Võtkem kiusajad koost lahti!

8. nov. 2013 Virve Liivanõmm - Kommenteeri artiklit

Üleskutse meenutab vägisi hiljutisi riigipöördeaegseid ettevõtmisi, kui kangutasime postamentidelt maha kauaaegsete pühameeste skulptuure. Oli nagu oli, aga libaprohvetite aupaiste kukkus kokku, ühiskonna mentaliteet teisenes sootuks. Kaua enam pole kuulda olnud näiteks inimnäolisest sotsialismist.

Nähtusi, mida inimesed on isetahtsi ellu kutsunud, suudavad teised inimesed ka lahti seletada, neist ilmingutest võib koguni vabaneda, usub sisekaitseakadeemia lektor Erik Rüütel. Ta õpetab tulevastele vanglaametnikele korrektsioonipsühholoogiat, suhtlemispsühholoogiat, käsitleb kinnipeetavate psüühilist häiritust – vaimsest kõrvalekaldumisest, meeleolu kõikumisest skisofreenia eri tüüpideni välja. Rüütel ise huvitub eelkõige sõltuvuse fenomenist, paneb kinnipeetava ja koolikiusaja paljuski ühe pulga peale, väites, et valu ja piin, mis nad oma ohvrile tekitavad, on samaväärsed. Korrektsioonipsühholoogia toetub suuresti juurale, meditsiinile, sotsiaalsfääri teadustele ja kasvatusteadustele. Koolikiusamine ilmneb varases eas, mil ka muu hälbiv käitumine jääb õieti karistamata. Rüütel tuletab siinkohal meelde, et juba lasteaias veenavad õpetajad väikesi kurikaelu kiiresti andeks paluma ja teisi neile sama kiiresti andeks andma, küsimata, kas ohver on üldse valmis andestama, lapseeas tundub see millegipärast enesestmõistetav.

Ühesugused läbi elu

Kui Erik Rüütel (pildil) ülikooli psühholoogiat õppima läks, küsiti seal, miks ta seda teha tahab. Ta olla vastanud, et tahab teada, miks mõned inimesed on vägivaldsed ja teised ei. Kas ta nüüd teab? Rüütel ütleb „jah!” ja „ei!”. Ta on kliinilise psühholoogina töötanud Lääne-Tallinna keskhaiglas, kus patsiendid olid viis ja rohkem aastat süstinud, töötanud sõltlastest laste turvakeskuses, olnud üle kolme aasta Tallinna vangla asedirektor, tegutsedes sealgi taasühiskonnastamise vallas, on lugenud erinoorsootööd, nüüd uurib ainukesena Eestis sõltuvuskäitumist, kirjutab TLÜ sotsiaaltöö instituudis doktoritööd sõltuvuse psühholoogiast, juhendajaks professorid Airi Värnik ja Merike Sisask. Kaitsmiseni on veel üle aasta aega. Siinkirjutaja palvel loeb doktorant üles mõned oma töö tulevased väljundid. 1. Keskkonna mõju olulisus sõltuvuskäitumise väljakujunemisel – lapsevanemate käitumise eeskuju lastele on miski, mille üle on meil inimestena kontroll, me saame seda muuta üksteist toetavaks, armastavaks ning hoolivaks ning see pärsib võimaliku sõltuvuskäitumise kujunemist. 2. Sõltuvuskäitumist saab varakult ära tunda ja teadlikkus sellest aitab meil seda paremini kontrollida.

Meil ja mujal

Eestis on rohkesti lapsevanemaid, kelle järeltulijate koolitee on alanud ja tihti aastaid kulgenud välismaal, näiteks vanas Euroopas. Eestisse naastes on neil olnud raske lastele uut kooli valida, seda just siinse koolikeskkonna räiguse tõttu, milles lastel on raske end leida. Miks see nii on? Selle peale ütleb Erik Rüütel, et see ei ole tema meelest Eesti ega postnõukoguliku ühiskonna eripära. „See on ikkagi kogu läänemaailma probleem, vaid mõnel pool Skandinaavias on seda õnnestunud reguleerida. Eestile tervikuna on ehk iseloomulik, et meil üldiselt ei taluta teise inimese erisust,” nendib Rüütel.

Kiusajad pole endaga rahul

Sõltlastest ja kiusajatest kõneldes ütleb Erik Rüütel, et Ameerikas peetakse sõltuvust tihti haiguseks, Euroopas sagedamini inimese enda valikuks, Eesti toetub millegipärast rohkem USA vaatenurgale.

