Töölepingud tuleb õpetajatega sõlmida tähtajatult

29. nov. 2013 Piret Sapp, haridusministeeriumi nõunik; Heddi Lutterus, haridusministeeriumi õigusosakonna juhataja - 4 kommentaari

Rakvere reaalgümnaasiumi direktor Martti Marksoo saatis Õpetajate Lehe vahendusel ja Virumaa koolijuhtide nimel haridusministeeriumile viis küsimust, millele vastasid ministeeriumi õigusosakonna juhataja Heddi Lutterus ning ministeeriumi nõunik Piret Sapp.

 

Piret Sapp

Piret Sapp

4 Heddi Lutterus_jpg

Heddi Lutterus

Muudatuste tähtaeg

Miks muudetakse nii lühikese etteteatamisajaga rahastamisreegleid? Koolid on arvestanud ju klassikomplektide arvu ja õpetajate koormusega, töölepingud on sõlmitud terveks õppeaastaks. Rahastamise uued põhimõtted toovad lisaks töölepingute muutmisele kaasa ka kooli õppekava ja tunnijaotusplaani muutused, mida ei ole võimalik teha ühe kuuga.

Kooskõlastamisel olevad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused ja selle juures olnud rahastamise rakendusakt ei jõustu keset käimasolevat õppeaastat ega ka uue aasta algusest. Selle küsimuse sõnastus tekitab omakorda tõsise küsimuse, sest sellest nähtub, justkui sõlmitaks konkreetsetes koolides õpetajatega töölepinguid ainult üheks õppeaastaks.

Töölepingud tuleb õpetajatega sõlmida tähtajatult, mitte tähtajaliselt igaks õppeaastaks uus. Töölepingute kehtivus ei sõltu omavalitsuste toetamise reeglitest. Omavalitsuste toetamise reeglid loob riik ning koolidele annab konkreetse eelarve omavalitsus.

Omavalitsuste riigipoolse toetamise aluste muutmine ei saa kuidagi tuua kaasa töölepingu muutmist. Omavalitsustele üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse reeglite muutmine ei anna ega saagi anda koolijuhile õigust töölepingut ühepoolselt muuta. Samuti ei saa kohaliku omavalitsuse poolt koolile eraldatava eelarve andmise reeglite muutumine mõjutada õpetajatega sõlmitud töölepinguid. Seadus lubab sõlmida õpetajaga üheaastase töölepingu vaid siis, kui konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat. Töölepingut tohivad õpetaja ja koolijuht muuta vaid omavahelisel kokkuleppel.

Samast ja ka mitmest alljärgnevast küsimusest paistab välja segadus teemal, kes annab munitsipaalkoolile eelarve. Kooli eelarve ei tule riigilt, vaid koolipidajalt – munitsipaalkoolis omavalitsuselt. Omavalitsus saab üldhariduskoolide pidamiseks antava riigi toetuse terviksummana, mitte koolide ja klasside peale jaotatuna, ning seega ei saa ega tohigi riigi toetuse eraldamise alused kuidagi mõjutada konkreetse kooli eelarvet. Omavalitsus ise otsustab, kuidas ta koole eelarvestab ning sealhulgas toetuse koolide vahel jagab.

Klassitäitumus

Mis on klasside keskmise täitumusnormi (põhikoolis 17-lt 24-le, gümnaasiumis 28-lt 32-le) tõstmise peamine põhjus? Ülalpool mainitud rakendusakti § 2 lg 3 esimene lause räägib põhikoolide klassikomplektide moodustamisest ja seal on kirjas, et keskmine täitumus 24 õpilast klassis tagab rahastamise koefitsiendiga 1,0. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 26 lg 1 esimene lause ütleb: „Klassitäitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast.” Kas keskmine samastatakse ülemise piirnormiga? Ja kuidas arvutatakse keskmist? Kas kogu põhikooli või kooliastmete kaupa (PGS ei luba üle kolme klassi liita).

Küsimus on ekslik, sest eelnõuga ei muudeta klassitäitumuse ülemist piirnormi – selleks on ja jääb endiselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses öeldud 24 õpilast. Samuti ei muudeta liitklassi moodustamise põhimõtteid: kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on põhikoolis kokku 16 või alla selle, võib nendest õpilastest moodustada liitklassi. Oluline on, et selline väär­arusaam ei leviks. Koolijuhi kohustus on regulatsioonide ning nende muutmise või kehtivusega kursis olla.

