Tants ja liikumine aitab iga ainet õpetada

Soome Instituudi eestvõttel on sel sügisel Eesti koolides katsetatud soome keele õpet tantsu ja liikumise abil.

Tartus on 16. novembril tantsutules soome keele õpetajad. „Kinesteetilist meetodit saab kasutada teistegi ainete õpetamisel,” ütleb meetodi arendaja Katja Kirsi Helsingi uue tantsu keskusest Zodiak.

Kuidas kirjeldaksite kinesteetilise meetodi olemust?

Uue tantsu keskuses Zodiak on töötatud välja mitmekeelse töötoa meetod, mis ühendab endas tantsukunsti ja seitsme keele (prantsuse, saksa, hispaania, vene, rootsi ja inglise ning soome keel teise keelena) õppimist ning vastava riigi kultuuriga tutvumist. Töötubade põhiidee seisneb selles, et õpime kõige paremini siis, kui keskendume täielikult oma tegevusele. Tantsu abil on võimalik äratada osalejate emotsionaalne ja motoorne mälu, mis aitab kaasa keele õppimisele (kinesteetiline õppimine). Keeletöötoas osalejad ei ole passiivsed info vastuvõtjad, vaid aktiivsed tegutsejad, kes koostöös teistega loovad endale sobiva õpirütmi ja keskkonna. Õpetada saab nii uut grammatilist materjali kui ka korrata juba õpitut. Töötoad sobivad ka hääldamise ja kuuldu mõistmise harjutamiseks ning rühma aktiveerimiseks ja õpilaste huvi äratamiseks õpitava keele ja kultuuri vastu.

Kuigi keeletöötubade eesmärk on eelkõige õppimine, kasutatakse seal pigem kunsti vahendeid. Tegemist pole meetodiga, kus korduvad pidevalt samad harjutused, vaid iga kunstnik juhendab rühma, kasutades just talle omaseid töövõtteid ja oma tugevaid külgi (kehalisus ja õpetatava keele valdamine). Tänu tantsijate professionaalsetele oskustele on nad suutelised juhendama iga rühma vastavalt oma seisukohtadele ja põhimõtetele ning kaasama osalejad loovasse õpiprotsessi. Nagu kunsti meetodeid järgides tavapärane, aitavad keeletöötoad luua rühmatunnet, tõstavad enesekindlust ja aitavad ka ennast paremini tundma õppida. Sel kombel julgustavad need osalejaid keelt aktiivselt kasutama. Keelt õpitakse ju vabas ja rõõmsas õhkkonnas. Õpilastelt saadud tagasi­side näitab, et õppijate arvates on töötubades lõbus ja samal ajal saab õppida.

Millised on selle meetodi põhivõtted?

Jälgisin 2007. aastal koreograaf Liisa Pentti proove teosega „Die Unheimliche Freundin”. Töötoas olid esinejad viiest riigist. Mõtlesin, millise töötoa saaks korraldada selle teose põhjal. Proove jälgides sündis idee: iga tantsija on oma keele ja kultuuri ekspert ning kehalisuse professionaal. Seostasin idee eri meelte osaga õppimises. Nende mõtete põhjal sündis kõigepealt töötuba „Keele lühikursus tantsides”. Töötuba jäi ellu ja seda arendati edasi, tulemuseks Zodiaki keeletöötoad.

Keeletöötubade aluseks on mõned lihtsad tähelepanekud õppimisest.

Kõik me kasutame õppimiseks oma meeli. Enamikul on üks või kaks õppimisstiili, mis aitavad kõige paremini tulemusteni jõuda. Rühm koosneb erinevatest õppijatest. Visuaalne inimene mäletab nähtut ja talletab õpitut mällu piltidena. Auditiivne inimene mäletab räägitut, loenguid ja suulisi juhiseid. Taktikaline inimene õpib kätega ja talle on abiks, kui ta võib õppimise ajal keerutada pliiatsit, joonistada või kas või kududa. Kinesteetiline inimene õpib jalgadega. Talle jääb info kõige paremini meelde füüsiliste kujutluspiltidena lihasmälu abil ja ta õpib kõige paremini siis, kui saab tegutseda, osaleda, kogeda ja katsetada.

Katja Kirsi

Zodiaki keeletöötubades kasutatakse kõiki õppimisstiile võimaldavaid meetodeid (visuaalseid, auditiivseid, füüsilisi) ja nii õnnestub õpilaste huvi üleval hoida kauem, kui ainult ühte lähenemisviisi kasutades.