Kui tahad koolikiusamisest vabaneda ega ole haige, võid sa lihtsalt teha uue valiku. Muutuste võimalikkust toetas ka Martin Heidegger, väites, et igaüks tahab olla parem, kui ta parajasti on. Martin Heideggerist kui humanistlikule psühholoogiale alusepanijast rääkides rõhutab Rüütel selle psühholoogia üht olulist sõnumit – inimene peab jõudma eneseaktsepteerimiseni, et selle kaudu olla parim versioon endast. Probleemid tulenevad sellest, et me ei ole rahul sellega, kes me oleme, ning püüdleme ideaali suunas. Selline eksistentsiaalne rahulolematus väljendubki mõnel noorukil agressioonina teiste vastu. Heidegger ütles: „Kui ma aktsepteerin surma ja selle paratamatust, vabastan ma end hirmust surma ja elu tühisuse ees – alles siis saan ma olla vaba, olla MINA ise.”

Muutuja maailm avardub

Kliinilise psühholoogina on Erik Rüütel ka edu kogenud – sõltlane on tema abil meelt muutnud. Seda siis, kui ta on mõistnud, et eesmärgid on saavutatavad samm-sammult. Ta on võtnud naise, saanud lapse, alustanud ametis lihttöölisena ja sealt edasi läinud. Koolikiusajalegi tuleb kasuks, kui keegi aitab tal uusi uksi avada – avardada maailma; kiusaja valib siis spordi, muusika, mõne teise huviala, jõuab järeldusele, et maailmas on muudki rikkust, kui olla kellegi teise arvelt võimukas. Rüütli meelest võiks abistaja olla ka koolipsühholoog, aga ainult siis, kui ta on isiksus ja armastab oma tööd. Keda sa ei armasta, selle isiksuses ei muuda sa midagi, inimese loomus on tavaliselt läbi elu stabiilne, 10–15 aastat võtab muutumine nii ehk nii aega, selgitab Rüütel. Kunstide maailmas on aegade jooksul ikka olnud inimesi, keda just tõrjutus lapsepõlves on pannud enda kallal tööd tegema, suuremaks saama, loovus on kõigest võitu saanud.

Võitluskunstidest jääb väheks

Tallinna-lähedased koolid kutsuvad Erik Rüütlit tihti esinema. Auditoorium, olgu õpilased või õpetajad, tahab tavaliselt teada, mida ühe või teise koolikiusajaga peale hakata. Siinkohal tuleb Erik Rüütlile meelde, et temagi puutus koolipõlves kiusamisega kokku. Siis teenis ta endale karatees välja oranži vöö, nüüd teab ta, et võitluskunstid üksi ei aita, vaja on ka sotsiaalseid oskusi ja teadmisi. Rüütel leiab, et õpetajad jätavad koolis keskkonna parandamiseks tihti kasutamata oma õigused, mida neil on üsna palju. Siinkohal mõned näited õigustest, mida küllaldaselt ei kasutata, kuigi PGS seda eeldab: arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma, kooli juures tegutsevasse huviringi või õpilaskodusse, tugispetsialisti teenuse osutamine, õpilase üleviimine käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klassi, õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus, õpilasele tugiisiku määramine, esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine, õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused, ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.

Mida teha siis, kui kiusajate objekt on õpetaja?

Kõrvaltvaataja on tavaliselt range. Rüütli arvates, peaks siis vahetama õpetatavate vanuserühma või kooli, siirduma andragoogikasse või õpetamisest üldse loobuma.

Vaikimine oleks vale

Kui osa Erik Rüütli kursusest sisekaitseakadeemias – korrektsiooni psühholoogia – arvata õpetajate täienduskoolituse kavasse, siis mis see võiks olla?

Rüütel: „Korrektsiooni­psüh­ho­loo­gia üks-ühele ei vasta nendele väljunditele, mida õpetajad vajavad. Õpetajad vajavad suhtlemispsühholoogia treeningut edasijõudnutele, kus räägitakse ja õpetatakse enesekontrolli, -kehtestamist, manipuleerimist, enda ja grupi juhtimist. Neid oskuseid on alati kasulik värskendada.”

Loo alguses oli juttu libaprohvetite koost lahti võtmisest. Mõnes mõttes aitaks see ka koolikeskkonda puhastada. Ühed ei tõrjuks, kiusaks teisi, kui ei oleks neid, kes seda vaikides, seega õigeksmõistvalt pealt ei vaataks või kaasa ei naeraks. Olgu koolis või teisal, iga jumala päev räägime üksteisega liiga vähe, selget juttu. Nii et siinkohal on rääkimine kuld, vaikimine vale. On ju öeldud, et ärge kaitske mind sõprade ega vaenlaste eest, nendega saan ise hakkama, hoidke mind eemal ükskõiksetest, sest nende vaikival nõusolekul saabki teoks kogu ülekohus.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!