Sajandivanune Elva kool ärkab uuele elule

8. nov. 2013 Sirje Pärismaa - Kommenteeri artiklit

16. novembril tähistab Eesti metsapealinna Elva kool oma sajandat sünnipäeva. Väärikat tähtpäeva märgivad väärikad sündmused: esitlusele tulevad kooli legendaarseid õpetajaid jäädvustav film „Hariduse aednikud”, mahukas juubeliraamat ja õpilastööde almanahh. Koolimaja ees Tartu maanteel avatakse Elva koolipoisi skulptuur.

Kogu linna jaoks olulise tähtpäeva tähistamise õnnestumisele on kaasa aidanud nii linnavalitsus kui ka vilistlaskogu, kes asus vilistlasest ajalooõpetaja Tiit Ustavi eestvedamisel juba pärast kooli eelmist juubelit ettevalmistusi tegema.

Kui veel kolme aastakümne taguses naljaloos ütlesid suvitajad suurest liidust, et Tartu on väike linn Elva lähistel, siis praeguseks on muutunud nii turismi- kui ka hariduselu tõmbekeskused. Seetõttu otsib sajandivanune Elva koolgi Eesti hariduselus oma kohta ja astub samme positsiooni kindlustamiseks. Kõige värskem uudis on kodanikukaitse õppesuuna avamine sel sügisel − esimesena Lõuna-Eestis.

„Tahame viia uuele tasemele Eesti riigi kodaniku kasvatuse, et meie kooli lõpetanud oleksid aktiivsed ühiskondlikus elus, oskaksid kaitsta oma peret, riiki ja väärtusi,” räägib kooli direktor Matti Kangor. Ehkki õppesuuna sisseviimisel saadi tuge ja nõu kaitseministeeriumilt ning kaitseväe ühendatud õppeasutustelt, ei tegelda ainult militaarsete teemadega, vaid püütakse anda laiapõhjaline haridus Eesti riigi toimimisest. Riigikaitse ainekavast lähtuvalt integreeriti teemad paljude üldainetega ja õpetajad teevad omavahel koostööd. Õpilased on eriti hästi vastu võtnud juhtimiskursuse ja enesekaitseõpetuse, põnevusega oodatakse välilaagreid. Kangori sõnul on lõpetajate elukutsevalik eakaaslaste omast avaram ja hõlmab paljusid riigiasutusi. Kaitseväe ühendatud õppeasutused loodavad paari aasta pärast endale Elvast tudengeid saada.

Loodus kooli teenistusse

Praktiline väljund on ka reaal-loodussuuna õpilastel, kel on 11. klassis võimalik saada retkejuhi paberid.

„Reaalsuundi on igas koolis, aga meie tahtsime erineda ja kombineerisime selle loodusega,” lausub keemiaõpetaja Kaja Kalmus. „Oleme õppesuundi nüüdisajastades püüdnud ära kasutada meie ilusaid metsi, järvi ja head geograafilist asukohta. Põhikoolis on paljudel head tulemused loodusainetes, nüüd saavad nad jätkata sel alal gümnaasiumis. Meil on head tingimused, tublid, töökad õpilased ning head õpetajad, kes teevad tööd ihu ja hingega. Teeme koostööd Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutusega. Laiendame laste silmaringi, et nad näeksid: reaal- ja loodusained pole rasked. Tulemusi pole põhjust häbeneda, meil on igas valdkonnas olümpiaadivõitjaid nii maakonna kui ka riigi tasandil.”

Kunagi kirjandusklasside poolest tuntud Elva gümnaasiumis pole unarusse jäänud ka humanitaarsuund. Õpetaja Lea Toominga eestvõttel hakati taas välja andma kooli ajalehte, avati meediaring. Teist aastat korraldab kool üleriigilist gümnaasiumiõpilaste tõlkevõistlust, mille eesmärk on võõrkeeleoskuse kõrval väärtustada emakeelt. Olgu veel öeldud, et keelteoskusele laotakse tugev vundament õppesuunast sõltumata. Selleta ei saa ju keegi hakkama!