Lahus tuleb hoida omavalitsuste vahel üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse arvestamise alused ja klassitäitumuse piirnorm. Toetuse jagamise mudeli arvestuslikud ehk teoreetilised komponendid ei muuda seaduses sätestatud klassitäitumuse aluseid. Toetuse jagamise mudeli eesmärk on võimalikult õiglaselt jagada riigieelarvest omavalitsustele eraldatud haridustoetus – sel aastal jagati omavalitsuste vahel 201 miljonit eurot, millest 160 miljonit oli õpetajate palgatoetus. Järgmisel aastal omavalitsustele koolide pidamiseks eraldatava raha hulk kasvab.

Omavalitsus ise otsustab, milliseid klasse ta peab ja kui suuri klasse tegelikus elus seadusega lubatud piirides moodustab. Toetuse jagamisel võetakse arvesse, et väiksemates omavalitsustes on klassides vähem lapsi, mistõttu on nende pearaha linnadest tunduvalt suurem.

Õpetaja palgatõus

Ministrina olete lubanud tõsta õpetajate palga alammäära 715 eurolt 800 eurole ehk ligi 11%. 2014. aasta riigieelarves on haridusvaldkonnale lisaraha ette nähtud kõigest ca 5% ulatuses. Mille arvelt on plaanis saavutada 11% palgatõus? Kas klassitäitumusnormi tõstmise ning koolide ja klasside liitmise või sundsulgemise teel? Või tugispetsialistide riigi vahenditest eraldatavate vahendite kaotamise arvelt?

Esiteks – riik ei saa liita ega sulgeda ühegi omavalitsuse kooli ega klassi. Neid otsuseid saab teha ainult koolipidaja ehk omavalitsus ise.

Kahjuks püsib jätkuvalt kontseptuaalne segadus õpetajate miinimumpalga määrade ning omavalitsustele antud haridustoetuse ehk tegeliku raha vahel. Eelmisel aastal oli õpetajate miinimumpalk 644, tänavu 715 ning järgmisel aastal 800 eurot. Samas eraldatakse omavalitsustele järgmisel aastal iga õpetaja täisametikoha kohta keskmiselt vähemalt 960 eurot palgatoetust ehk 20% enam, kui on miinimumpalk. Seetõttu ei saa ka tekkida küsimust, kuidas on võimalik tõsta õpetajate miinimumpalk 800 eurole, kuivõrd omavalitsusi toetatakse keskmiselt 20% rohkema rahaga, kui on vaja miinimumpalga maksmiseks.

Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse eesmärk on eelkõige tagada kodulähedase põhikooli säilimine, võttes arvesse väiksema õpilasarvuga omavalitsuste regionaalset eripära ehk kindlustada ka seal õpetajatele suurlinnadega võrdne palgatõus.

Õpetaja tööjõukulude toetuse jagamise arvestuse alus on põhikooli riiklik õppekava, mis tagab väiksema õpilasarvuga koolide pidajatele rahastuse 245 õppetunni tarvis, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses põhikooliõpilase suurimast lubatud nädala õppekoormusest õppetundides. Suurema õpilasarvuga koolide pidajatele tagatakse rahastus 302 põhikooli õppetunni mahus arvestusega, et rühmatunnid saaksid toimuda võõrkeeltes, tööõpetuses ja kehalises kasvatuses.

Mis puudutab tugispetsialistidele eraldatud raha väidetavat kaotamist, siis jääb arusaamatuks, millistest summadest koolijuhid räägivad. Pole võimalik ega plaanis kaotada „tugi­spetsialistide riigipoolseid vahendeid”. Seadus näeb üheksakümnendatest aastatest ette, et munitsipaalkoolide tugispetsialistide toetamine on koolipidaja ehk omavalitsuse kohustus.

Selle aasta juunis võttis riik põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega hoopis suurema kohustuse toetada väiksemaid koole tugispetsialistide teenuse tagamisel. Hiljemalt 2014. aasta sügiseks loob riik igas maakonnas õppenõustamiskeskused, mis hakkavad koolidele pakkuma eripedagoogi ja psühholoogi teenust.

Võimalik, et segadust on tekitanud tõik, et riik võimaldas 2011. ja 2012. aastal (kuid mitte käesoleval aastal) kasutada riigi antud haridustoetust, st eelkõige õpetaja palgaraha ka tugi­spetsialistide palga katmiseks, mille tulemusena õpetajate palga suhe riigi keskmisesse palka langes. Eelneval põhjusel on õpetajate palgatoetus juba sellest aastast sihtotstarbeline – riigile on oluline, et kogu õpetajate palgaraha jõuaks õpetajateni. Riik seisab hea selle eest, et õpetajate palgatoetus oleks sihtotstarbeline ka järgmistel aastatel.

