Eesti põhikooli tase on maailmaklassist
„Meie õpetajate tubades on peagi põhjust torti süüa,” ennustas hiljuti haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. Põhikooliõpetajail kindlasti, sest PISA 2012. a uuringu põhjal on meie 15-aastaste teadmiste tase Euroopa tipus ja ka maailma parimate seas.
Loodusteadustes jagab Eesti Euroopas auväärset 1.−2. kohta Soomega (maailmas 4.–7. kohta Jaapani, Soome ja Koreaga). Matemaatikas oleme Hollandi, Soome ja Poolaga Euroopas 3.–6. kohal, kusjuures paari punktiga isegi seljatasime põhjanaabrid. Ka funktsionaalses lugemises oleme 3.−6. kohal koos Poola, Liechtensteini ja Hollandiga. Matemaatikas ja lugemisoskuses oleme maailmas üheteistkümnendad.
Haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo sõnul olid juba 2006. aasta PISA testi tulemused meile julgustavad, 2009. aastal saime kinnitust, et see polnud juhus. Nüüd on kõigi kolme kirjaoskuse tulemused veelgi paremad.
„Aasia edu jätkub, aga mitmed mitte-Aasia riigid, kes enne olid esikümnes, enam seal pole ja neil on mõtisklemiseks ainet,” lausub haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna nõunik Maie Kitsing.
Sisekaemuseks on eriti põhjust soomlastel, kes on oma matemaatika 3. koha vahetanud 11. ja lugemise 3. koha 6. vastu.
Kuigi juba eelmiste PISA-dega olime Soomele küllaltki lähedal, oleme nüüd põhjanaabritega suisa ühes paadis.
Meie plussid
Kitsingu sõnul rõõmustab kõige enam, et meie vene koolid on teinud ära märkimisväärse töö. Venekeelsete õpilaste sooritus on kuue aastaga teinud hüppe ka maailma mastaabis ja tõusnud 16 punkti. Lugemises on venelaste tulemused paranenud koguni 38 punkti võrra.
„Varem oli vene kool näoga Venemaa poole, kuid enam mitte. Ju on neil teadmine, et eeskuju ei tasu võtta riigist, mille haridusasjad ei lähe nii hästi,” sõnab Kitsing. „Ent eesti ja vene kooli vahe on ikkagi olemas. Kui eesti õppekeelega koolid oleksid teinud sama suure hüppe, oleksime maailma esimeste hulgas.”
Kiiduväärt on ka see, et meil on Euroopa riikidest kõige vähem nõrkade oskustega lapsi. Ka maailma riikide seas oleme nõrgemate toetamises tippude seas.
Kitsing meenutab, et ka pärast 2006. aasta PISA rõõmustasime, et meil tehakse nõrgematega tööd. Aga siis öeldi, et tuleb tõsta ka 5. ja 6. taset, st kõrgel saavutustasemel laste hulka. Kuid see ei tähenda tööd andekatega, näiteks Shanghais on juba 55% õpilastest sel tasemel.
„Kõrgel tasemel saavutuste hulk tähendab hoopis õpetuse sisu muutmist,” rõhutab Kitsing. „Mälu on meie lastel hästi treenitud ja õpetajad on nõudlikud. Kuid tundidesse on vaja rohkem loovust, seostamisoskust, lapsed tuleb mõtlema panna. See on ka motivatsiooni küsimus. Üks tegureid ja motivatsiooni käivitajaid on huvitavus. Seda taotleb ka meie Huvitava Kooli algatus.”
Inimarengu aruanne tõi samuti välja, et Eesti on pigem tugevate keskmiste õpilaste maa, kus on vähe nii tippe kui ka nõrku.
„Nüüd ongi tugev keskmine nihkunud selles suunas, et kasvanud on õpilaste hulk, kes suudavad lahendada keerukaid ülesandeid,” lausub Kitsing. Kasv pole muidugi veel tohutu, Aasia riigid suudavad meist paremini. Kuid matemaatikas on kõrgtasemele jõudnuid juba 14,6, loodusteadustes 12,8 ja lugemises 8,4%.
Kuigi armastame oma koole jagada eliit- ja tavakoolideks, paistame uuringus silma haridusvõrdsuse poolest. Üle kolmandiku madala sotsiaalmajandusliku taustaga õpilastest kuulub oma teadmistelt parimate hulka.
