Ühe õpetaja süsteem on laste jaoks turvaline

1. nov. 2013 Tiina Vapper - 39 kommentaari

Viimsi lasteaedades katsetatakse praegu pilootprojektina ühe õpetaja süsteemi, mis tähendab, et kahe õpetaja ja ühe õpetaja abi asemel on rühmas üks õpetaja ja kaks assistenti. Lasteaia direktori Margery Lilienthali sõnul on juba esimene aasta tõestanud selle süsteemi eeliseid. Ka lapsevanemad, kes muudatusse alguses umbusklikult suhtusid, on rahul.

Margery Lilienthal on palju reisinud ja tänu sellele ka teiste maade alghariduse korraldusega hästi kursis. Ta kinnitab, et ühe õpetaja süsteem on kasutusel enamikus Euroopa riikides. „Kolm ja pool aastat tagasi Inglismaalt tulles hakkas mul küpsema mõte rakendada seda süsteemi ka meil. Eelmisel sügisel alustasime piloteerimist oma lasteaia Laanelinnu ja Pargi majades, kummaski ühes rühmas. Sel sügisel liitusid veel neli rühma – üks Randvere, üks Päikeseratta ja kaks Pargi majast.”

Teistmoodi tööjaotus

Viimsi lasteaed ühendab kaheksat maja, kus on kokku 34 rühma. Igas rühmas käib 24 last. „Kuna lasteaiakohtadest on suur puudus, ei ole laste arvu vähenemist rühmades niipea ette näha, seepärast tuli hakata ise lahendusi otsima,” räägib direktor. „Statistika järgi on praegu 24 lapse kohta rühmas kolm täiskasvanut, mis iseenesest pole ju vähe. Reaalsus on aga teine. Ei arvestata seda, et need kolm inimest käivad tööl vahetustega. Kella neljast jääb lastega rühma ainult üks täiskasvanu. Ühe õpetaja süsteemi suur eelis on, et hommikul kella üheksast kuni kella kolmeni päeval tegelevad lastega kolm täiskasvanut, mis on laste seisukohalt turvalisem.”

Töögraafik näeb välja nii, et õpetaja tuleb tööle kella kaheksaks, üks assistent kella üheksaks ja teine kella kümneks. Õpetaja tööpäev kestab kella kolmeni, assistentidel vastavalt viie ja kuueni. Ajavahemikus kolmest viieni, mille sisse jääb ka laste pärastlõunane õueminek, on kohal kaks assistenti. Ainult viimane tund aega enne lasteaia sulgemist peab hakkama saama üks inimene. Samas on siis ka lapsi vähem, sest vanemad hakkavad lastele järele tulema juba kella viiest.

Plussid ja miinused

Ühe õpetaja süsteemil on muidki plusse, selgitab Margery Lilienthal. Ehkki lasteaiaõpetaja vastutab nüüd sarnaselt klassiõpetajaga õppetöö eest üksi, saab ta delegeerida osa oma ülesannetest kahele assistendile, kes moodustavad koos temaga meeskonna. See annab võimaluse ka õppetööd paremini korraldada: teha rohkem rühmatööd, käia õppekäikudel, tegelda individuaalselt murelastega, keda on igas rühmas. Õpetaja abi nimetamine assistendiks tõstab selle ameti mainet. Assistendiks kandideerijate seas on viimasel ajal olnud ka kõrgema pedagoogilise haridusega inimesi, kes soovivad töötada lasteaias, kuid ei taha võtta õpetaja vastutust. „Oluline on ka õpetajate ja assistentide töötasu 15% tõus, mis oli võimalik seetõttu, et saime ühe õpetaja palgafondi ümber jagada,” räägib direktor. „Ehkki Viimsi vallas oli lasteaiaõpetaja palk varemgi Eesti lasteaednike keskmisest kõrgem, oli see siiski väike. Nüüd on assistendi palk 515 ja õpetajal 800 eurot, kooliõpetaja palgaga võrdne.”

Pilootprojekti esimene aasta on Margery Lilienthali sõnul välja toonud ka suuremad murekohad ühe õpetaja süsteemis. „Selgus, et kõige suuremaid probleeme ja tõrkeid tekitas meeskonnatöö. Kuna lasteaiaõpetajatel juhtimiskogemus puudub, siis ei oska või ei söanda nad assistentidele ülesandeid ja kohustusi jagada, vaid jäävad lootma, et kolleeg taipab ise, mida on vaja teha. Tegelikult on juhi ülesanne tööd koordineerida, mitte kõike ise ära teha.”

Et õppida probleeme lahendama ja ennetama ning koostööd tegema, korraldas lasteaed koostöös koolitaja Olga Meinsoniga õpetajatele ja assistentidele kuuest koolitusest koosneva meeskonnakoolituse.

