Templirüütlite huvisfääris
Oleme harjunud nimetama Kristuse sõjateenistuse vendi (Fratres militae Christi), kes ilmestasid Vana-Liivimaa poliitmaastikku aastail ca 1202−1237, ekslikult mõõgavendadeks ja käsitama neid kui Saksa ordu käepikendust. Ei – kui, siis pigem olid nad Templiordu käepikendus Ema maal. Templiordule, s.o Kristuse ja Saalomoni templi vaestele rüütlitele ehk Templi sõjateenistuse vendadele (Fratres militae Templi) pandi ametlikult algus aastal 1118 või 1119 Poja maal Jeruusalemmas.
Ema maal seati Kristuse sõjateenistuse vendade vaimulik rüütliordu sisse templirüütlite eeskujul. Asutajaks misjonär ja tulevane Eestimaa piiskop, tsistertslane Theoderic, kes polnud mingi mees metsast. Ta kohtus korduvalt paavstiga, sh ka Innocentius III eelkäija Coelestinus III-ga. Tsistertslased olid ka templirüütlite eestkõnelejad.
Punane rist, valge rist
Kristuse sõjateenistuse vennad kandsid nagu templirüütlidki valget hõlsti, millel võrdhaarne punane rist. Eestis võis neil aegadel üsna tõenäoliselt kohata tegutsemas kahte liiki Kristuse vendi – lisaks Kristuse sõjateenistuse vendadele ka eestlastest Püha Ihu vendi Tallinnas, kelle vapimärk oli tõenäoliselt valge rist punasel põhjal, s.o Tallinna vana vapp.
Kristuse sõjateenistuse vennad kui Kristuse templi sõjateenistuse vendade kohalik variordu? Väga tundub, et Jumala rüütlitel (nagu neid kutsub Liivimaa vanem riimkroonika) võis olla eriline missioon Ema maal, võrreldav templirüütlite missiooniga Poja maal. Kuigi formaalselt allusid nad Riia piiskopile, käisid nad talle peale „kohaste ja kohatute palvetega”, taotledes iga päev visalt „kolmandat osa kogu Liivimaast ja ka teistest veel pööramata maadest ja hõimudest ümbruskonnas, keda Issand nende ja ühtlasi teiste riialaste läbi edaspidi ristiusu alla heidab”. Tõenäoliselt just piiskopi ja ordu vahelise võimutüli tõttu tapeti kevadel 1209 esimene ordumeister Wenno.
Kristuse vennad olid ise ka üsna valitud seltskond. Pärast nende jaoks õnnetult lõppenud Saule lahingut 1236, kus surma sai pool vendadest koos ordumeistriga, oldi sunnitud ühinema Saksa orduga. See hakkas jälgima, et Liivimaale saadetavad uued orduvennad ei pärineks neist paigust, kust põlvnes enamik Kristuse vendi. Ilmselt oli tekkinud vajadus muuta ordu koosseisu ja hoiakuid. Liivimaa vanem riimkroonika teatab, et kui Jumala rüütlid loobusid oma vapist ning võtsid vastu musta ristiga mantlid Saksa ordu tunnusena, rõõmustas nii uus meister kui ka kõik need, kes temaga Saksamaalt sinna saadeti. Aga kindlasti kohe ei rõõmustanud nii väga Kristuse endised vennad. Sest Saksa orduga ühinemisel tekkis olulisi probleeme. Saksa ordu Liivimaa haru esimene meister Hermann Balk lahkus ületamatute vastuolude tõttu vanade vendadega juba vähem kui kahe aasta pärast.
Eesmärgiks Saaremaale minna
Mõõgavendade ordu nimetuse kasutamine Kristuse vendade asemel annab tänase päevani põhjust seostada neid nn mõõgamisjoniga. Eks seda ka kahtlemata tehti, kuid näib et mitte nii väga Saaremaa suhtes. Kristuse rüütlid näitasid üles sõjalist aktiivsust ja vaenulikkust kõigi kohalike rahvaste ja iseäranis liivlaste Caupo vastu, aga huvitaval kombel mitte otseselt saarlaste vastu. Kui vennad osalesid aktiivselt kõigi teiste alade vallutamises, siis Saaremaa suhtes näidati üles pigem nn diplomaatilist huvi. Alles kui nende hõlstile ilmus Saksa ordu must rist, asuti Saaremaa vastu sõtta. Saksa ordu surus maha kolm saarlaste ülestõusu. Iseloomulikumana tuleks esile tõsta Kaarma maalinna vallutamist 1261 ja kättemaksuaktsioone 1344/1345.
Kristuse vennad külastasid küll koos Riia piiskopiga Taani kuningat Saaremaal, 1222, ja osalesid loomulikult 1227. aasta ristiretkes, kuid mitte juhtivalt – Saaremaale mindi tookord paavsti lipu all. Ei saadud ju ometi jääda kõrvaltvaatajaks. Võib ka nõnda öelda: kui Rooma kiriku ambitsioonid jõudsid välja Ema maale, pidasid templirüütlid vajalikuks n-ö ametlikult kohal olla. Jälgida mängu.
Templirüütlid valdasid väidetavalt mingit kiriku jaoks väga ohtlikku informatsiooni. Neid peeti Merovingide vereliini ja pärandi kaitsjaiks. Vahest pole siinkohal tähtsusetu asjaolu, et Merovingide kõige tähtsama kuninga, Chlodovech I (valitses 481–511) järeltulijate soontes võis voolata eesti verd: Frangi impeeriumi rajaja abikaasa Clotilde, kes ärgitas oma meest ristiusku astuma (469), võinud olla prantsuse ajaloolase Michel Rouche järgi norra ja eesti verd.
