Restart Mäetaguse koolis

22. nov. 2013 Sirje Pärismaa - 5 kommentaari

Ida-Virumaal asuvas 120 õpilasega Mäetaguse põhikoolis käib igal nädalal külalisi teistest koolidest. Vastrenoveeritud majas on kapitaalselt remonditud ka hariduse sisu – edeneb lõimitud õpe ja kujundav hindamine, ühte klassi õpetab korraga koguni kaks õpetajat.

Mulle õudselt meeldib see, mida me nüüd teeme. Koolis pole kunagi nii huvitav olnud, õhkab Mäe­taguse põhikooli 1. klassi õpetaja Svetlana Pahk. Tema silmad säravad ja 40 tööaasta raskusest pole enam jälgegi, elu on saanud uue hingamise.

Koos noore kolleegi Kadri Küttisega rivistab ta oma kasvandikud vikerkaare alla, mille lapsed on joonistanud klassi tagaseinale. Õpetajad pole ainult pildistamise jaoks kahekesi poseerimas, vaid seisavad igal koolipäeval tandemina klassi ees. Nii on kõigis klassides esimesest kuuendani.

„Leidsime, et esimesed kuus klassi on väga tähtis aeg lapse arengus, siis peaks ta saama hea platvormi edasi liikumiseks,” selgitab kooli direktor Tarmo Valgepea. „Küsisime vallalt raha juurde. Müts maha, et nad andsid! Soomes on abiõpetajad, kes on tööbüroost saadetud. Meil on kaks professionaali, kes teineteist täiendavad: üks vanem ja kogemustega, teine algaja õpetaja. Nad teevad iga päev justkui stand-up-komöödiat – valmistavad koos tunnid ette ja tulevad maha mängima!”

Pahk muigab meenutades, et esimesel kuul püüdis ta liiga palju ise ära teha, nüüd annab kolleeg Kadri märku, kui ta liiga kauaks lobisema jääb, ja võtab sujuvalt järje üle. Juhtub sedagi, et hoolega ettevalmistatud teema saab tunnis uue pöörde ja kukub veelgi huvitavamalt välja. Üks külaline küsis, mitu aastat nad on koos õpetanud, et nii ladusalt läheb, ja oli väga üllatunud, kui kuulis, et õpetajad ise ka alles õpivad uutmoodi õpetama.

Vene ja eesti lapsed koos

1. klassi 15 õpilasest kuus on pärit vene peredest. Eestlased ja venelased õpivadki Mäetaguse koolis koos ja kaks klassiõpetajat kuluvad marjaks ära. Veel neli aastat tagasi olid eri rahvusest lapsed eri korrustel ega teadnud üksteise tegemistest suurt midagi. Värskelt tööle asunud direktor Valgepeale tundus see imelik.

„Kus on känd, mis takistab vene laste õpet eesti keeles?” küsib Kohtla-Järvel kasvanud-õppinud Valgepea ja vastab ise: „Lapsevanemate teadvuses, nende hirmudes. Võtsime vanemad kokku. Uurisime, kus nad näevad oma last kümne aasta pärast, ja arutlesime, kuidas hirmudest vabaneda. Vanemad otsustasidki ümber, kui said oma hirmudele seletuse. Nende lapsed tulid eesti klassidesse ja astuvad kord ellu hoopis teise pagasiga. Vastavalt vajadusele anname juurde eesti keele tunde. See on ju erivajadus, kui vene laps on eesti koolis. Meil on ka vene keele ja kultuuri ringitunnid. Õpetajaile on see mõistagi suur väljakutse, et vene lapsed on koos eestlastega klassis, ja nad teevad õpetades suuri pingutusi.”

Õpetaja Pahki sõnul saavad vene lapsed ilusasti hakkama. 4. klassi lõpuks peaks nad saavutama eesti keeles vajaliku taseme. Kogu tunnitöö käib ainult eesti keeles, õpetaja „mängib”, et ta ei saa vene keelest sõnagi aru.

2. klassi õpetaja Teele Juursalu, kes annab tunde koos Tiina Peenemaga, rääkis, et kahekesi õpetades saab alati loota teise peale. Kui teine on mõnes valdkonnas tugevam, saab ta täiendada. Ja lapsed saavad märksa rohkem tuge. Samas tuleb end agaral õpetajal vahel tagasi hoida, et lastel ei tekiks õpitud abitust.

Juursalu on teist aastat Mäetagusel tööl. Tartu ülikooli lõpetades nägi lehes kuulutust ja tahtis kodumaakonda tagasi tulla.