Meeskonda luua pole lihtne

Viimsi lasteaia Pargi maja õppealajuhataja Diana Hussar teab oma kogemusest, et meeskonda luua ei ole lihtne. „Eelmisel aastal ühe õpetaja süsteemiga alustanud rühmas juhtus nii, et me ei saanud meeskonda kohe tööle. Üksikult võttes olid kõik toredad inimesed, aga omavahelist klappi polnud. Sobivate inimeste leidmine võttis aega paar kuud, siis hakkas asi toimima. Kui kolm inimest iga päev koos töötavad, peavad ka nende iseloomud sobima. Niipea kui üks hakkab ühele, teine teisele poole vedama, ei tule midagi välja. Koolitused on olnud suureks abiks. Kuna Eestis on see täiesti uus süsteem, pole kedagi, kelle käest nõu küsida, peame ise vastused leidma.”

Tänavu septembris alustanud koolieelikute rühmas laabus koostöö algusest peale kenasti. Õpetaja Katri Kuusk ja assistent Kulla Erkmann töötasid ühes rühmas koos juba varem. Ka kolmas liige, assistent Mairi Reimann, sulandus meeskonda kiiresti. Ainus mure oli see, et nii Katris kui ka Kullas tekitas uuele süsteemile üleminek kõhklusi ja vastuseisu.

Mõttega harjumine võttis aega

Kaheksa-aastase lasteaiaõpetaja kogemusega Katri Kuusk ütleb, et temal võttis mõttega harjumine pool aastat. „Töötasin kuus aastat koos väga tugeva õpetajaga, kelle kõrval mul oli hea ja julge tunne. Tööplaanid koostasime ühiselt, tööd tegime vahetustega – tema tegi ühed tunnid, mina teised. Arvan, et seepärast tekkiski mul alguses alateadlik hirm, kuidas ma selle kõigega üksinda hakkama saan.”

Kulla Erkmann, endine põhikooliõpetaja, kes vanaemaikka jõudes viis aastat tagasi lasteaeda õpetaja abina tööle läks, tunnistab, et ka tema jaoks oli sisseelamine raske. „Suhtusin uutmoodi töökorraldusse üsna halvasti, küsimusi tekkis väga palju. Püüdsin aru saada, mida see muutus lastele annab. Vastuse sain töö käigus ja praeguseks võin öelda, et see on suurepärane süsteem. Parim külg asja juures on see, et kõik lapsed saavad piisavalt tähelepanu. Kuna meid on kolm, saame igaüht kuulata, aidata, mitte keegi ei jää märkamata.”

Oskus oma kohustusi jagada

Alguses ei meeldinud Kulla Erkmannile ka see, et tööaeg muutus. „Mis viga oli õpetaja abina kell neli ukselt lehvitada ja koju minna! Nüüd oleme teise assistendiga kordamööda just meie need, kes õhtuti viimasena lasteaeda jäävad ja vanematele lapse päeva kohta tagasisidet peavad andma.” Kulla tunnistab, et vanas kinni olla oli mugav, sest kõik oli selge ja tuttav. Nüüd on vastutust rohkem, samas on uus süsteem palju põnevam. „Enne olime söögitädid, nüüd saame ka omalt poolt ideid välja pakkuda ja laste õpetamises osaleda.”

Ka õpetaja Katri Kuusk leiab, et uue süsteemiga tuli tööd ja vastutust juurde. „Minu jaoks on praegu kõige keerulisem planeerida oma aega nii, et kõigega, mis on vaja ära teha, hakkama saaks. Aga just siin ongi see koht, kus ma pean õppima teisi rohkem usaldama ja oma kohustusi nendega jagama.”

Õpetaja arvates on õppetöö korraldamisel suureks abiks, et ta saab lapsed rühmadesse jagada. „Kui minul on ühe rühmaga meisterdamistund, saab teine rühm samal ajal assistendi juhendamisel tagumises toas keele- ja kõneharjutusi teha ja osa lapsi hoopis õue mängima minna. Pärast vahetame.”

Igal hommikul arutavad õpetaja ja assistendid päeva ühiselt läbi ja panevad tööplaani alusel tööjaotuse paika. Lepitakse kokku, kes õpetajat tundide läbiviimisel aitab, kes läheb lastega õue, kes on abiks voodite tegemisel ja koristamisel. Kindlaid reegleid ei ole, lähtutakse vajadusest ja olukorrast. Kui lapsi on kohal palju, minnakse mõnikord nendega õue kolmekesi, alati käiakse koos õppekäikudel.

