Riigikaitseõpetuse kursuse läbimine tõstab noorte kaitsetahet

8. nov. 2013 Mari-Liis Mänd kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna spetsialist - Kommenteeri artiklit

Riigikaitseõpetust õpetavate koolide arv on järjepidevalt kasvanud. 2012/2013. õppeaastal õppis riigikaitset ligi 4000 õpilast 149 koolis üle Eesti. Riigikaitseõpetuse eesmärk ei ole õppida sõdima, vaid kasvatada kodanikuteadlikkust, panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele ning kujundada valmisolek vajaduse korral Eestit kaitsta. Seega kasvatab riigikaitseõpetuse valikaine lojaalsust ja kaitsetahet.

Soovisin riigikaitseõpetuse kursuse läbimise ja kaitsetahte taseme seost lähemalt uurida ning kirjutasin sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis õppides sellest magistritöö. Selleks viisin 2013. aasta veebruaris läbi kaardistava uuringu. Uuring toimus elektroonilise poolstruktureeritud ankeetküsitlusena Tallinna 24 gümnaasiumi õpilaste seas. Tulemuste võrreldavuse tagamiseks kuulusid uuringu valimisse nii riigikaitseõpetust õppinud kui ka mitteõppinud. Kokku laekus õpilastelt 630 korrektselt täidetud ankeeti, millest 287 moodustasid riigikaitseõpetust õppinud ja 343 mitteõppinute vastused.

Mis on kaitsetahe?

Ankeetküsitluse koostamiseks teoreetilise materjali ja dokumentidega tutvudes selgus, et kaitsetahte mõiste ei ole Eestis üheselt määratletud, mistõttu oli keeruline lasta õpilastel seda hinnata. Nii lisasin selguse huvides ankeeti küsimuste jada, kus esmalt palusin õpilastel oma sõnadega selgitada, mida tähendab nende jaoks kaitsetahe, seejärel oma kaitsetahte taset viiepallilisel skaalal hinnata ning lõpuks oma hinnangut põhjendada. Küsimusele „Mida tähendab Sinu jaoks kaitsetahe?” laekus kokku 496 vabavastust − riigikaitseõpetust õppinud õpilastelt 239 ning mitteõppinutelt 257.

Õpilaste vastuste analüüsi ning kollektiivkaitse põhimõtet arvestades sõnastasin järgmise kaitsetahte definitsiooni: see on vabast tahtest motiveeritud valmisolek liitlaste saabumiseni riigi turvalisuse säilitamise eest välja astuda ning koos liitlastega rünnakule vastupanu osutada. (Definitsioon on koostatud ainult kõnealuse magistritöö uuringu tulemusi arvestades ega pretendeeri lõplikule tõele.) Definitsiooni mõte ei muutu ka juhul, kui liitlaste aspekt välja jätta. Kuna aga nii Eesti julgeolekupoliitika alused kui ka riigikaitse strateegia toovad esile, et Eesti julgeolek tagatakse kollektiivkaitse põhimõttele tuginedes, lisasin definitsioonile ka kollektiivkaitse aspekti.

Uuringu tulemused

Uuringu ühe olulisema tulemusena võib esile tuua riigikaitseõpetust õppinud ja mitteõppinud õpilaste kaitsetahte tasemete erinevuse. Riigikaitseõpetust õppinud hindavad oma kaitsetahte taset kõrgemalt kui riigikaitseõpetust mitteõppinud õpilased (kontrollitud T-testi − paarisvõrdluse test, mis annab vastuse, kuivõrd tõenäoliselt erinevad kogumid teineteisest − arvutades).

Uuringu tulemused aga näitasid, et riigikaitseõpetust mitteõppinutest enamik leidis, et riigikaitseõpetuse kursuse läbimine võiks nende kaitsetahet tõsta, ning riigikaitseõpetust õppinud õpilased kinnitasid, et riigikaitseõpetuse kursusel osalemine on nende kaitsetahet tõstnud. Nii riigikaitseõpetust õppinud kui ka mitteõppinud õpilased leidsid üksmeelselt, et riigikaitseõpetus on vajalik õppeaine.

Kuigi gümnaasiumi riiklikus õppekavas on riigikaitseõpetus valikainena, on osa koole selle õppeaine ainult noormeestele või kõigile kohustuslikuks teinud. Nii osales ka uuringus koole, kus riigikaitseõpetus on õpilastele kohustuslik. See andis võimaluse võrrelda riigikaitseõpetust vabatahtlikult ning kohustuslikult õppinute kaitsetahte tasemete erinevust. Sel­gus, et respondendid, kes õppisid riigikaitseõpetust vabatahtlikult, hindasid oma kaitsetahte suuremaks kui need, kellele oli riigikaitseõpetus kohustuslik. Nii riigikaitseõpetust õppinud kui ka mitteõppinud õpilased olid üksmeelel, et riigikaitseõpetus peab olema kõigile õpilastele vabatahtlik. Seega on noorte kaitsetahte kasvatamise seisukohalt oluline, et riigikaitseõpetus jääks koolidesse valikainena ning õpilased saaksid ise valida, kas soovivad seda õppida või mitte.

Kokkuvõte

Uuringu tulemused näitasid, et riigikaitseõpetuse läbimine tõstab noorte kaitsetahet. Leian, et Eesti riigi jätkusuutliku julgeoleku tagamiseks on riigikaitseõpetuse valdkonna edasipidine arendamine ja populariseerimine vajalik.

Kirjeldatud uurimust ja sellest tehtud järeldustest saab lähemalt lugeda minu magistritööst, mis on kättesaadav sisekaitseakadeemia raamatukogus.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!