„Käputäis parimaid koole ei taga Eestile veel edu,” ütleb Kitsing. „Oleme kõik kolm uuringut olnud haridusvõrdsuses heas seisus. Võime kindlalt öelda, et Eesti kool elimineerib kodu puudujäägid.”
Siiski on suurlinna-, väikelinna- ja maakoolide vahel matemaatikas statistiline erinevus paarikümne punkti võrra ja erinevusi on ka linnade sees, näiteks Tallinnas koguni 120 punkti võrra.
Tõrvatilgad meepotis
Endiselt oskavad poisid tüdrukutest kehvemini lugeda – nende tulemused on madalamad 44 punkti võrra, mis on võrreldav ühe aastaga koolis. Kuidas seda parandada? Kitsingu hinnangul tuleb see võtta samamoodi riigi prioriteediks, nagu on tehtud LTT-valdkonda arendades, kus on tohutult palju tegevusi ja arendusprojekte.
Igatahes Uus-Meremaa saavutas edu, kui 2000. aasta nõrkade tulemuste järel võeti lugemisoskus riiklikult käsile. „Iseküsimus, kas meie ülikoolides on sellist abiväge, kes aitaks leida lahendusi, mida võtta ette poistega,” ütleb Kitsing.
PISA testiga uuriti ka õpilaste rahulolu kooliga ja õnnetunnet. Hoolimata kõrgetest saavutustulemustest kummitab meie õpilasi vähene õnnetunne. 66% õpilastest väidab, et nad on koolis õnnelikud. Ka soomlastel oli sama tulemus. Kõige õnnelikumaks peavad end Albaania, Peruu ja Tai lapsed.
Aaviksoo sõnul pole nende uuringutulemusi vaadates päris selge, mille üle nad õnnelikud on. Õppimine nõuab ju pingutust ega tee alati õnnelikuks. Meie ja soomlaste puhul võib vähest õnnetunnet aga põhjendada „pimedate ööde ja ugri-mugri värgiga”.
Kooliga rahul on siiski kolmveerand õpilastest. Vaid 7% peab kooliskäimist ajaraiskamiseks.
Negatiivselt poolelt paistame silma koolist puudumisega. Kitsing leiab, et see on koolikultuuri küsimus. Äsja Korea koolides käies tabas ta end mõttelt, et kui meie lapsed käiksid sama palju koolis ja õpiksid sama kõvasti, oleksid nende tulemused maailma esimesed. „Seal õpitakse hullumeelselt. Õpitakse hommikul vara ja minnakse õhtul erakooli. Neil tehti lausa seadus, et pärast kella kümmet ei tohi erakoolid töötada. Kuid meil on pikad vaheajad, lapsel on lapsepõlv. Võime ju viriseda, et meie koolis on palju halvasti, aga see, mis oleme teinud, on olnud edukas ning toetanud laste arengut ja edu.”
—
Üldinfo 2012. aasta PISA kohta
• PISA mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. PISA 2012 peamine hindamisvaldkond oli matemaatika. Esmakordselt uuriti rahvusvahelisel tasandil ka noorte finantskirjaoskust (tulemused avalikustatakse 2014. aasta mais).
• Uuringus osales 510 000 õpilast 65 riigist, neist 5867 Eestist (47% 15-aastastest).
• Lisaks lahendasid 32 riigi (sh Eesti) õpilased kolmes valdkonnas (matemaatika, lugemine, probleemide lahendamine) peale pabertesti ülesannete ka elektroonilisi ülesandeid. Probleemide lahendamise tulemused avalikustatakse 2014. aasta märtsis.
• Kõik õpilased täitsid taustaküsimustiku, millega uuriti õpilaste sotsiaalmajanduslikku tausta, suhtumist matemaatikasse, rahulolu kooliga jne.
• Eesti kasutas võimalust saada võrdlevat tagasisidet arvuti kasutuse kohta, seetõttu täitsid õpilased selle kohta küsimustiku. Koolijuhtidele oli kooli puudutav taustaküsimustik.
• Uuringus osales 206 kooli (166 eesti, 37 vene ning kolm kakskeelset).
• 79% õpilastest (1917 tüdrukut ja 1867 poissi) sooritas testi eesti keeles; 21% (492 tüdrukut ja 503 poissi) vene keeles.