Vanematele uus süsteem meeldib

Kuidas lapsevanemad uue süsteemi omaks võtsid? Õppealajuhataja Diana Hussar ütleb, et alguses tekitas muutus lapsevanemates segadust ning selgitustööd tuli teha palju. Vanemad olid mures, et õhtuti lapsele järele tulles ei kohtugi nad enam õpetajaga, paljud küsisid, mis saab siis, kui õpetaja haigeks jääb. „Selgitasime neile, et kõigile nende küsimustele on lahendus. Lapse tegemiste kohta oskavad nüüd tagasisidet anda kõik kolm täiskasvanut, kes lastega päevast päeva koos on. Kuna mõlemad assistendid on samuti õppe-kasvatustöösse kaasatud, saavad nad õpetaja haiguse korral teda asendada või rühma tulevat asendusõpetajat aidata.” Diana Hussari sõnul on viimasel ajal mitu lapsevanemat öelnud, et neile uus süsteem väga meeldib. Rühmad, mis sel sügisel alustasid, läksidki uuele süsteemile üle just lapsevanemate endi initsiatiivil.

„Tulemustest saame rääkida siis, kui neli aastat on möödas ja üks rühm algusest lõpuni selle süsteemi järgi lasteaias käinud,” ütleb direktor Margery Lilienthal. „Selle õppeaasta lõpuks valmib ka ühe Viimsi lasteaiaõpetaja bakalaureusetöö, kus ta mõlema süsteemi plusse ja miinuseid võrdleb. Loodan, et kümne aasta jooksul saame kõik rühmad oma lasteaias uue süsteemi järgi tööle panna.”


39 kommentaari teemale “Ühe õpetaja süsteem on laste jaoks turvaline”

  1. agira ütleb:

    Tere, aga kes siis teeb koristus tööd ja toidujagab…? Jah miks siis nii suur vahe palgas, 515 ja 800. Kui assistent omab pedagoogilise haridusse, siis tal peab sama palk olema. Õppetöö ta teeb sama, vastutus on sama, aga palk väiksem. Jah mõned vanemad käivad tööle kel.. 7-7,30 aga õppetaja tuleb kell 8, kes siis istub tund aega lastega??

  2. QW ütleb:

    Palgavahe on õigustatud, sest assistent kuuplaane ei tee, saab küll oma mõtetes kaasas olla, aga ei aja sõrmega jälgi õppekavas ning otseselt ei tee paberitööd, ilmselt ei pea koostama ka metoodilisi materjale, seda teeb ikka õpetaja. Mina saan nii aru, et assistent on siiski abistav ehk siis mitte õpetaja-abi vaid abi-õpetaja! Ja see teine küsimus 7-7.30 – ega siis valverühmad kuhugi kadunud pole, 1 rühmadest alustab tööd ikka 7.00 ja lõpetab 19.00.

  3. Õpetaja ütleb:

    “Töögraafik näeb välja nii, et õpetaja tuleb tööle kella kaheksaks, üks assistent kella üheksaks ja teine kella kümneks. Õpetaja tööpäev kestab kella kolmeni, assistentidel vastavalt viie ja kuueni. Ajavahemikus kolmest viieni, mille sisse jääb ka laste pärastlõunane õueminek, on kohal kaks assistenti. Ainult viimane tund aega enne lasteaia sulgemist peab hakkama saama üks inimene. Samas on siis ka lapsi vähem, sest vanemad hakkavad lastele järele tulema juba kella viiest.”
    Töögraafik pole muutunud, töötame momendil sama graafikuga.Hommikupoolsele ajale jäävad veel laste liikumis ja muusika tegevused, kus abiks veel muusika või liikumisõpetaja.
    Süsteemis muudetud vaid õpetaja ametinimetust ja suur vastutus pandud ühele inimesele. Praktika näitab et kella viiest kella kuueni oleks kõige rohkem abi vaja, siis aktiivsemad lapsed vajavad juhendamist vaba mängus ja lapsevanem ootab tagasisidet õpetajalt. Kuhu poole joosta ei tea tihti!

  4. Heli ütleb:

    Tere.Kas selline üleminek ei tekita meeskonnas vimma ja viha?Miks peaks siis üks õpetaja, kellel on vastav haridus minema üle 515 palgale?Ma pigem lahkun töölt, kui sellega nõustun.Arvan, et need assistendid ongi inimesed, kellel puudub vastav haridus ja on nõus igasuguse tööga.

  5. Miksike ütleb:

    Selline süsteem ei toeta koostööd lastevanematega, paljud õhtused üritused vanematega jäävad ära ning ühele inimesele on pandud väga suur vastutus, mida minu meelest ei korva ka see palgavahe. Jälle on nii, et palgatõus tähendab töökoormuse suurendamist. Rääkida võrdsusest kooli- ja lasteaiaõpetaja palkade näitel, siis unustatakse ära töötunnid koolis ja lasteaias. Millal jõutakse arusaamisele, et nö vana süsteem on lasteaedades tegelikult hea ja reaalselt püütakse õpetaja tööd väärtustada?