Toru pöörati teistpidi

Mäetagusel on juba kolm aastat kasutusel kujundav hindamine, õpetajaid on selleks ka põhjalikult koolitatud. Sama jõudsalt on käimas lõimitud õpe.

„Lõimumine oli loomulik jätk, algklasside programmid on nagunii seotud,” ütleb Svetlana Pahk ja tunnistab, et tundide ettevalmistamise tööd on õpetajail muidugi rohkem, see-eest on aga kõigil, nii lastel kui ka õpetajail huvitavam.

Lõimumisega ei saanud alustada käsukorras ega päevapealt. Eelnesid kirglikud omavahelised arutelud ja üldise paradigma muutus.

„Oleme pööranud toru teistpidi, see tähendab, et otsime kooli toimimise ja pidamise mudelit, mille puhul ei kaoks õpilase initsiatiiv uute teadmiste leidmisel,” räägib direktor Valgepea. „Lastel on see huvi ju olemas, mis kahjuks aastatega langeb.”

Toru teistpidi keerates ei leiutatud midagi uut, vaid taaselustatakse näiteks Johannes Käisi õpetust ja kasutatakse ka maailmapraktikaid. Piibliks on uus PGS ja õppekava, kus kirjas nõuded ja pädevused.

Valgepea ütleb, et nelja aasta eest tööle asudes ei teadnud ta koolipidamisest midagi. Pikk ettevõtjakogemus oli aga õpetanud, et kõigepealt tuleb teada saada, mida inimesed mõtlevad ja kus on probleemid. Samale ajale langes ka uue arengukava tegemine. Ühiselt sõnastati kolm visiooni ehk pikksilma otsa, millesse igaüks peaks vaatama.

Esiteks, igaühel peab olema koolis hea olla. Kehva tujuga ei taha ju isegi pidu pidada.

Teiseks, Mäetaguse koolis õpivad kõik, sest maailm muutub kiiresti. Ka koristaja ja direktor peavad olema valmis muutuma ja õppima.

Kolmandaks, iga laps on väärtuslik, kõigiga tegeldakse vastavalt tema individuaalsusele ja vajadustele.

„Visioon on ideaalmaastik, kuid tähtis abivahend endale,” ütleb Valgepea. „Kui meil tekib mõne teema üle vaidlus, vaatame seda läbi visioonipunktide ja pilt saab taas selgeks. Uus vallavolikogu on nüüd paigas. Kui neil peaks olema koolipidamisest teistsugune visioon, peame hakkama diskuteerima.”

Tähtis pole vagu, vaid põld

Ühistes aruteludes leiti ka seda, et õppeainete vahel on barjäärid. Ainetunnid on nagu kartulivaod, paralleelsed sirged, mis ei ristu. Ja õpikud suunavadki õpilast kartulivagudele. Kas saaks aga teha nii, et laps, kes selle põllu läbi käib, tunnetab kogu süsteemi? Selleks tuleb luua talle terviklik maailmapilt.

„Lähtume õpetamisel sellest, et läheme koos maailma jalutama,” selgitab Valgepea. „Maailmas ringi käies pead oskama keeli, matemaatikat, geograafiat ja palju muud ning neid õigetes olukordades kasutama. Kui tavaliselt arendatakse koolis inimest ainete õppimise kaudu, siis meil on ained abivahendid, et suurt pilti tõlgendada. Tähtis on ka hoiaku kujundamine, armastus ja sõbralikkus.

Meie arust on selline õpetamine lapse jaoks parim, maailm ongi ju lõimitud keskkond. Õpetajad annavad oma aine enda käest vabaks, ei hoia enam sellest kiivalt kinni ja vaatavad, kuidas see sulandub teistega. Nad hakkavad ka omavahel rohkem suhtlema. Lõimimine erineb aineti. Rusikareegel on, et 50% ainest peaks lõimima. See on nagu maamärk, mida proovime saavutada.”

Maailmapildi lugemise tempo ja järjekorra võtavad õpetajad õppekava üldosast, pädevused pannakse ajagraafikusse. Pildist arusaamise mõõdupuu ei ole Mäetaguse koolis mitte hinne, vaid oskus seda teistele seletada.

