Koidula kooli vaimsus jääb püsima
Läbi aegade mitmes majas
Koidula kooli ajalugu ulatub tagasi aastasse 1733, mil asutati Pärnu tütarlastekool ja tütarlaste õpetamine tehti ülesandeks saksa koguduse organistile Johann Cristoph Möllerile. 2013. aastal võime täie õigusega pidada oma kooli 280. sünnipäeva. Oleme vanim kool Pärnus ja üks vanimaid Eestis.
Koidula kool on oma ajaloo jooksul asunud eri majades. Valge maja, ohvitseride maja (praegu on seal ööklubi Mirage), Pargi 1 punastest telliskividest maja, kus viimati oli kutsehariduskeskus ja kuhu meie kool järgmisel õppeaastal remondi ajaks kolib. Koolimajadest kõige tuntumad on ilmselt Nikolai tänava maja ja praegune koolimaja Metsa tänaval. Koolihoonest sõltumata on Koidula kooli vaimsus ja traditsioonid alati püsinud.
Oleme uhked oma vilistlaste üle
Tagasi kooliajale mõeldes valdavad meid mälestused ja tunded. Kes mäletab naljakaid seiku, kellele tuleb meelde mingi vingerpuss, mida ta koolis tegi, kuid kõigil on südames meenutus ühest või teisest õpetajast. Koidula kooli on teinud õpetajad – see tekitab meie südames erilise tänutunde.
Vilistlaste elu on tõestanud, et Koidula koolist on vilistlased saanud hea stardipositsiooni igale elualale. Meie vilistlased õpivad, töötavad ja tegutsevad paljudes valdkondades, sest kool avab oma lõpetajatele kõik uksed. Koidula kool on uhke, et meie vilistlased ei ole edukad mitte ainult Eestis, vaid on läbilöögivõimelised kogu maailmas. Meie lõpetanud õpivad maailma tippülikoolides, nagu Oxford, Cambridge, Yale, Bristol jt, ning neid tublisid noori ei ole käputäis, vaid kümneid. Ka sel aastal läks viis meie vilistlast õppima välismaa mainekatesse ülikoolidesse, neist kaks õpivad Ivy League’i ülikoolides. Need noored õpivad maailma esikümne ülikoolides, kusjuures pingeritta on pandud üle 10 000 ülikooli.
Mida me võidame?
Tulevik on olulisem kui minevik. Kui kool on olnud senini edukas, võivad mõned arvata, et eesmärk on saavutatud. See on sama vale, kui arvata, et aednik ei pea sellel aastal lillede eest hoolitsema, sest eelmisel aastal oli ta väga tubli ja töötas hästi. Asjaolu, et õpetajad on kogenud ja kompetentsed, tähendab, et nad teavad, mida teha. See ei tähenda, et võime vajaliku tegemata jätta põhjusel, et oleme seda korra juba hästi teinud. Edukalt toimivas koolis ei lõpe töö kunagi, sest kooli mõte on elada tuleviku, mitte mineviku nimel. Otsuseid tuleb teha tulevikku arvestades. Enamik inimesi kaldub langetama otsuseid eesmärgiga vältida halbu tagajärgi, mitte pidades silmas häid tulemusi, mis valikutele järgnevad. Koolis tähendab see aga, et me küsime endalt: mida me selle otsusega kaotame? Me ei küsi, mida me võidame.
Tuleb näha silmapiiri, kuid vaadata ka jalge ette. Koolid on ehitatud üles pikaajalistele väärtustele ja lühiajalisele tegevusele: gümnaasiumis õpib õpilane ainult kolm aastat. Pikaajaline perspektiiv annab koolile väärtuse ajal, mil päevast päeva ja hetkest hetkesse tuleb välja näidata oma pühendumist.
Koidula kooli maja ootab ees täielik renoveerimine. Haridus- ja teadusministeerium panustab koolimajja 6,3 miljonit eurot, mis on suurim summa, mida mõne koolimaja korda tegemiseks on kulutatud. Koidula koolist saab kõige tänapäevasema õppekeskkonnaga gümnaasium Pärnus, mis on õpilastele ja õpetajatele kindlasti lisamotiveerija. Samuti saavad teoks kõik õpetajate unistused materiaaltehnilise baasi osas. Riik on võtnud suuna, et aastal 2020 on gümnaasiumiharidus riigi käes. Koidula kooli jaoks tähendab see, et Koidula kool oli, on ja jääb.
Tulevik ja minevik
Tänavu täitub 170 aastat Lydia Koidula sünnist ja Koidula kool on astumas sammu riigigümnaasiumiks muutumise suunas. Seetõttu elustab kool mõjusa traditsiooni – 12. detsembril kogunetakse Vanalinna kooli hoovil, et liikuda tõrvikutega rongkäigus Koidula ausamba juurde. Vana kalendri järgi olid Koidula sünnipäev ja jõululaupäev just 12. detsembril.
1990. aastatel jäi rongkäigu traditsioon soiku – oli see ju Nõukogude ajal olnud võimalus pidada Koidula sünnipäevaga koos jõule ja jagada pühadust, mida avalikult ei lubatud. 1969. aasta sügisel kooli direktoriks saanud Armas Kuldsepp on meenutanud, et alguses ajendas aupäevamõtte algatajaid ikkagi lootus, et kooli nimikangelase sünnipäeva tähistamine 24. detsembril tõmbab ehk õpilaste (ja muidugi õpetajate) tähelepanu jõulupühadelt ära, et koolipidu jõululaupäeval on just nagu „ateistliku kasvatustöö” üks tippüritusi. „Tõsi, Koidula kooli aupäeva traditsiooni väljakujundamise käigus süvenes sellest tugev isamaaline motiiv. Oli ju Koidulauliku luule paremik kantud patriotismitundest. Nagu palju muudki toonasest ideoloogiast, jäi Koidula aupäev ateistliku aktsioonina soovitud tulemuseta. Kus ikka jõulusid tunnistati, seal leiti ka aeg need ära pidada,” on meenutanud Kuldsepp. (P. Raidla, „Koidula kooli lugu I”, lk 199)
Aupäevade pidulikul avamisel on iga klass asetanud kooli fuajeesse Koidula büsti juurde potilille. Sõpruskohtumine ja teadmiste võistlus ühisgümnaasiumiga, klassidevahelised kultuuriviktoriinid, luulelugemise võistlused ja sel aastal juba 17. korda teoks saava üleriigilise etlejate konkursi „Koidulauliku valgel” korraldamine ning pidulikud aupäevaaktused – need ettevõtmised on Koidula kooli peret sidunud.
„Püsivad väärtused kanduvad tulevikku just nendega tegeldes: Koidula traditsiooni hoidmine tähendab kodumaa ja ühtekuuluvuse kasvatamist ja meelespidamist – läbi aegade kantud Koidula kooli vaimsus jääb püsima ka muutuvas ajas,” on Koidula kooli kauaaegne õppealajuhataja Maia Erm kindel.