Käed külge Euroopale

Euroopa keeltepäeval, 26. septembril küpses mõte tuua Euroopa keeled ühele plakatile. Sellest sai alguse minu sellesügisene projekt „Hands on Europe”, mida viin Kõpu põhikooli 3. ja 4. klassiga läbi eTwinningu keskkonnas.

eTwinning on õpetajale lihtne ja mitmekülgne internetikeskkond, mille kaudu arendada koolis rahvusvahelist projektitööd. Portaali on võimalik kasutada eestikeelsena, seega ei ole vaja tunda hirmu vähese võõrkeeleoskuse pärast. Loomulikult on lihtsam leida partnereid, kui võõrkeeled suus, kuid kasutades portaali ja suheldes teiste riikide õpetajatega, julgen väita, et briljantne võõrkeeleoskus ei ole ühegi koostöö eeldus. Pigem on oluline tahe midagi korda saata ja julgus suhelda. Alati võib abi paluda oma kooli võõrkeeleõpetajatelt, usun, et koolisisene koostöö on rahvusvahelise koostöö alus ja toetaja.

„Hands on Europe’i” projekti käigus rändavad mööda Euroopat A4 paberitest koosnevad plakatid. Iga partnerkool täiendab plakatit oma tervitusega – kirjutab plakatile „Tere!” oma emakeeles ning joonistab juurde lipukese, et tervituse päritolumaa paremini äratuntav oleks. Nagu projekti nimest tuletada saab, täiendatakse plakatit kätega ehk tervitus ja lipuke maalitakse näpuvärvidega.

Kaasa saadetakse iga õpilase riigilipu värvides käejälg, millega saab plakatit lõpus kaunistada, näiteks teha neist raami. Lisaks teevad kõik partnerkoolid A5-suuruses kaardid, kus ühel pool on riigilipp (maalitud näpuvärvidega) ning teisel pool info riigi kohta (nimi, pealinn, rahvaarv, rahvuslind ja -lill nii inglise kui ka riigi emakeeles). Projekti lõppedes on igal partnerkoolil komplekt õppekaarte, mida saab kasutada Euroopa riikidest ning nende emakeeltest rääkides. Õpilased saavad kaartidega mängida, küsides üksteiselt riikide nimesid ja pealinnu. Kuna kaartidel on info ka inglise keeles, on need kasutatavad inglise keele tunnis.

Uued oskused

Projekti puhul ei ole otseselt määratud osalevate õpilaste vanus. Näpuvärvidega maalimine on jõukohane ka esimese klassi lastele ning oma riigi pealinna, rahvaarvu, rahvuslindu ja -lille õpitakse juba algklassides – projekti tegevus aitab õpitut omandada või korrata.

Meie koolis on projekti kaasatud 3. ja 4. klass, kelle jaoks projekti tegevus kinnistab teadmisi, kordab varemõpitut, arendab oskusi ning kindlasti annab uusi teadmisi. Näiteks ingliskeelsete kirjete lisamine annab võimaluse arendada sõnaraamatu kasutamise oskust – lapsed peavad leidma sõnaraamatust sobivad vasted vajalikule informatsioonile, need kaartidele kirja panema ja lisama eestikeelsed tõlked. Iga õppekaardi saabudes saab teha tööd sõnaraamatuga, kuna lisainfo tuleb tõlkida eesti keelde ja lisada kaardile. Et laiendada teadmisi sõnaraamatute kasutamisest, otsivad õpilased mõnel korral vasteid pabersõnaraamatust ning vahel ka internetisõnaraamatust, et arendada tähelepanu- ja jälgimisoskust – valesti maha kirjutatud sõnale interneti sõnaraamatust nii lihtsalt vastet ei leia.

Iga plakati saabudes on vaja hakata lahendama väikest mõistatust. Et plakat koosneb A4 paberitest, peavad õpilased selle kõigepealt kokku panema, nii et juba peale kantud tervitused klapiksid ja küljed kokku sobiksid. 4. klassiga tegelen projektiga inglise keele tunnis, õpilaste ülesanne on juhendada kaaslasi plakati osade kokku panemisel inglise keeles – kokku täiendame rohkem kui poole aasta jooksul 12 plakatit, seega on kõigil võimalus proovida.

Interaktiivne projekt

Projekti „Hands on Europe” on lõimitud mitmed õppeained, näiteks inimeseõpetus, inglise keel, loodusõpetus, kunstiõpetus ja ka arvutiõpetus. Kogu tegevus on igapäevase õppetöö osa ning lisaväärtuse kogu tegevusele annab info projektipartnerite emakeeles. See aitab lastele selgitada meie olulisi erinevusi ja rõhutada oma emakeele tähtsust. Tegevus on lihtne ja teostatav ka õpiraskustega õpilastega – seda võimalust kasutab näiteks minu projekti partner Suurbritanniast. Ja mis kõige tähtsam, põimitud tegevus on lastele lõbus.