Kristus vs Belial
Mis võis templirüütlite kohalikule võimalikule käepikendusele erilist huvi pakkuda? Templirüütleid tunti kui ürgse naiselikkuse austajaid, emajumalakultuse viljelejaid. Nad kummardasid Maarja Magdaleenat, kes arvati olevat Jeesuse abikaasa. Liivimaa vanema riimkroonika sõnul elasid saarlased „sõgeduses” – see on Saksa ordu seisukoht. Milles võis saarlaste sõgedus väljenduda? Kroonik Henrik ütleb, et saarlased lubavad endale lubamatut, sest ei ole sünnis Kristuse ühendus Belialiga ega kristlanna abieluside paganaga. Krooniku sõnakasutuses peitub intrigeeriv võimalus. Henrik kasutab nimevarianti Belial, aga mitte Beliar, kes esineb uues testamendis Saatana nimetusena. Vanas testamendis mainitakse Beliali poegi, Beliali kummardajaid. Intrigeeriv võimalus selles, et Belial samastub sumeri emajumalannaga, algse kuu- ja armastusejumalannaga, seostudes Babüloonia Ishtari ja Foiniikia Astartega. Beliali pojad, s.o Beliali kummardajad tõlgendatakse „kõlvatuteks meesteks”, kes kaldunud sugulisele kõlvatusele, mis surmaga karistatav (kontekst siiski ebamäärane). Suguliste kõlvatuste harrastamises süüdistas kirik ka templirüütleid ja katareid. Vahest ei peitu krooniku sõnade taga mingit vihjet, lihtsalt üks Saatan ja kõik. Aga võimalus jääb avatuks.
——-
Religiooni feminiinne printsiip
Templirüütlid seostuvad suuresti kataritega. Ordu ametlikku asutajat Hugues de Payensi on peetud katarite järeltulijaks ja nende ideede edasikandjaks. Nii katari kui ka iiri-keldi kristlus, s.o religiooni feminiinse printsiibi kandepind kujutas endast Rooma kiriku ühtsuse jaoks tõsist ohtu, üsna tõenäoliselt siis ka Saare muinaskristlus. Vahest seepärast kiirustaski Rooma kirik kuulutama Vana-Liivimaad Maarjamaaks, et ei saaks tast mitte Piritamaa.
Kristlik Iirimaa oli Kristuse sünnijärgse aastatuhande keskpaiku ja teisel poolel kõige tsiviliseeritum maa Lääne-Euroopas. Munkade kõrge staatusega kaasnes ka nunnade kõrge staatus. Naistel olid samasugused kogukonnad kui meestel, naised ja mehed võisid elada säärases kogukonnas ka koos. Siis omandasid naised sama kõrge positsiooni, mis neil oli olnud druiididena. Iiri-keldi kristluse hävitamine võeti ette 12. sajandi keskpaiku ja see käis paralleelselt Saare võimalikule muinaskristlusele lõpu peale tegemisega (vt ÕpL 01.02).
Iirimaa idaosa vallutati 1171 ja samal aastal kutsus paavst üles ristisõjaks eestlaste vastu. Katarite liikumine ekskommunikeeriti esimest korda aastal 1179 ja teist korda 1184. Katarite Languedoc, templirüütlite lemmikpaik, asus juba otse Rooma tagaõues. Ka katarite preestrid ja õpetajad võisid olla nii mehed kui ka naised. Katareid (katharos ‘puhas’) iseloomustas dualistlik maailmapilt, mis käsitas jumala vaimset valgusemaailma ja looja-jumala materiaalset pimeduse maailma. Loogiliselt siin palju muud võimalust ei ole, kui et naine esindab vaimset valguse maailma, kuivõrd looja on meessoost. Ristisõda katarite vastu algas 1209 ja kahekümne aasta pärast oli Languedoc laastatud. Tollase Euroopa kultuurseim piirkond langes tagasi barbaarsusse.
Kuidagi juhtus nõnda, et matriarhaalne paganlus õnnestus pöörata patriarhaalseks kristluseks. Kõrgpunkti saavutas see protsess Nikaia kirikukogul 325. a,
kus Jeesus kuulutati Jumala pojaks, samaväärseks Isaga. Rooma kirik sundis naised vaikima. Pihta hakati iirlastest ja võimalik et ka saarlastest. Ca 1200 oli iiri-keldi kristlusel ots peal. 1204 rüüstasid kirikuväed kristliku Konstantinoopoli, 1208 algas sakslaste juhitav ristisõda eestlaste vastu (kestis kuni 1227, tegelikult isegi kuni 1345) ja järgmisel aastal katarite vastu (kestis kuni 1229, tegelikult kuni 1244).
Tere ja aitäh huvitava artikli eest!
Mõtlesin ka ise hiljuti kataride ja eestlaste/liivlaste samaaegse dramaatilise ajaloo kokkulangevuse üle. Kas autoril pole siin üks loogikaviga – Miks paavst Innocentius III hävitab katare (templirüütlid seostuvad suuresti kataritega) ja toetab samas Kristuse sõjateenistuse vendi (templiordu käepikendus Ema maal)?
………………..
1215 aastal toimus Roomas IV Lateraani kirikukogu, milles osalevad meile tuttavad piiskop Albert, Theoderich ja Läti Henrik. Paavst räägib seal Liivimaast kui Jumalaema Maarja maast. Ent kas sellega kaasneb ka dokument või põhjendus, miks Maarjamaa? Kas Joosep ja Maarja olid hüperborealased 🙂 ?
………………..
Kuna Karl Kello on tugev sümboolikas, siis siit küsimus: Kuidas seostub templirüütlite traditsiooniline punane rist ja Kolumbuse laeva “Santa Maria” purjedel olev sümboolika? Kas see on rahastajate brändi reklaam?