Kas traditsioon on arengu pidur?

6. dets. 2013 Maie Tuulik kasvatusteadlane - 4 kommentaari

Tallinna ülikoolis toimunud konverentsil „21. sajandi õpetaja” küsiti, kas traditsioon on arengu pidur. Noor õpetaja Martin Saar kirjutas selle peale hariduslistis nii:

„Ei nõustu. Traditsioon on identiteeti loov, kujundav, noort arenguteel toetav, kindlust andev aspekt. Traditsioonidele tuginev sümbolkäitumine loob aluse ühise identiteedi ja kuuluvuse loomiseks, mille põhiosaks võib olla pidev areng. Nt Tallinna Reaalkool on väga tugevalt traditsioonidele tuginev kool − arengu pidurdumisest on aga asi kaugel.”(EHF 49653).

Toetan tema seisukohta ja lisan mõned selgitused.

Traditsioonides on rahva kultuur

Traditsiooni (lad traditio − edasiandmine) algne tähendus oli mingi hüve vormikohane üleandmine isikult või institutsioonilt teisele. Traditsioonid peidavad endas vaimsust, kõlblust ja tarkust. Eetika (kr keeles ethos) ja moraal (lad keeles mores) tähendasid algselt tavasid, harjumusi, kombeid. Hilisema ethiko tähendus on aga juba inimese sisemine loomus, voorused.

Traditsioonid on elamise viis, mis antakse edasi põlvest põlve. Traditsioone järgides saab inimene ohutult üles kasvada, sest traditsioonid kaitsevad teda niikaua, kuni tuleb taipamine. Välises vormis − traditsioonides, tavades, kommetes – on sisemine sõnum, mida me kohe ei peagi oskama lugeda.

Nobeli majanduspreemia laureaat Friedrich Hayek küsis ühes oma kirjutises: „Miks kanduvad traditsioonid põlvkonnalt põlvkonnale üle, olgugi et neile enamasti vastu punnitakse, olgugi et nende mõju ei osata hinnata?” Ja vastas ise: „Need inimrühmad, kes traditsioonidest kinni peavad, jäävad lihtsalt ellu ja nende arvukus suureneb.”

Traditsiooniline ei ole primitiivne

Traditsioonides peitub vaim, mis paistab silma vanades haritud maades, põliste haritlaste juures. Inglismaal näiteks sisaldavad „gentleman’i maneerid” aastasadadega kogunenud sotsiaalse kultuuri fondi. Need näiliselt välised kombed on määrava tähtsusega kasvatusele ja enesekasvatusele.

Peeter Põld on otsesõnu öelnud, et meie, eestlaste häda on traditsioonide puudus, st kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Tema õpetussõnad on järgmised: „Mida lapsed sinu arvates tingimata peavad tegema, seda kinnita nendes lakkamata harjutuste kaudu. See sünnitab neis harjumuse, mis, kord juurdunud, mõjub iseenesest ja loomulikult ilma meeldetuletuseta. Harjumus on kõlbluse, iseloomu kasvatuse eelaste, kuid paratamatult tarvilik eelaste.”

Tänapäeval on traditsioon paljude otsustajate arvates primitiivne, sest on peavooludest kõrvale jäänud. Kui tahad ajaga sammu pidada, siis uuenda ja veel kord uuenda, kõlab käsulause.

Tegelikult peaksid traditsioonid ja uuendused olema tasakaalus.


4 kommentaari teemale “Kas traditsioon on arengu pidur?”

  1. Lembit Jakobson ütleb:

    “Tegelikult peaksid traditsioonid ja uuendused olema tasakaalus.”
    Probleem selles ongi, kuidas saavutada postmodernses ühiskonnas selline tasakaal.Ei näe, praegu küll mitte, seda.
    Kui kasumit tagaajava tehnoloogia arengus on see võimalik ning loomulik, siis anarhia ning kaose piiril toimivas vabaduse riigis, vähemasti täna küll, mitte. Selleks tuleb postmodernsus ühiskondlikus mõtlemises ja hoiakutes ületada.

  2. lembit13 ütleb:

    Kas traditsioon on hea või halb oleneb traditsioonist.
    Näiteks traditsioon igal võimaliku ettekäändel alkoholi juua on kahjulik.
    Vana traditsioon oli koolis õpilastele paras jagu kodutöid anda oli kasulik traditsioon, kasvatas noores inimeses vastutustunnet ja veel ühte koma teist head omadust.
    Oleneb ka vaatlejast. Eestlaste vaenlasele on kasulik kui eestlased rohkem joovad ja koolis vähem haritust saavad.

  3. Aado Luik ütleb:

    On valdkondi, kus traditsioon on arengu pidur.
    Näiteks, elektrienergia kasutamise suunamisel turumajanduse radadele soovitas USA teadlane kasutada ainult 3 reeglit.
    1. Destruktureerida. 2. Destruktureerida. 3. Destruktureerida. See oli öeldud mõttes – lammutada olemasolev gigantlik struktuur ning anda võimalus vajalikel alamstruktuuridel konkureerimiseks arenema hakata. See on ka kaasaegse Lean Managementi (Eesti keelne parim vaste – kulusäästlik tootmine, saksa keeles – abgespeckt) aluseks.
    Meie oleme traditsiooniliselt elektri hinna sisse ikkagi kõik kulud toppinud ja üle Eesti solidaarselt ära jaotanud.
    Nüüd, kui tootmine on ülekandest eraldatud, maksab linnahärra, kes limusiiniga suvemajja sõidab ja kuu jooksul paar kilowatt-tundi elektrit kulutab, kohalikust vanainimesest liinide hooldamise tasu sadakond korda vähem, sest ülekandekulud on pandud sõltuvusse ikkagi elektri tarbimisest, mitte looduslikest stiihiatest ja muudest tarbimisest mittesõltuvatest püsikuludest, ega ka solidaarsuse põhimõttest hajaasustusel.
    Kui jällegi traditsiooni jätkata, siis soovitatakse pöörduda kohtu poole. Kohtunikud aga ei ole mitte füüsikud, kes loodusseadustest lähtuvad. Neil rohkem inimeste poolt kokku kirjutatud seadusi.
    Vaja oleks pöörduda antud valdkonda tundvate tarkade poole, kes teavad, millise metoodika alusel parim tulemus saavutada.
    Eelnev on kirjutatud 04.12.2013. toimunud traditsioonilist linnukest teenival üritusel tajutu põhjal, kus vastavate valdkondade tipp-palgalised koos olid.

  4. Valdo Ruttas ütleb:

    Annan järele soojale soovitusele panna siia üles link mu kolm aastat tagasi talgujate foorumis ilmutatud „sidusale“ tekstile traditsioonist ja innovatsioonist. Ilus olnuks see toonasest kontekstist ja peateemast kõrvale viivatest mõttearendustest puhtaks rookida, lühemaks ja löövamaks lihvida. Aga ehk on toonase õhustiku ja meeleolu alleshoidmises ka midagi teemakohast.
    http://www.scribd.com/doc/120472016/SIDUS-TEKST-TRADITSIOONIST-JA-INNOVATSIOONIST

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!