  6. Ülle Krabo ütleb:

    Uus süsteem tähendab siis, et lapsega tegeleb selleks koolitatud isik 9.00-15.00.Sellest pool aega kulub lõunasöögile ja lõunauinakule. Mõnel hommikul on muusika ja liikumistegevused ja nii võiks ju lasteaia õpetaja üldse ära jätta , sest tsiteerides artiklit: „Assistendi juhendamisel tehakse kõne- ja keeleharjutusi“.
    Õpetaja, kes on põhjalikult tutvunud arengupsühholoogiaga, erinevate didaktikatega ja laste erivajadustega ei kohtu lapsevanemaga, et anda tagasisidet. Millist tagasisidet annab assistent, kel pole vastavat koolitust?
    Millal toimub individuaalne töö lastega koolitatud täiskasvanu juhendamisel, mis tänapäeval on muutunud järjest vajalikumaks seoses laste keskendumisraskustega.
    Millal leiab õpetaja aega, et juhendada assistenti tegevuste läbiviimiseks. Iga töötav õpetaja teab, et kui rühmas on üle 18 lapse, kulub kogu aeg lastega suhtlemisele, lisaks kedagi juhendada on väga keeruline.
    Miks võtab eesti endale eeskujuks euroopa riike , kui ringi käies on näha, et eesti alusharidus on maailmatasemel ja pigem peaks enamik maid meist eeskuju võtma?
    Miks oleme nõus latti nii alla laskma, et inimese õpetamiseks ja kasvatamiseks peaks piisama tööjõust, kes on nõus 515 euro suuruse palgaga?
    Olen nõus , et kolm täiskasvanut üheaegselt terve rühmaga tegelemas on väga hea, kuid minu ettepanek on, et need kolm inimest peavad olema kõrgharidusega õpetajad, kes saavad väärilise töötasu.

  7. Nimi ütleb:

    “Töögraafik näeb välja nii, et õpetaja tuleb tööle kella kaheksaks, üks assistent kella üheksaks ja teine kella kümneks.”

    Kes lastele hommikusöögi annab ja lauad/nõud koristab ning lapsed vastu võtab, kui hommikul on rühmas ainult üks inimene.
    Paljude välisriikide pedagoogid kadestavad meie alushariduse süsteemi, aga meil tahetakse hästi töötav süsteem ära lõhkuda. Tihtipeale unustatakse ka see ära, et mujal maailmas töötavad emad osalse töökoormusega, aga meil töötavad emad nagu tööloomad, et pere ikka ära elaks.

  8. Miksike ütleb:

    Momendil on paljude lasteaedade probleem suur laste arv ühes rühmas ja rühmaruumi suurus. Seega ei lahenda vanades lasteaedades kolme inimese korraga tööl olek ikka seda muret, sest üks rühmatuba on ülerahvastatud ja müratase kõrge.

  9. Geda ütleb:

    Kõikidest õpetajapaaridest peab üks leppima nö. alluva staatusega ja veel väiksema palgaga, kui praegu. Mina isiklikult ei sooviks töötada ühtäkki kõrgharidust omandades taolises ametis nagu abi-õpetaja, olles paarilisega juba kaua kokku töötanud kui võrdne. See on pärast töötatud aastaid solvav. Ei ole ka ühtegi tagasisidet abi-õpetaja poolt.
    Kaotame kõigepealt lapserohked rühmad ära, seda vastutust on praegu kahepealegi palju jagada. Ei näe kuidas taolist lisakoormust juhtivale õpetajale peaks kompenseerima 800 bruto? Kas see on see lubatud õpetajate palgatõusu osa, mille sisust nüüd täpsemalt räägite?
    Mõistan, et uus süsteem võib tunduda võõras, kuid siiski mina olen veel noor võrreldes kolleegidega ning ei näe probleemi eriala vahetamisel, kui peaks minu lasteaeda selline saatus tabama.

  10. tiiu ütleb:

    Leian, et assistentide suhtes ollakse ebaõiglased. Asssistent, kes on kõrgema pedagoogilese haridusega, peaks saama oma haridusele vastavat töötasu. Kui põhjendus on selles, et ta ei tee metoodilist tööd, rühma tegevuskava jne., siis võiks ju kaasata, et olla võrdväärne.Ma ei leia selles probleemi.

  11. lasteaiaõpetaja ütleb:

    Ühe õpetaja süsteem ütleb seda, et teise õpetaja koht kaob ära võis siis ta jääb tööle assistendina madalama palgaga, aga see pole õiglane.Kui näiteks assistendid võetakse tööle, omamata pedagoodilist kõrgharidust, mida nõutakse, siis ju lapsed kaotavad. Individuaalne töö ja järeleaitamine lastega toimub põhiliselt õhtupoolsel ajal, kes seda siis teeb? Õigem oleks ikka kaks õpetajat vahetustega tööl ja siis veel kolmas,kes on assistent või kes iganes, oleks abiks raskematel hetkedel: hommikupoolsed õppetegevused, õueminek.