Kuna projekt on alles alguses, on veel vara rääkida selle mõjust laiemalt, kuid praeguse tegevuse põhjal võib öelda, et see on pakkunud lastele palju rõõmu. Õpilased on põnevil ja ootust täis. Oleme teinud valmis osa sinimustvalgetest käejälgedest ning õpilased pidid inglise keele tunnis valmistama lühikesed ennast tutvustavad plakatid, kus oli kirjas õpilase nimi, vanus ja tema lemmiktegevus. Plakatitega koos tegime lastest pildid ning paneme nendest kokku lühikese enesetutvustuse, kuna esimese sammuna enne plakatite ringlusesse saatmist saame partnerkoolide õpilastega tuttavaks.

Ka üksteisega tutvumine, olgu siis esitluse, pildiseeria või video vahendusel, annab õpetajale võimaluse selgitada õpilastele rahvuste erinevusi ja sarnasusi. Artikli ilmumise ajaks on valmis ka õppekaardid meie riigi lipu ja lisainfoga. Projekti edasistest tegemistest on võimalik osa saada projektipäeviku kaudu: http://twinblog.etwinning.net/handsoneurope.

Lõpptulemuseni on veel palju aega, kuna ühised plakatid peaksid valmima 9. maiks 2014 ehk järgmise aasta Euroopa päevaks. Usun aga, et projekt jätkub väiksemas mahus ka järgmisel sügisel, kuna õppekaartide komplekt vajab täiendamist ja hinges küpseb juba mõte jätkata õppekaartide projektiga nende Euroopa riikidega, mis praegusest valikust välja jäid.

eTwinningu plussid

• Rahvusvaheline projektitöö rikastab koolielu ja ainetunde ning on põnev vaheldus traditsioonilisele õppetööle. Mina hakkasin eTwinningu portaali kasutama just õpilastele vahelduse pakkumiseks. Projektiga kaasnev tegevus ja teemad on niikuinii minu töökavas, näiteks enesetutvustus inglise keeles, sõnaraamatu kasutamine, info otsimine internetist, Euroopa riikidega tutvumine, Eesti pealinn, lipp, rahvaarv, sümbolid. Miks mitte kaasata ka teiste riikide koole.

• Rahvusvaheline koostöö teiste koolidega avardab õpilaste maailmapilti, arendab eneseväljendus- ja koostööoskust, laiendab võõrkeeleteadmisi ning aitab kujundada õpilaste üldpädevusi. Oleme osake Euroopa Liidust ja rahvusvaheline projektitöö annab hea võimaluse lisada õpetatavale materjalile n-ö Euroopa dimensioon – rääkida teemadest laiemalt kui ainult oma riigi tasandil, ning seda koostöös teiste riikide õpetajatega, mitte ise materjali otsides.

• eTwinningu kasutamine ei eelda õpetajalt reisimist, sest projektitööd on võimalik teha täies mahus internetipõhiselt ning selle ajastamine ja tegevuse koordineerimine on õpetaja enda kätes.

• eTwinning pakub õpetajale enesearenduse võimalusi, sest lisaks projektidele teiste riikide koolidega on tal võimalik osaleda õpiüritustel, konsulteerida oma aine õpetajatega gruppides ja virtuaalsetes õpetajate tubades – seda kõike koolist lahkumata.

• Tihti aitavad eTwinningu projektid valmistada kasulikke lisaõppematerjale, mida õpetaja saab kasutada teistes ainetundides, ning miks mitte jagada neid ka kaasõpetajatega, kes sama teemat oma tundides puudutavad.

Kõpu põhikooli neljanda klassi õpilased saadavad koos plakati ja Eestit tutvustavate infokaartidega oma 11 partnerile ka enda sinimustvalged käejäljed. Tervitused jõuavad Ungarisse, Portugali, Leetu, Poola, Türki, Rumeeniasse, Itaaliasse, Hispaaniasse, Kreekasse, Saksamaale ja Tšehhi. Foto: Kadri Linder

—–

eTwinning

eTwinning on programm, mis pakub õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimalust osaleda koolidevahelises koostöös info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil. Selliseks koostööks on loodud eTwinning portaal (www.etwinning.net), mis sisaldab vahendeid partneriotsinguks ja veebipõhiste õpiprojektide läbiviimiseks. eTwinning toimib kui suhtlusvõrgustik, mis koondab õpetajaid üle Euroopa. See aitab kaasa uute õppemetoodikate kiirele levikule. eTwinninguga oodatakse liituma nii õpetajaid kui ka koolijuhte. Eestis koordineerib eTwinningut HITSA innovatsioonikeskus ning Euroopas European Schoolnet. eTwinning kuulub elukestva õppe programmi.

Elo Allemann