Kuidas läheb väiksel maakoolil?

20. dets. 2013 - Kommenteeri artiklit

Kostivere kool on suutnud aasta-aastalt paremaks muutuda.

Kui Vaido Niinesalu neli aastat tagasi Kostivere kooli juhtima valiti, pandi talle südamele, et on vaja kooli, kuhu vanemad tahavad oma lapsi panna – nii alevikust kui ka kaugemalt. Nüüd ongi põhikooliga seotud juba üle saja lapse – 93 käib koolis ja 21 eelkoolis. Viimased lubavad samas koolis jätkata.

Korras maja, paiksed õpetajad

1980. aastate keskel valminud Kostivere koolimaja on täielikult renoveeritud, kõik, mis seal sees, on päris uus. Varem kostsid klassiuksed läbi ja koridori kandusid õpetajate monoloogid. Aga asi pole ainult uutes ustes, nüüd lapsed uurivad ise ja arutlevad tundides varasemast rohkem. Rangel distsipliinil ja pähetuupimisel rajanenud kooli ei ole enam. Võib-olla Kostivere kool ongi see tugev põhikool, mida igatses omal ajal Peeter Kreitzberg ja millest räägib nüüd Jaak Aaviksoo?

Öeldud on, et kes tahab kooli muuta, see vahetagu direktor ära. Asjaolude kokkusattumisel Kostiveres nii juhtuski. Niinesalu tulles muutis koolipere oma hoiakuid, hakkas tegema meeskonnatööd. Niinesalu põhimõte on, et uued õpetajad peaksid tulema Kostiveresse elama, sest muidu pole neil aega lastega pärast tunde tegelda, koosolekule jääda, sest buss läheb kohe-kohe.

Kahele viiest uuest õpetajast on direktor Vaido Niinesalu aidanud leida vallas üürikorteri. Kaks tuli liikumisest Noored Kooli – hakkajad inimesed, kes leidsid endale ise kohapeal elamise. Need noored sobivad suurepäraselt kooli nii oma isikuomaduste, läbilöögivõime kui ka enesekehtestamise oskuse poolest, ütleb Niinesalu, lisades, et Tallinna ülikoolist tuleb selliseid õpetajaid harva. Kuid ilmselt hakkab neid peagi tulema, sest õpetajaks õppivaid tudengeid hakatakse varsti juba esimesel kursusel kooli praktikale suunama.

Õpitakse üheskoos

Tänavu sündis Kostiveres uus komme, advendiajal tervitasid esmaspäeviti kella 8.15−8.30 kooli saabuvaid lapsi ja õpetajaid kooli oma muusikud. Foto: Kostivere kool

Tänavu sündis Kostiveres uus komme, advendiajal tervitasid esmaspäeviti kella 8.15−8.30 kooli saabuvaid lapsi ja õpetajaid kooli oma muusikud. Foto: Kostivere kool

Kostivere kooli õpetajad ei käi enamasti koolitustel ühekaupa – pigem kutsutakse koolitajad kooli ja kuulatakse neid kõigi töötajatega üheskoos. Kõige rohkem on olnud koolitusi kasvatusteemadel. Kostivere koolis on korduvalt käinud Tuuli Vellama Moreno koolituskeskusest, haridustehnoloog Tiia Salm Tiigrihüppest on rääkinud arvuti kasutamisest, Birgy Lorenz Pelgulinna gümnaasiumist on selgitanuid nutitelefoni ja tahvelarvuti kasutamise võimalusi koolitöös jpt.

Kostivere kooli juhid on käinud ka Mäetaguse koolis uurimas, kuidas õpitakse siis, kui klassis on ühe õpetaja asemel kaks õpetajat.

Huviring annab tiivad

Hea kool õpetab unistama ja uskuma, et sa suudad, kui väga tahad. Kostivere koolist lähevadki kõik edasi õppima. Viimastel aastatel on ikka nii olnud, et pooled lõpetanud on läinud keskkooli Tallinna, mõni ka Kuusallu. Kutsekoolidest on olnud kõige populaarsem Tallinna ehituskool.

Õpilaste mõttelendu ja kutsevalikut toetavad kooli kümme huviringi. Tänavu tegutseb esimest aastat mõttemängude ring: male, kabe, sudoku, kumoku. Tegutseb ka keraamikaring. Martin Plaser õpetab poisse maadlema. Uus võimlemisõpetaja juhendab iga päev paaritunnist spordiringi, kus rõhk on pandud lapse eakohasele arengule, mitte konkreetsele spordialale.

Pikapäevarühma kasvataja tuleb tööle päeval kell 12 värske ja puhanuna, mängib ja tegeleb lastega. Huvijuht tellis uueks õppeaastaks VAT teatrilt kasvatusliku teatriprogrammi.

Muret teevad palgad

Tõsisemat muret teevad Kostivere põhikooli direktorile Vaido Niine­salule aga õpetajate palgad. Haridus­ministeeriumi ametnikud lubasid vähendada õpetaja koormust ja tõsta samal ajal palka, kuid tegelikkus näib liikuvat vastupidises suunas – ilmselt hakkab koormus tõusma koos palgatõusuga.

Niinesalu märgib, et varem oli õpetaja palgaga kõik selge: õpetaja 1,0 ametikoht oli 18−24 kontakttundi. Tunnid, mis ületasid kokkulepitud normi, olid ületunnid, mille eest maksti eraldi. Õpetaja üldtööaeg oli ja on 35 tundi nädalas.

Riik eraldas ja eraldab ka praegu täiskoha palgaraha 21 tunni pealt. Oleks ju lihtsam öelda, et nüüd on õpetaja normkoormus 21 tundi, mitte väita, et koormuse määrab direktor. Normaalne on, et alates 22. tunnist on tegemist ületundidega.

Ja veel üks suur probleem: koolid koostavad küll palgajuhendi ja lepivad kokku õpetajate tööülesannetes, aga kas kõigeks selleks jätkub palgaraha? Suurtes koolides pannakse klassi rohkem õpilasi ja vajalik lisaraha tuleb, kuid väikestel koolidel see võimalus puudub, märgib Niinesalu.

Niinesalu on mures ka klassijuhataja töötasu pärast, mida riik enam ei mainigi. Kas riik ei pea klassijuhataja rolli koolis oluliseks? Õnneks on Jõelähtme vallas klassijuhatajale kinnitatud 72 eurot kuus.

Jõelähtme vald kulutab haridusele palju ja aitab niimoodi kaasa Kostivere kooli arengule. Olgu lisatud, et Jõelähtme vald, kes oma koole tublisti toetab, Kostiveret sealhulgas, on Eesti omavalitsuste võimekuse edetabelis seitsmendal kohal. Aga mis võimalused on tahapoole jäävatel valdadel?

Eesti riigis on põhiharidus kohustuslik, ütleb Niinesalu, aga vastutus selle eest pole pandud mitte riigile, vaid omavalitsusele ja koolijuhile. Omavalitsused on aga väga erinevate võimalustega ja paljudel direktoritel ei ole suurt midagi otsustada.

Aga elu, tuleb välja, läheb siiski edasi. Ühed plaanivad, teised teevad.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!