  12. Lasteaiaõpetaja ütleb:

    See süsteem nõrgestab koostööd lastevanematega. Jäävad ära ühised üritused õhtusel ajal, samuti vestlused päeval toimunust, lapse arengust,hommikuti on teatavasti kõigil kiire.
    Arvan, et tegevused peaks olema tervele päevale jaotataud, mitte surutud kokku hommikusele ajale. Samuti on õhtune aeg hea individuaalseks tööks lapsega.
    Kirjutate, et hommikul lepitakse kokku, kes õpetajat tundide läbiviimisel aitab, kes läheb lastega õue. Kuidas saab õpetaja vastudada nende laste eest, kes on assistendiga õues, kui ta samal ajal on teistega toas?
    Ühele inimesele langeb liiga suur vastutus.
    Kas palgatõus peab tõesti tulema teiste õpetajate arvelt?

  13. Ka lasteaiaõpetaja ütleb:

    Minu arvates väga hea süsteem, sest õppetööajal just rühmas rohkem täiskasvanuid ning seega kergem õppetööd korraldada. Praegu olen küll lapsehoolduspuhkusel ent tööle tagasi läheks hea meelega just sellise korraldusega lasteaeda. Ja ma tõesti ei usu, et see koostööd lastevanematega nõrgestab. Muidugi see assistentide ja õpetajate palgavahe on muidugi juba omaette teema.

  14. l-a õpetaja ütleb:

    Miks lõhkuda toimivat? Kas tõesti kokkuhoid on tähtsam kui hea meeskonnatöö rühmas? Kus on kasutegur?
    Kui lapsed, õpetajad ja vanemad on praegusega rahul, miks on vaja muuta???

  15. Marika ütleb:

    Samas, kui abiõpetaja on ilma pedagoogilise hariduseta, siis peab see vaene õpetaja sisuliselt puust ja punaseks abiõpetajale kõik selgeks tegema. Nii, et lisaks lastele õpeta ka abiõpetajat. Aga kui abiõpetaja on sama haridusega ja teeb sama tööd, siis on abiõpetaja suhtes ebaõiglane.

  16. Janika Bachmann ütleb:

    Mina tunnen end oma riigi poolt petetuna. Alles see oli kui lasteaia õpetajad pidid aastaks 2010.a. olema omandanud kõrghariduse. Teades, et riik maksab õppelaenu kinni,võtsid paljud õpetajad õppelaenu ja omandasid erialase kõrghariduse. Siis otsustas riik mitte maksta õppelaene kinni….No, sinisilmne õpetaja ikka mõistab….riigil on raske, MASU ja puha…
    Peale järjekordseid uuendusi pole selle omandatud erialase haridusega enam midagi peale hakata. Assistent ei pea olema pedagoogilise haridusega. Aitäh, kallis kodumaa valitsus.

  17. Marju Paas ütleb:

    Esmapilgul ei tundu just väga mõistlik süsteem. Suurema osa ajast on lastega küll rohkem inimesi, aga seda saaks ju korraldada ka kahe õpetaja + õpetaja abi süsteemis tööaegu ümber korraldades? Tekkis ka küsimus tööaja kohta – kui õpetaja on 5×7 tundi nädalas tööl, siis millal peaks ta vormistama kogu vajaliku dokumentatsiooni, tegema töökavad jne, jne? Praegu on ju õpetajate töönädala pikkuseks 30+5 tundi (30 kontakttundi ja 5 tundi ettevalmistuseks).

  18. Ema ütleb:

    tahaks teada, kuidas peaks see süsteem, mis ei meeldi õpetajatele ja mis ei meeldi vanematele, hea olema lapsele?
    Mida teevad need lapsed, kes on koolieelikud??? Kes päriselt vajavad ettevalmistust kooliks, või see ongi see koht kus hakkame rõhutama, et näe, nüüd tulebki eelkooli nad panna, sest sellise süsteemiga nad seda kooli ettevalmistus osa saavad tunduvalt vähem kui vana süsteemiga, mille puhul reeglina eelkool oli ebavajalik?

    Ajuvaba on lõhkuda süsteemi mis toimib ja tuua siia kõike välismaist! Meie inimesed ja meie keskkond ning kõik muu on hoopis teine kui Tais, Itaalias või Ameerikas. Ei saa kopida kõike maha mujalt maailmas!

  19. Lasteaiaõpetaja ütleb:

    Mina saan ka jutust aru, et assistendiks saab praegune söögitädi. Ok, ametinimetuse järgi küll õpetaja abi, 50 aastane keskharidusega tädi, kes on siiani tõesti ainult lapiga vehkinud ja õppekäikudele keeldub kaasa tulemast, sest tal just siis “suurpuhastus” käsil.
    Kuuplaanid, laste arengu tabelid, pidude ettevalmistamised, vestlused lapsevanematega – need kõik jääks lisaks õpetamisele ikka ju õpetaja kanda.