Nii ongi kavandatud 7.–8. klasside arvestused viies põhiaines. Laps võtab arvestusel pileti. Ettevalmistusel võib kasutada iseenda tehtud konspekti, klõpsida internetti. See peaks motiveerima igas tunnis kaasa töötama ja kirja panema kõik, mida oled lahti mõtestanud – sellises vormis, et saad ka hiljem aru. Arvestusi vastuvõtvas komisjonis on kolm inimest: aineõpetaja, juhtkonna liige ja „tädi Maali”.

„Vastaja peab oma pileti ära seletama nii, et tädi Maali saab aru,” lausub Valgepea. „Piletit ei tea ju ette, drillida ei saa. Lähed oma loominguga komisjoni ette. Kogu õppeprotsess on ettevalmistus selleks. Tarkade küsimustega saab õpetaja kaasa aidata ja laps leiab vastamisel jänni jäädes jälle otsa kätte. Aju töötab ju seoste põhimõttel.”

Direktor toonitab, et õpetajad teevad oma tööd erinevalt, aluseks on igaühe küpsemine ja see, millesse ta usub. Sest veenvalt edasi anda saab õpetaja ikkagi seda, mida ise usub. Uuenduste elluviimisel kedagi takka ei piitsutata, inimesed tegutsevad erineva kiirusega. Kuid pärast uue kursi võtmist keegi töölt ära ei läinud ega ole ka käega löönud. Mõtte- ja õpetamisviisist tulenevaid muutusi näeb siis, kui esimesed pääsukesed, kes 2010. aasta sügisel Mäetagusel kooliteed alustasid, on gümnaasiumi jõudnud.

Pall on õpetaja käes

„Meie põhimõte on olnud, et juhtimisvastutus peab olema õpetajail,” ütleb Valgepea. „Juhtkond on abiks, et aidata koos ideed luua. Kool pole sõda ega võitlus, vaid igaühe loominguline potentsiaal peab siin avalduma. Kuidas jõuda selleni? Vaat see ongi trikikoht!”

Spordimehe hingega Valgepea (tema nimel oli 13 aastat Eesti kõrgushüppe rekord – tulemusega 2.25) võrdleb koolijuhi rolli treeneri omaga – väljakul kõrval istudes peab nägema suurt pilti. Treener valmistab võistkonna ette, teeb vahekokkuvõtteid ja restart’e, aitab lahendada probleeme, kuid mängu veavad ikkagi mängijad. Kui treener läheb platsile, annavad mängijad vastutuse käest.

„Õpetajad ongi meil palli enda kätte võtnud ja viivad ise ellu kujundavat hindamist, lõimumist. Need on abivahendid, jõudmaks sinna, et laps tunnetaks: vastutus on tema käes, tema õpib,” märgib Valgepea.

Tark treener ei riku sportlast ära ega lähe talle oma saabastega selga, vaid jälgib igaühte ja tema edu võimalusi. Koolis on samamoodi. Kui lähed üle võlli, kustub laps ära. Kui tal kaob huvi õppida, on asi juba väga mäda. Eriti kahju on sellest, et siis leitaksegi rõõmud kuskilt mujalt kui koolist.

„Õpetajad, minge küsige, kuidas lastetreenerid hoiavad rühmi koos ja saavutavad tulemusi,” soovitab Valgepea. „Kool peaks silmad lahti vaatama enam äriettevõtete ja spordi poole!”

Mäetaguse koolis ringi liikudes näeb üllatavalt palju noort verd. Ainuüksi tänavu tuli tööle neli noort õpetajat.

Maarja-Liisa Toost, kes on sügisest huvijuht ja ettevõtliku kooli koordinaator, ütleb, et talle meeldib koolis valitsev vabameelne õhkkond. Õpilastele antakse võimalus ise teha.

Inglise keele õpetaja Karina Palloson on Mäetagusel olnud kolm aastat. Tuli Tartust ülikooli lõpetamise järel ja sai vallast ametikorteri. „Äge on – keskkond, teistmoodi mõtlemine ja kogu õhkkond,” ütleb ta.

Uute õpetajate värbamise töövestlus käib aga nii, et suurema osa ajast räägib direktor koolist ja põhimõtetest ning usutleb siis, kas kandidaat tahab töötada sellises keskkonnas. Enamasti on vastus juba poole vestluse pealt näha silmadest – seal sütib innustunud pilk või tekib hirm.

Rahata jääks hätta

„Uuenduste elluviimiseks peavad olema inimesed, kel on teadmised ja valmisolek, ning vaja on aega,” loetleb direktor. „Kuid juht peab plaanides iga asja taha kirjutama ka rahanumbrid. Kui ikka pole raha, võib olla super­idee, aga seda ellu rakendada ei saa.”