Tantsijad on kehalisuse professionaalid. Enamik neist on kinesteetilised õppijad. Keeletöötubasid juhendavad tantsijad õpetavad kas oma emakeeles või on õppinud õpetatavat keelt, osa on selle selgeks saanud välismaal elades. Keelt õpitakse seega liikumise abil.

Stress ja pingeline õhkkond on efektiivse õppimise kõige suuremad vaenlased. Õppimine muutub palju efektiivsemaks, kui õppija kogeb häid elamusi ja emotsioone.

Kõige paremini õpime siis, kui pühendume tegevusele täielikult ja võtame ise vastutuse oma õppimise eest. Õpilased loovad tunni teema põhjal liigutuste seeriaid, mille kaudu nad käsitlevad õpetatavat teemat. Õpilased pole keelekursustel mitte publik, vaid osalevad ise kõiges aktiivselt ning suunavad koostöös teistega oma õppeprotsessi.

Õpetajad võivad edaspidi kasutada keelekursustel tehtud harjutusi oma õpetamisprotsessi täiendamiseks ja kujundada neid nii, et need sobiksid ka klassiruumis kasutamiseks.

Keeletöötubade mitmeid meeli kasutav lähenemisviis võib aidata õppida ja mõista keele struktuuri ja julgustada õpilasi kasutama õpitavat keelt. Liikumise abil muutuvad õppetunnid dünaamiliseks ja vaheldusrikkaks ning keelekursused arvestavad kõigi õpistiilide esindajatega.

Kuidas on tund üles ehitatud?

Tund algab alati kehaliste soojendusharjutustega, mis avavad õpilased nii, et nad saavad osaleda töös, kasutades kogu oma potentsiaali.

Igas tunnis on üks või kaks põhiteemat, mis lepitakse eelnevalt kokku klassi keeleõpetajaga. Sooritatavad harjutused on lihtsad laua- ja liikumismängud, mille kaugem eesmärk on siiski õppimine.

Tundide ülesehitus on ringikujuline: ülesannete käigus õpilased uurivad teemat iseseisvalt ja jõuavad lahenduseni loova tegevuse abil. Tund võetakse kokku kordavate harjutustega ja tuletatakse nii meelde, mida seekord ühiselt õpiti ja läbi võeti.

Kas kõiki aineid saab selle abil õpetada?

Jah, tegevuslikud õpimeetodid sobivad kahtlemata kõigi õppeainetega. Soomes Vantaas Kartanokoski koolis on olnud mitmeaastane projekt „Tantsides läbi õppekava” ja Rootsis on töötatud välja meetod nimega Dansmatte, kus matemaatikat õpitakse tantsimise abil.

Kas saaks kogu aine tantsides selgeks õpetada?

Mina ise pooldan mitmekesiseid õpetamismeetodeid. Ka Zodiaki keeletöötubades püüame kaasata kõiki õpistiile toetavaid meetodeid. Liikumise ja tantsu võimalusi õppetöös ei ole uuritud ja seal peitub palju potentsiaali, aga ma ei arva, et koolides peaks ainult tantsima. Liikumine ja tegevusmeetodid töötavad õppetöös koos traditsiooniliste meetoditega.

Kas iga õpetaja on suuteline seda kasutama?

Ideaalne oleks, kui õppetööd viiks läbi multiprofessionaalne õpetajate paar, mis tähendaks, et õpetaja ja tantsija töötavad koos. Seda saame proovida järgmisel aastal algavas projektis „Talk” (taidetta ja liikettä kielenopetukseen – kunst ja liikumine keeleõppes), mida toetab Kone fond.

Meie meetodit saab siiski rakendada iga õpetaja. Julgustame õpetajaid kasutama keelekursustel tehtavaid harjutusi ja neid arendama, nii et need sobiksid ka klassiruumi. Tegevusmeetodite kasutamine eeldab õpetajalt julgust ja valmidust olukorraga kaasa minna. Õpetaja peab olema inspireerija ja valmis tulema toime kiiresti muutuvate olukordadega.

Kuidas hinnata meetodi tulemuslikkust?

Projekti „Talk” käigus proovime hinnata ka meetodi efektiivsust. Praegu otsime koostööpartnerit uuringu teostamiseks. Varem pole meetodit kuigivõrd uuritud, aga Turu õpetajakoolitusosakonna professor Katri Karasma vaatles kolme aasta jooksul Nina Maunu tegevuslikke emakeeletunde ja viis tundide põhjal läbi suhtumist mõõtva uuringu. Tulemused on saadaval veebilehel www.aidinkielenopetustieteenseura.com ja ajakirjas Äidinkielen opetus­tieteenseura, number 39.

Soome keelest tõlkis Kadri Jaanits