  20. Sveta ütleb:

    No ikka tore küll, õpetajaabi peab veel 500 eurose palga eest läbi viima õppetegevusi. Mina lahkuks koheselt töölt. Olles omandanud pedagoogilise hariduse ei ole ma nõus hakkama tööle ülimadala palga eest. Inimesed annavad riigile tohutuid summasid, et omandada pedagoogiline haridus ja vastu saavad ainult mõnitamist ! Aitähh Eesti riigile ! Lapsevanemad õpetajaga päeva jooksul kokku ei puutu, hommikul on lapsed “võõra tädi “juures. Ei ole seal välismaal kõik nii tore midagi. Tuleks ka oma peaga mõelda.

  21. Sveta ütleb:

    Ja ongi täielik petmine ! Mõttetu on kulutada raha lasteaiaõpetaja ameti omandamisele.

  22. Sveta ütleb:

    Kasutegur ongi valla rahade kokkuhoid !

  23. Sveta ütleb:

    Eesti riik ikka täiega mõnitab inimsei !

  24. Sveta ütleb:

    Seda laste arvu vähendamist rühmades räägitakse juba aastakümneid, kuid abi sellest ei ole olnud ja ei tule ka. Täielik ellujäämiskursus ja karjakasvatus. Mõelge ka rühmatöötajate närvikavale. Kaua sa välja kannatad ja õhtul ei jagu sind enam enda pere jaoks.

  25. Sveta ütleb:

    Eesti alusharidus on kõrgtasemel !!!

  26. Sveta ütleb:

    Kindlasti tekitab vimma ja viha, miks ma pean töötama selle madala palga eest õpetajaabina.

  27. Sveta ütleb:

    Ühele õpetajale meeletu töökoormus.

  28. Sveta ütleb:

    Õpetajaabi ei pea läbiviima ühtegi õppetegevust. Tal pole selleks ju pedagoogilist haridust ja ameti oskusi .

  29. Sveta ütleb:

    Eks mingi võhivõõras tädi istub. Võtame ikka kõik totrused üle välismaalt!

  30. Lapse anem ütleb:

    See on väga hea, praegune süsteem 2 ôpetajat ja üks abi ei kôlba mitte kusagile. Peaks olemq nii, et kôigil kolmel on tööpàev 8 tundi. Mis imeinimene on ôpetaja, et tema ei vôi olla 8 tundi pàevas tööl? Palka saab ju niigi palju rohkem kui abi ja suvel puhkab tunduvalt kauem. Peaks olema nii, et üks abi tuleb 7ks tööle ja on 8 tundi, ôpetaja on 8st viieni ja teine abi tuleb tööle kell 10 ja lahkub kl 18.00 kui aed kinni làheb. Eeldusel et lasteaed on 7-18.00 lahti. Praegune süsteem ühe abiga ei anna lastele suurt midagi, kôike tehakse kuidagimoodi, sest lihtsalt ei jôuta. Pole ka ime. Praeguse aja lapsed ei ole enam need vaiksed ja kuulekad, kes olid aastakümneid tagasi. Kuidas saab 2 inimest hakkama kui rühmas on nàiteks ligi 20 last? Ajaliseltki ei tule vàlja see, et kôiki lapsi natukenegi ôpetada. Môelge kui turvaline on kasvôi ôues ja ôppekàikudel, kui ôpetaja kônnib ees, siis ôpetaja abi on taga, kes peab pidevalt vaatama ja jàlgima. 2 inimest terve rûhma peale on vàhe. Pole ime, et lapsed on vàsinud, nàrvilised ja kord kàest àra kui pole kedagi, kes neid jàlgiks, kuulaks ja ka lahendust otsiks. Tûûpiline nàide, tehakse kàelist tegevust, ôpetaja ûhe ja abi teise grupiga. Osad aga màngivad ja midagi juhtub, siis peab ûks tàiskasvanutest tegevuse pooleli jàtma ja minema asja selgitama. Ja te arvate et ta hakkabkinprobleemi selgitama ja lahendama kui mitu last laua taga istuvad ja ootavad? Muidugi mitte. Lahendatakse kuidagi nii, mis juhtus? Àra enam nii tee. Kannatab laua taga istuv grupp kui ka need, kes màngisid. See on tegelikult veel sûgavama teema. Lapsed ju ka ôpivad, kuidas asja lahendatakse. Mina olen pidevalt kuulnud, et ôpetajatel polnud aega, nad ei saanud, nad ei kuulanud jne jne. Ole sa nii hea ôpetaja kui tahad, aga selle sûsteemi jàrgi sa lihtsalt ei jôua. Ja pole ime, et ôpetaja ei tea, kellega laps kaklema làks, kus sinikas tekkis, miks kàsi kriimustatud on. Iga kord öeldakse vaid et me tôesti ei nàe kôike. Ok ei peagi kôike nàgema, ikka juhtub, kuid nii ka ei saa et alalôpmata pole ôpetaja teadlik, kus ja mis juhtus, vôib teab vaid poolikut lugu. Kergenon ju kasvôi kedagi lastest karistada, kes lööb, kuid kas tagamaad uuritakse? Pôhjalikult kindlasti mitte. Sest aega pole. Viga on sûsteemis! Nii ongi. Ja ainus, mida kaotada on selle uue variandi puhul on see, et ûks ôpetaja kes abiks làheb, kaotab palgas! Kuid sedagi mitte nii palju, sest vana ôpetaja palk jaotatakse àra. Ja kui su koht ikka on laste juures, siis see pisike palgakaotus ei kôiguta ûhte ôiiget ja sûdamega ôpetajat. Kui aga ôpetaja pahandama hakkab, siis on selge et loeb raha mitte see, mida ta teeb ja siis vôiks juba nii mônegi ôpetaja sônad ” see on mu kutsumus, ma armastan lapsi” ümber lûkata. Ja see jutt, et ma ei saa enam ôpetada, on ka vale. Abid kàivad vàlja môtteid ja on igati abiks nende làbi viimisel. Ainus mida enam ei tee, on paberitöö. See uus sûsteem tuleks vôtta lausa seadusega vastu! Môni maa- lasteaed vôiks ka eeskuju vôtta. Tôesti kallis EESTI, tee seda meie laste heaks, vôta selline tark seadus vastu ja paljud vanemad on tànulikud!