Klassijuhataja tasu ja rühmatunnid

Olete kinnitanud, et iga õpetaja ametikoha kohta jõuab koolidesse uuest aastast 800 + 20 protsenti ehk 960 eurot. Kuidas on see võimalik, kui endiselt tuleb maksta ka klassijuhataja tasu, mida enam eraldi reana ette nähtud pole, ning kehalises kasvatuses, tööõpetuses, võõrkeeltes ja valikainetes toimub õppetöö gruppides, samas kui raha eraldatakse täisklassikomplektide järgi?

Küsimustest tuleb välja, et klassijuhataja lisatasu miinimummäära kaotamist tõlgendatakse ekslikult riigi toetuse vähendamisena või klassijuhataja lisatasu nähakse kuidagi õpetaja töötasust eraldi.

Klassijuhataja tasuks ning muu õppe- ja kasvatustöö tasustamiseks vajalik toetus sisaldub jätkuvalt omavalitsusele antavas õpetaja palgatoetuses. Õpetajate palgatoetust eraldatakse tervikuna ja mitte eraldi ridadel ning see ongi mõeldud õppe- ja kasvatustöö (tundide andmine, ettevalmistamine, tööde parandamine, klassijuhatamine, õppekäikude tegemine jms) tasustamise toetamiseks.

Klassijuhataja lisatasu miinimummäära mitte sätestamine vabariigi valitsuse poolt pole vähendanud omavalitsuse toetust, vaid muudatus toetab koolide autonoomsust ning põhimõtet, et õpetaja kõik tööülesanded lepitakse kokku koolis õpetaja ja direktori vahelises töölepingus.

Õpetaja ametikoht

Mida konkreetselt tähendab õpetaja arvestuslik ametikoht? Kuidas see välja arvutatakse? Rakendusakti § 2 lg 1 ütleb: „Vallale ja linnale eraldatav õpetajate tööjõukulude summa saadakse õpetajate arvestusliku ametikohtade arvu korrutamisel õpetajate ametikohapõhise tööjõukulude toetuse ja 12 kuuga, millele lisanduvad seaduses ette nähtud maksud.” Miks ei ole eelnõu lisas või seletuskirjas vastavat arvestusmudelit? (Varem olid arvutusmudelid rahandusministeeriumi kodulehel, kuid 2013. a sügisest on need maha võetud).

Õpetaja arvestuslik ametikoht (35 astronoomilist tundi nädalas, sh 21 kontakttundi) on vajalik riigi palgatoetuse jagamise teoreetilise arvutusalusena. Õpetaja arvestuslik ametikoht on õppekava mahu ja ühe õpetaja arvutusliku keskmise tunnikoormuse (21 kontakttundi) jagatis. Näiteks väiksema õpilaste arvuga omavalitsuse põhikoolis on vaja anda nädalas maksimaalselt 245 tundi ning kui jagada see 21 kontakttunniga, saame 11,6 ametikohta.

Suuremate õpilasarvudega omavalitsustes arvestatakse toetuse jagamisel ka rühmatundide vajadusega – nädalas on vaja anda u 302 tundi ning jagades selle 21 kontakttunniga nädalas õpetaja kohta, saame 14,4 õpetaja arvestuslikku ametikohta.

Ametikohtade tegeliku arvu määrab koolijuht koostöös koolipidajaga. Palgastatistika alus on õpetajate tegelikud ametikohad, mille esitavad riigile koolid ise.


4 kommentaari teemale “Töölepingud tuleb õpetajatega sõlmida tähtajatult”

  1. Andres ütleb:

    Ootan nüüd Marksoo kommentaari, kas nad rikuvad töölepinguga seadusi?

  2. muidugi ei ütle ütleb:

    Õpetajate leht las intervjueerib nüüd direktoreid, kes räägivad oma õpetajatele, et tuleb lepingulisad teha, sest riik nõuab. Samuti neid, kes ise igal aastal lepinguid muudavad.

  3. Riina ütleb:

    Ülal: “…riik võimaldas …..kasutada riigi antud haridustoetust, st eelkõige õpetaja palgaraha ka tugi­spetsialistide palga katmiseks, mille tulemusena õpetajate palga suhe riigi keskmisesse palka langes. Eelneval põhjusel on õpetajate palgatoetus juba sellest aastast sihtotstarbeline – riigile on oluline, et kogu õpetajate palgaraha jõuaks õpetajateni….”

    Siit järeldan, et tugispetsialistid peavad töötama ilma normaalse palgata, ehkki ka neil (nt. logopeedid) on tunnid anda ja töö probleemsete lastega on väga raske. Kuidas saab nii küüniline olla?

  4. Klassijuhataja ütleb:

    Millegipärast ei väärtustata klassijuhatajatööd. Kas keegi on kunagi kokku arvestanud, mis on klassijuhataja tunnitasu?
    Pakun, et Eesti kõige vähem makstud tund. Samas väga tähtis ja vastutusrikas.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!