Haridusstatistika andmeil teenib Eesti õpetaja keskmiselt kõige rohkem 1400 elanikuga Mäetaguse vallas.

Et vald peab haridust prioriteediks, on ka tugipersonali koolis nii palju, kui parajasti vaja. Praegu on viis eripedagoogi, kaks sotsiaalpedagoogi, kaks logopeedi, psühholoog.

„Kui satub õige inimene last aitama, on ka muutused varsti näha. Kui koolil pole raha spetsialiste palgata, oledki ämbris,” ütleb Valgepea. „Õpetaja näeb kogu aeg lahendamist vajavat olukorda, aga kui ta ei saa aidata, närib see teda nagu õunauss.”

Kommenteerides oma kooli palku, kahetseb Valgepea, et teistes koolides õpetajad sama palju ei teeni. See peaks olema miinimumtasu, et õpetajaks tuleks rohkem võimekaid inimesi.

Mäetaguse õpetajail on 35-tunnine töönädal. Klassi ees tuleb seista kuni 18 tundi. „Õpetajad ise tegid ettepaneku, kui palju nad jõuavad tunde anda, et säiliks loomingulisus,” lausub direktor. „Tunnivälisel ajal ollakse koolimajas, arutatakse kolleegidega lõimumist, valmistatakse koos tunde ette, suheldakse.”

Märtsis lõppes koolis suur remont ja maja sai rõõmsa näo. Värvivalikul rääkisid kaasa ka õpetajad, et töökeskkond saaks kaunis. Muudeti senist ruumipaigutust ning rajati uusi ruume. Näiteks polnud varem aulat ega raamatukogu. Arvutiklassi pole enam eraldi vaja, sest arvuteid läheb vaja ju igas tunnis. Eelmisel talvel osteti koolile tahvelarvutid ja õpetaja saab need tunnis kasutamiseks sekretäri juurest kaasa võtta. Plaanis on osta ka sülearvutid.

Äsja sai valmis tööõpetuse maja, mis paikneb koolimajast kiviviske kaugusel mõisakompleksis. Õppeklassidesse osteti tipptasemel masinad-tööriistad.

„Kui uuendustega koolis alustasime, ütlesin direktorile, et võib-olla on ta võtnud liiga suure ampsu, kuid nüüd näeme, et lühikese ajaga ongi palju tehtud,” ütleb staažikas õpetaja Svetlana Pahk. „Elu on huvitavam, aga kindlasti mitte kergem. Kuid meile meeldib, et direktor annab vabad käed. Ka Peterburist käidi meie tunde vaatamas ja kutsuti külla, et jagaksime kogemusi.”

1. klassi lapsed joonistasid oma klassi seinale vikerkaare. Tundides on nende kaasteelised mahuka kogemuspagasiga õpetaja Svetlana Pahk ja noor õpetaja Kadri Küttis. Fotod: Sirje Pärismaa

1. klassi lapsed joonistasid oma klassi seinale vikerkaare. Tundides on nende kaasteelised mahuka kogemuspagasiga õpetaja Svetlana Pahk ja noor õpetaja Kadri Küttis. Fotod: Sirje Pärismaa

 


5 kommentaari teemale “Restart Mäetaguse koolis”

  1. Axsel ütleb:

    Täiesti kummaline hariduskäsitlus, meil on palju raha, ja siis tulevad ideed, mis on kaua aega juba teistes koolides olemas olnud!!!!!!!!
    Äge tase, miks leht teeb haridus-, propaganda alast tööd.

  2. rasmus iva ütleb:

    loll kool muidu lahe

  3. Irina ütleb:

    Meeldiv on lugeda, et mõneski koolis Ida-Virumaal käib hariduse andmine ja ka omandamine humanistlikul tasandil, kus prioriteediks on lapse areng. Kus on hakatud rakendama nii kujundavat hindamist ning teadvustatakse, et ressursside olemasolu on edasiviiv. Soovin isiklikult edu Mäetaguse kooli meeskonnale ning loodan, et naaberkoolid võtavad eeskuju. Jõudu ja rõõmu igast päevast! Irina

  4. Inge Pullat ütleb:

    Mulle meeldis,et Mäetaguse vald hoiab oma kooli,lapsi ja õpetajaid.
    Oluline on,et olete tublid!Edu.

  5. […] wanted to record an article I read a couple of months ago about a school called Mäetaguse. The article, published in the teachers’ paper called Õpetajate Leht, was like music to my […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!