  31. Lapse anem ütleb:

    Kallis inimene, mida sa räägid? Mina olen tööl lasteaoas ja öelda, et praegune süsteem toimib, on täielik jama. Kuidas sa saad ûldse arvata, et 3 inimese juuresolekul saavad lapsed vàhem haritud ja ôpetatud kui 2 inimese puhul? Praegune reaalne olukord on vàga nutune. Probleem on eelkôige selles, et puudus on inimesest. Mõnel lapsel jààb töö ûldsegi tegemata, sest lihtsalt ei jôua vôi laps jonnib ja ei taha ning meil pole teiste laste kôrvalt aega, et hakata temaga seda tööd tegema mängides. Mina kui inimene, kes on aastaid lasteaias töötanud, olen juba ammu ammu rääkinud, et mitte mingisugust vajadust pole kahe õpetaja järele. Üks asi on see, mida sa näed, mida paberile pannakse ja sulle näidatakse, teine asi on reaalsus. Paberitöö pole nii suur midagi ja kui mônikord tööl ei jôua, vôib selle ka kodus lôpetada. Mis kunglik olevus ôpetaja siis on, et ta sellise palga eest ei vôi mônda rida kodus kirja panna? Kooliôpetajad vôtavad ka töö koju kaasa ja nii iga jumala päev, kontoritöötajatest ma ûldse ei räägi ja ega palkki suuremgi ole. Siin triivib hoopis asi sinna, et ôpetajatel kergem oleks, mitte lastel parem. Ja kahjuks on just see lisainimese puudumine kõige suuremaks kahjuks laste jaoks. Kui môni lapsevanem, kes hetkel nii ei arva, veedaks nädala lasteaias, siis oleks ta uue süsteemi poolt lausa kahe käega. Sest mis mure on õppetööga, kui praegu ei jôuta lastel peputki pühkida? Pole aega, et last kuulata ja aru saada, mis just juhtus, pole aega et tûlisid lahendada ja lapsi aidata?? Mis see ôppimine selle kôrval on? Tahad váikese lapse ûlikooli saata? Kôik elementaarne peab ikka enne paigas olema. Seda see aga hetkel ei ole. Ja mitte vaid meie lasteaias.

  32. S. ütleb:

    Õpetajatest on ju niigi puudus ja kui rühma jäetakse vaid üks õpetaja, võib õpetaja lihtsalt lasteaeda vahetada või teise rühma õpetajaks minna, kui samas lasteaias ka õpetajaid puudu on. Mina saan küll nii aru, et need assistendid ei oleks mitte lasteaiaõpetajaks õppinud, vaid need praegused õpetaja-abid, vb mingite lisakoolitustega.

  33. abiõpetaja ütleb:

    Ma oleks hea meelega nõus õpetaja assistent olema sellise palga eest mul on ka kõrgharidus. Pakkumised saata e-mailile: lootus4@hot.ee

  34. M, ütleb:

    Julm jah. Isegi mitte topelt töö, vaid kolmekordne:S

  35. M, ütleb:

    Mis lasteaias sina küll töötad, et teil midagi ei jõuta ja kõik halvasti on?
    Prageune kahe õpetaja ja ühe õpetaja abi süsteem on väga toimiv! Õpetajad, kes pedagooglise haridusega+ abi.
    Kui kuskil viga näha, siis laste arv on liiga suur ja selle asemel, et müra sees “karjatamise” meetodil karjuseid suurendatakse, ei ole antud juhul lahendus probleemile.
    Ma ei näe,et minu lapsele peaks eluks vajalikke kombeid, tavasid, olukordade lahendamisi, psühholoogilist enesekindlust ja stabiilsust õpetama “assistendid”, kes ei ole erialase ettevalmistusega ja kui ongi erialase haridusega inimene, siis assistendi rollis on ta alahinnatud. Miks peaks erialase kõrgharidusega inimene töötama miinimum palga eest?

