie õpilastest PISA testi raskete ülesannetega hätta. Mida keerukamad ülesanded, seda tahapoole Eesti õpilased PISA tabelites langevad, ütles Kikas. Täiskasvanu-uuring PIIAC näitab sedasama − Eesti täiskasvanutelgi napib oskusi keerukamate probleemide lahendamiseks. Selline õhkkond koolis ja kodus muidugi ei innusta tehnika- ja loodusringidesse astuma. Ülle Kikas märkis, et koolis on vaja hakata lahendama motiveerivaid ülesandeid ja kompleksseid probleeme ning selles suunas ka liigutakse. Huvitava Kooli algatus on käivitatud ja õppekavade mahtu otsustavalt vähendama asutud.

Tehnika- ja loodusringe ei pea inimesed eriti loovateks – see on teine põhjus, mis huvi kahandab. Lapsevanemate arvates saab loovus avalduda üksnes muusikas, kirjanduses, kunstis ja tantsus ning seepärast eelistatakse panna lapsi just nendesse huviringidesse ja -koolidesse. Tegelikult nõuab tehnika- ja loodusainetega tegelemine õpilastelt palju loovamat mõtlemist ja suuremat ajude ragistamist kui näiteks laulu või tantsu esitamine.

Mõnedki lapsevanemad usuvad, et huvi – ja seega ka huviharidus – tähendab tantsu ja pillerkaart, ütles konverentsil EstCube’i eestvedaja Mart Noorma. Ta tõi näite selle arvamuse kummutamiseks. Nimelt panustas Estronautide klubi liige, 9. klassi õpilane Jürgen Laks teadusmaleva suvelaagris nii kaalukalt, et ta võeti EstCube-1 kohta kirjutatud teadusartikli kaasautoriks. Just huviharidus viib õpilasi kõige tõsisemate saavutusteni, kinnitas Noorma.

Kuidas tehnika- ja loodusringide osakaalu huvihariduses suurendada? Konverentsil koguti selle kohta arvamusi ja ettepanekuid. Iga kümneminutilise ettekande järel arutasid 7−8-liikmelised laudkonnad kuuldud teema läbi ja saatsid oma ettepanekud interneti kaudu ettepanekute ühispanka.

Järgnevalt mõned ettepanekud, mis jäid konverentsisaalis ja ka kohvipauside ajal kõlama.

Kuskohas tuleks teadusringid käivitada?

Teaduskoolides. Teadushuviga seoses meenub esimesena TÜ teaduskool, ja seda õigustatult. Kuid konverentsil leiti, et teaduskoolid tuleks avada igas maakonnas ja suuremas linnas, et need muutuksid kättesaadavaks igale huvilisele. Praegu on TÜ teaduskool kättesaadav ainult tippudele.

Noortekeskustes. HTM-i noorteosakonna juhataja Anne Kivimäe märkis, et viimaste aastate jooksul on Eestis valminud 50 väga heas korras ja mugavat noortekeskust, kus on suhteliselt lihtne käivitada ka tehnika- ja loodusringe.

AHHAA keskustes. Ka nendes ja analoogilistes teaduskeskustes on üsna hõlbus tehnika- ja loodusringid tööle panna. Mõneski neist on töötajad juba hakanudki õpilaste juhendamiseks valmistuma.

Teadmiskeskustes. Eestis on koole, kus on rajatud omaenda teadmiskeskused, ja neid tuleks juurde rajada. Eeskujuks sobib Viimsi keskkooli teadmiskeskus Collegium Eruditionis, kus 1.−6. klassi õpilastele on 12 teadusringi ja osaleb 400 õpilast. Eeskujuks sobib ka Saaremaa ühisgümnaasiumi keskkonnahariduskeskus, mille jaoks ehitati omaette hoone.

Valikainetes. Tehnika ja loodusteaduse juurde aitavad jõuda kooli valikained ja õppesuunad. Head eeskuju pakub siin Tartu Tamme gümnaasiumi meditsiini õppesuund ja Tartu Kivilinna gümnaasiumi tehnika- ja tehnoloogiasuund, samuti Rocca al Mare kooli loodusklassid.

Projektides. Ka projektide toel saab õpilaste tehnika- ja teadushuvi edendada. Hea näide on Konguta kooli „Juku akadeemia” projekt.

Kuidas leida juhendajaid?

Õpetajaid innustades. Loodusainete õpetajaid tuleb pidevalt kokku viia tänapäeva tippteadusega, leiti konverentsil. Selleks sobivad näiteks kohtumised Eesti tippteadlastega, külastuskäigud CERN-i jms. Teaduse eesliin innustab õpetajaid, annab energiat ka teadusringi juhendamiseks.

Ringijuhte koolitades. Teadus­agentuuri osakonnajuhataja Terje Tuisk märkis, et seni valmistavad ringijuhte ette ainult kunsti- ja muusikakadeemia ning iga muusikaõpetaja oskab tänu sellele juhendada ka laulukoori või orkestrit. Reaalainete õpetajad peaksid saama samasuguse ettevalmistuse.

Noored huvikooli! Käidi välja ka idee, et analoogiliselt Noored Kooli liikumisega tuleks käivitada ka organisatsioon Noored Huvikooli, mis koondaks tehnika- ja loodusringide juhendamisest huvitatuid. Asutada tuleks ka organisatsioon Tagasi Huvikooli, mis aitaks leida üles endisi ringijuhendajaid ja nende ringide silmapaistvaid liikmeid.

Lapsevanemad. Mart Noorma kutsus lapsevanemaid mitteametlikult ringijuhiks hakkama. Tema ise juhendab niimoodi oma laste ja nende sõprade teadusringi. Ta käib nende õpilastega tähetornis, AHHAA keskuses ja paljudes muudes põnevates kohtades. Pikemaid arutelusid viib nendega läbi aga oma töökabinetis. Ta on väga rahul, et tema oma lapsed on sellesse kõigesse pühendatud.

Seadmed ja laborid

Üks suur probleem teadushuvi tiivustamisel on vajalike seadmete ja materjalide nappus. Selle mure lahendamiseks pakuti samuti mitmeid lahendusi.

Teaduskastid. Tasub luua asutus, kust huviringid ja -koolid saaksid kalleid katseseadmeid laenutada – vajadusel koos spetsialistiga. Seadmeid võiks laenutada kindlate teemadega teaduskastidega, nagu laenutatakse Lehola keskusest lasteaedadele.

Rändlaborid. Laiendada võiks füüsika, keemia ja bioloogia rändlaborite haaret.

Ettevõtete laborid. Väga hea näide, kuidas õpilased saavad kasutada ettevõtete laboreid ja töökodasid, on Kadrina keskkool. TTÜ Mektory keskuses pakub õpilastele ja õpetajatelegi oma laborit Samsungi digiakadeemia.

Nutilaborid. Neid on Eestis 36, aga vaja oleks näiteks 360.

Robootikaringid. Eestis on 130 robootikaringi, kuid tung nendesse on väga suur ja neid võiks vabalt olla 1300.

Nagu näeme, on tehtud mõndagi, ja mõtteid jätkub edaspidisekski, kuid see ei muuda olematuks tõika, et tehnika ja loodusteaduse teema hõlmab meil huvihariduse õppekavades vaid viis protsenti.