Heategevus ja jõululaadad

Kooliinimestega vesteldes ja koolide kodulehekülgi uurides selgub, et vähe on koole, kus pühade eel ei toimuks heategevuslikku jõululaata, kontserti, oksjonit, loteriid või koguni kõiki korraga. Ja mitte ainult koolides, ka lasteaedades on üles seatud müügiletid, kust saab osta laste meisterdatud asjakesi ning maiustada improviseeritud jõulukohvikus vanemate valmistatud piparkookide ja muu hea-paremaga. Suurem osa laste­aedu ja koole korraldab laata isekeskis, aga on neidki, kes oma tegemistest laiemalt teada andnud.

Tallinna Hilariuse kool, kus käivad eriõpet vajavad lapsed, korraldas heategevuslaata teist aastat. Julguse selleks andis direktor Inga Juuse sõnul eelmise aasta hea kogemus − laada tuludest saadi kokku pool koolile keraamikaahju ostmiseks vajaminevast summast. Ka tänavu olid laadale oodatud kõik, kes kooli toetada tahtsid. Kool kogub raha kangastelgede jaoks, mis on erivajadustega laste arendamiseks väga vajalikud, kuid mille ostmiseks riigilt saadud õppevahendite rahast ei piisa. Suursponsoreid koolil pole. Lapsed hakkasid õpetajate juhendamisel jõulukaarte ja -kaunistusi, küünlaid ja küünla­aluseid, kuuseehteid, piparkooke, keraamikat, mänguasju ja muudki valmistama juba septembris. Ka koostööaltid lapsevanemad tõid müügile omatehtud asju, alustades kudumitest ja lõpetades kõikvõimalike hoidistega.

Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumil on heategevuslaatade korraldamisel juba pikaajaline kogemus. Jõululaat toimus sel aastal seitsmeteistkümnendat korda ja tekitas kõigis, kes sellest osa said, rõõmu ja elevust: ainuüksi töötube töötas üle kümne, üks põnevam kui teine, lisaks etendused, kontserdid, kohvik, loterii, oksjon. Kuigi asju müüdi heategevusele omaselt odavalt, teenis kool kõigi aegade suurima tulu, mida soovitakse kasutada huvikooli ruumide remondiks.

Rõuge põhikooli hoolekogu liikmed osalesid Võru linna jõululaadal heategevusloteriiga neljandat korda. Hoolekogu esimees Britt Vahter räägib, et eesmärk oli nagu ka varasematel aastatel koguda raha heategevusfondi jaoks, millest toetatakse lapsi, kes muidu ühistest teatrikülastustest ja õppekäikudest osa võtta ei saaks. Neid lapsi on koolis mõnikümmend. Novembris toimus koolis perepäev, kus lapsed koos vanematega laadaasju meisterdasid, hiljem toodi kodudest laadakraami veel lisaks. Kõige selle pakkimiseks kulus koolimajas terve päev, ka vanemad tulid abiks. Loteriipileteid müüdi laadal kahes hinnas: ühe- ja viieeuroseid. Viimastel oli laadal eriti hea minek, need osteti viimseni ära. Hoolekogu esimees arvab ka teadvat, miks. Põhjus on selles, et nende loosipakkide sees olid villased sokid, kindad ja muud ehedad asjad. Rõuges tehakse palju käsitööd, paljud laadalised teavad seda ja oskavad Rõuge kooli rahvast laadalt otsida. „Meil on laadal iga kord hästi läinud,” tunnistab Britt Vahter. „Inimesed toetavad heategevust.”

Kõik koolid ja lasteaiad on kogunud raha kindla eesmärgiga.

Rääma põhikool kogus raha kooli nimesildi jaoks.

Rannamõisa lasteaia lapsed tahavad minna loomade varjupaigas elavatele koertele ja kassidele süüa viima.

Risti käsitöömajas toimunud jõulumüügi tulust saavad lasteaialapsed mänguväljakule uue kiige.

Laulasmaa kool tahab osta kooli aulasse muusikakeskuse.

Tartu Raatuse gümnaasium toetab algklassilaste lugemisõhtut ning teiste klasside õpilaste mälumänguturniiri linnas ja maakonnas.

Tartu loodusmaja annab osa tulust kilpkonnabasseini ventilatsioonisüsteemi uuendamiseks.

Haapsalu põhikoolis peeti laata juba novembris, osa rahast läks kooli lipu fondi, ülejäänu eest osteti raamatukogule teatmekirjandust ja koolile spordivahendeid.

Eesti suurimas, Viimsi keskkoolis toimus heategevuslik jõululaat kõigis kolmes koolihoones ja kestis kolm päeva. Koolipere annetas kogu raha Viimsi invaühingu erivajadustega laste toetuseks. Tšekk märkimisväärse summaga anti üle eelmisel nädalal valla heategevusballil.

Ometi kinnitavad kõik koolid ja lasteaiad, et laadalt saadud tulu on küll tähtis, kuid mitte peamine. Olulisem on soov hea asja nimel koos midagi ära teha. Ühine jõulueelne tegutsemine on liitnud õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid ning mõjutab ka kogukonda laiemalt. Pealegi ei ole hoolivust ja osavõtlikkust kunagi liiga palju.