  36. angela ütleb:

    Mismoodi on ühe õpetaja süsteem turvaline? Siiamaani on olnud 2 õpetajat ja õpetaja abi, et ei muutu ju midagi v.a., et palka makstakse nüüd kõrgemat vaid ühele hommikupoolsele õpetajale kes tegelikult seda last näeb vaid õppetegevuses aga igapäevategevustes, loomulikus, mängulises, eneseteenindamise ajal, see sotsiaalne pool jne, et see jääb ju kõik assistentide õlule ja kui nüüd kuskil leitakse veel, et kokkuhoid on ju ka see, kui võtame pedagoogilise hariduseta assistendi tööle siis mis turvalisus see on? Kuidas õpetaja hakkab õppetegevust planeerima, kui ta näeb last tema loomulikus, mängulises tegevuses vähe? Seni on ikka tähtis olnud töö lapsega aga nüüd tähtsustatakse üle planeerimist aga mille põhjal planeeritakse? Seni on õpetaja abi olnud kirjadega abi ja õpetaja on näinud kõiki päevatoimingid lapsel, nüüd ta seda nägema ei hakka ja lastevanematega hakkab ka suhtlema assistent! Seni on seda üldjuhul teinud haritud õpetaja ja abidele see ei ole olnud soovitatav! see kõik on puhtalt kokkuhoiu poliitika! Siin ei arvestata laste ega inimestega! riik teeb ettekirjutusi aga tõmbab omavalitsustelt õla alt ära ja kogu moos! veel hirmsam on, et tahetakse kõrgharidusega pedagooge ära võtta sõimerühmadest, kus peaksid just väga haritud inimesed töötama, teades, kui tähtis iga see on, kui tähtis on varajane märkamine ja järjepidev planeeritud tegevus! Loomulikult on teine küsimus, et kas 1-3a. koht on lasteaias!? Aga kui ta tuuakse siis ta peab saama ka haritud teadlikud inimesed! Kõik räägivad, et väljamaal ju on nii! Unustatakse ära, et väljamaal on ka teine palk, unustatakse ära, et laste arv on teine. Muidugi, et palk ja raha ei ole tähtis! Naerunumber! Lasteaednikud on siiani teinud entusjasmist, armastusest tööd aga igal asjal on piirid! Jah nüüd saab õelda, et lasteaiaõpetaja saab normaalsemat palka aga mis hinna eest? Ja unustatakse ära need tegeliku töö tegijad, kes on päev läbi lastega, kes tegelikult peavad iga lapseni jõudma, vanematega suhtlema jne ja siin tahetakse neile veel 8 tundi tööpäevaks panna ja vaata, et ka puhkust vähemaks, sest nad ju ei planeeri! Tõesti naljanumber! Ja siis leitakse, et oi me oleme nii inimsõbralikud, me väärtustame lapsi ja just seda alusmüüri, mille peab lasteaed üles ehitama! Tegelt on see hüüdja hääl kõrbes ja mõtetu rääkida aga vähemalt sain hinge pealt ära rääkida! Ja ärge mõelge, et ma olen võhik, olen igal ajal töötanud,küll mitte siis kui käisid lasteaias lapsed kes ei käinud veel aga ka see on ära õpitud ja veneaegsel pedagoogikal pole viga midagi! Me vaatame lääne poole aga unustame jah ära inimväärse palga!Mida sa oled seal kena tädike veidi kõrgema palgaga kui miinimum 24 lapsele 8 tundi, kui omal on kodus laps, kes ootab, et aitaksid teda, toetaksid teda ja suured üliõpilased, kes, et saada seda kõrgemat haridust, et neile on vaja just seda raha!…………..jne, jne Olen ise täielik praktik ja neid uusi seaduseid mõtlevad küll välja ma ei tea kes ja kui ongi praktikud siis nad unustavad ära, et tegelik elu on see, et ei väärtusta ei riik, ega omavalitsus inimesi, kaudselt sellega ka lapsi, lasteaednikke ja just selle raha poole pealt!

  37. Külli ütleb:

    Vihased kommentaarid kuuluvad õpetajatele, kes oma palkade pärast muretsevad, nemadki ajavad lastevanemaid peast segi. Tehke oma töö suurepäraselt ja keegi ei tee teist assistente.

  38. Tiia ütleb:

    Õige!:)

  39. Tiia ütleb:

    Õige!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!