Tasuta lõuna kõigile

Abiturient Kristi Koppel, kes on „kogu elu olnud Elva koolis”, õpib reaalklassis ja on ka tõeline loomeinimene. Ta on 12 aastat õppinud klaverit muusikakoolis, käib laulustuudios, neidudekooris ja tegeleb fotograafiaga. Ka kooli uurimistöö tegi Koppel omaloomingust, põimides ühte oma laulud ja fotod.

„Meil on tore klass, olen õnnelik, et saan kodulinna koolis käia, ei pea kulutama närve sõidu peale ja hoian niiviisi oma aega kokku,” ütleb ta.

Ardo Värä tuli Elvasse Nõo põhikoolist ja leiab, et gümnaasiumis on tal veel parem klass kui põhikoolis.

„Olen võitnud!” teatab spordikommentaatori karjäärist unistav spordilembene ja väitlusvõistlustelgi käinud noormees. Ta toob välja veel ühe olulise fakti: tasuta lõunasööki saavad ka gümnasistid. „See on väga oluline kasvavatele noormeestele, kes tahavad palju süüa! Olen rahul ka õpetajate ja koolikeskkonnaga. Täna on teise veerandi esimene päev ja ma võin kinnitada, et tahtsin tulla taas kooli. Õpetajad räägivad tundides palju elulisi uudiseid, mis nende valdkonnas toimuvad.”

Värä võttis oma uurimistöös vaatluse alla huvitava teema − tarkvara piraatluse lennukaaslaste seas. Tuli välja, et väga palju õpilasi pooldab seda. Viimastel aastatel on palju lennupõhiseid üritusi. Õppealajuhataja Anneli Kähri sõnul on see suurendanud omavahelist suhtlust ja pole enam klassidevahelist konkurentsi, õpilaskond on ühtlustunud.

Nii nagu Eestis üldiselt on õpilaste arv vähenenud, on kahanenud ka Elva koolilaste arv. „Seitse aastat tagasi lõpetas põhikooli 105, nüüd 65 last,” võrdleb direktor Matti Kangor. Valdav osa gümnasiste on meie enda kasvandikud, 20% tuleb väljastpoolt. Elva gümnaasium püüabki oma areaali laiendada. Buss veab õpilasi naabervaldadest. On ka õpilaskodu kohad, mida praegu veel ei kasutata. 10. klassi ei pääse siiski konkursita.

„Tahame, et tulijad kooli ka lõpetaksid, õpilast ei ole mõtet petta,” nendib direktor.

Vilistlased õpetajaiks

Elva kool on eriline selle poolest, et õpetajate seas on tööl palju vilistlasi. Tiit Ustav lõpetas kooli 1970. aastal ja tuli 1975. aastal õpetajaks. Lühikese eksirännaku järel on ta Elvas tagasi.

„Kodu tõmbab, Elva on mu kodukool ja mulle läheb selle areng väga korda,” räägib Ustav. „Selle ajaga on muutunud väga palju, samas võib öelda, et mitte midagi. Kool jääb kooliks, siin peab olema kord majas, et oleks võimalik õpetada. Kooli ajalooga tegeldes avastasin arhiivimaterjalidest, et 1920. aastatega võrreldes pole midagi muutunud. Probleemid on samad: koolikohustuse täitmine, õpilaste motiveerimine. Kõvasti on aga muutunud õpilaste vabadus öelda ja teha. Oli periood, kus mindi sellega liiale. Nüüd on õnneks jälle kord majas. Kõik õpetajad on võimelised hästi õpetama, milleks on vajalik hea koostöö. Oleme segased ajad üle elanud. Ega praegu ka lihtne ole. Mõned seadusemuudatused tulevad küllaltki ootamatult.“

Huvijuht Meelika Kaarna, kel täitub peagi esimene tööaasta, on õppinud Elvas üheksa aastat.

„Olen ringiga tagasi, kodukoht on armas,” räägib Kaarna. „Kodune aura on koolil alles, kuigi koolimajas on vahepeal remont olnud. Meie kooli suur pluss on Elva loodus. Tähendab ikka palju küll, kui saad siiasamasse jalutama või sportima minna. Tartu õpilased ei kujuta ettegi, et kehalise tunni ajal käiakse suusatamas või orienteerumas!”

Kaarna õhutusel elustati kooli vanemas astmes taas rahvatantsuring, tahetakse tantsupeole saada. Pikaajaline tantsutraditsioon oli vahepeal ära kadunud.