• Juhuvalimisse kuulus koolist 35 (pabertest) + 8 (finantskirjaoskuse test) õpilast. Kui koolis oli vähem kui 43 nõutavas vanuses õpilast, tegid testi kõik sobivas vanuses õpilased. Põhitestis osalenutest valiti täiendava alavalimina 18 õpilast, kes tegid lisaks pabertestile ka elektroonilise testi matemaatikas, lugemises ja probleemide lahendamises.
• Uuringus osalenud õpilaste jaotus klassiti: 8. kl – 21%, 9. kl – 77%, 10. kl – 2%.
• PISA tulemused on esitatud kahel viisil – keskmise tulemuse ja saavutustaseme järgi. Pädevuste omandamisest parema ülevaate saamiseks hinnati õpilaste sooritust saavutustasemeti.
• Õpilaste saavutustasemed ja ülesannete raskus
Allikas: HTM
Maailma riikide keskmised tulemused valdkondade lõikes (esimesed 15)
Eestit ümbritsevatest ja rohelise värviga märgitud riikidest meie noorte tulemused statistiliselt oluliselt ei erine.
Eesti koht uuringus osalenud riikide järjestuses keskmiste tulemuste
alusel
Tabelid: OECD
See on tore, aga ei tasu unustada, et see töö, mille tulemusi praegu imetleme on alanud u. 8 aastat tagasi. Hetkel meil toimub aga selle süsteemi lõhkumine ning samuti enamuses ainekavades toimub lihtsalt põhjendamatu laastamistöö uuendamise nime all.
Samuti on täiesti õõvastust tekitav õpetajakoolituses toimuv – kuna puudus on nii suur, siis varsti seisab klassi ees tegelikult ilma vastava hariduseta inimene. See, et keegi oskab inglise keelt või matemaatikat ei tee temast veel õpetajat- vabandage!!!
Ja millal saavad õpetajad siis tulemustele vastava tasu? Isegi järgmise aasta alammäär (800 eurot) on ju häbiväärne summa.
Oot-oot, milles küsimus? Seks ajaks, kui hariduse tase on hullusti langenud, on Aaviksoo ammu pensionil ju…
Kusagilt lugesin, et meie õpetajad on lihtsalt harjunud paremini potjomkini külasid ehitama.
Kas kusagil saab vaadata ka neid teste millega tulemusi mõõdeti?
Kuidas need korealased õpivad? Nii nagu iga tööd saab teha väheste tulemustega ei oska mõni ka õppida või õpetada kiiresti ja hästi?
Lembit, mis mõttes “iga tööd saab teha väheste tulemustega”? Neid tulemusi küll nigelateks ei saa pidada! Ja kui Eesti õpetajad tõesti oskavad ette aimata rahvusvahelise testi küsimused ning need õpilastele üle Eesti “selgeks treenida”, siis on ju meie õpetajad geeniused 🙂
Proovi lahendada, kõik testid (matemaatika, loodusteadused, funktsionaalne lugemine) on leitavad lingilt
http://www.oecd.org/pisa/pisaproducts/
Tulemused tulevad läbi halastamatu ja suure töö. Super tulemus.
Noored saavad põhikooli lõpuks kõik eeldused ükskõik kuhu ja ükskõik mida õppima minna. Teooria algteadmised on suurepärased!
Mis toimub pärast seda? See hea alus, see mängitakse kõik maha. Gümnaasiumiosas minnakse teooriaga veelgi spetsiifiliseks, selmet minna praktilisemaks ning omandatud teadmisi analüüsima õppida.
Eesti haridussüsteem toodab liiga palju paralleelmaailmadega persoone. Teoreetiline baas, mis omandatakse koolis ning praktiline baas, mida omandatakse läbi töökoha. Üldjuhul on need kahjuks paralleelmaailmad, st et kuigi koolis õpiti tööks vajalik teooria definitsioonina ära, siis tööl õpitakse see asi uuesti nullist ning seekord siis vabas lauseehituses, saamata ka siis aru, et tegelikult oli see teadmine juba definitsioonina olemas.
Koolis õpitu väärtus seisneb meil siin Eestis lõpuks vaid mälutreeninguks olemise ning teadmisega, et ma olen õppimisvõimeline.