Koorilauluvaimustus on aga nii suur, et isegi õhtul kell kuus tulevad kõik proovi. Suureks abiks ürituste korraldamisel on õpilasesindus.

Kooliaasta algab Elvas rongkäiguga, käsikäes liigutakse kooli juurest lauluväljakule. Nii on olnud juba 1960. aastatest saati. Enamasti on ilm rongkäigupäeval olnud ilus!

Kooli juubelipäevale tulijaile on üheks üllatuseks Tartu maanteel asuva vana koolimaja uuendatud sisu ja välimus.

„See on nüüd Lõuna-Eesti kaunimaid koolimaju, püüdsime 1958. aastal ehitatud maja renoveerides edasi anda ajastu hõngu,” räägib Matti Kangor ja loodab, et lapsed oskavad oma maja hoida.

—–

Elva kooli ajaloost

Tiit Ustav, ajalooõpetaja

1912. aastal tulid Elva ärksad ettevõtjad Jaan Mürgi eestvõttel kokku ja hakkasid taotlema asulasse kooli rajamist. Seni olid Elva lapsed saanud õpetust ümberkaudsetes koolides ja mõnel jõukamal oli koduõpetaja.

1913. aastal saadi rahvakoolide inspektori Svetšnikovi kaudu luba avada Elvas vene õppekeelega 2-klassiline riigi algkool. Novembris istusidki ligi sada Elva ja lähiümbruse last koolipinki. Kooli juhatajaks sai Uderna kooli juhtinud Jaan Linsi (kuni 1919).

1917. aastani pidas kooli üleval riik, aga segastel sõja-aastatel pidid elvalased ise selleks raha leidma. 1917. aastast sai kooli õppekeeleks eesti keel.

Seoses asula kasvuga suurenes ka õpilaste arv. 1919. a jõuti 200, 1924. a 300 õpilaseni, siis õpilaste arv stabiliseerus. Üle 500 õpilase oli 1949. aastal, mil lõpetas esimene keskkoolilend. Üle 700 õpilase õppis 1955. aastal ja 1963. aastal ületas õpilaste arv esmakordselt tuhande piiri. Kõige rohkem oli õpilasi Elva keskkooli päevil 1970.–1980. aastatel – üle 1200. Praegu õpib koolis üle 700 õpilase.

Kõige kauem on Elva kooli juhtinud Johannes Lang (1923–1944), kes oli elvalaste seas väga austatud ja lugupeetud härrasmees. Üks populaarsemaid koolijuhte oli kahtlemata Arvo Mälberg (1960–1973). Tema ajal kogus kool tuntust oma kirjandusklassidega ja suhtlusega tolleaegse loomingulise eliidiga. Viimase aja staažikaim direktor oli Vello Namm (1980–1998), kelle tasakaaluka juhtimise ajal ehitati Puiestee tänavale uus õppehoone.

Viimasel aastakümnel, direktorite Kalmer Kivi ja Matti Kangori ajal, on Elva gümnaasium ärganud uuele elule. Gümnaasiumis on mitu õppesuunda ja valikkursust, õpikeskkond on tehniliselt nüüdisajastatud ja koolihooned renoveeritud.

——–

Head Elva kooli vilistlased, endised õpetajad ja töötajad! Unustamatud kooliõed ja -vennad!

Ootame teid juubelikuul Elvasse, et astuda taas mööda tuttavat kooliteed, kohtuda oma endiste klassikaaslaste ja õpetajatega, vaadata vana armast koolimaja ja klassiruume, tunnetada taas oma kooli hingust ja vaimsust, värskendada ühiseid mälestusi ja nautida taaskohtumisi.

Elva kooli 100 aasta juubeli kõrghetked on 15. ja 16. novembril.

Tule, osale ja veeda kordumatud hetked!

16. novembril

• 12.00–20.00 Tartu mnt koolimaja on avatud

• 12.30–13.30 filmiprogrammid Tartu mnt majas

• 14.00 „koolipoisi“ skulptuuri avamine

• 15.00 Kontsert-aktus Tartu mnt 3

• 20.00 Õhtune kava Puiestee 2


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!