Milliseid võimalusi pakub eTwinning lasteaias?
eTwinning on nagu õpetajate Facebook. Euroopa õpetajate suhtlusvõrgustikus jagatakse kogemusi ja osaletakse koos õpilastega ühistes rahvusvahelistes õpiprojektides.
Esimese spetsiaalselt lasteaiaõpetajatele suunatud eTwinningu koolituse tegime eelmisel kevadel. Lasteaiaõpetajad osalesid eTwinningu programmis muidugi ka varem. Programm käivitus Eestis Tiigrihüppe SA koordineerimisel juba 2005. aastal. Teistes maades olid eTwinningul lasteaedadega head kogemused, see andis meilegi julgust. Lasteaedade koolitusi veab Mari Tõnisson, kes töötab Tartus Hiie koolis informaatikaõpetajana. Esimene koolitus neile toimus Tartus, teine sel sügisel Tallinnas, mõlema vastu oli suur huvi. Tahtjaid oli rohkem, kui gruppi mahtus. Mahub umbes 40 inimest. Koolitused on tasuta. Need on hästi praktilised. Õpetame, kuidas projekti luua, partnereid otsida, kasutada infotehnoloogilisi vahendeid. Koolituse ühe osana pakuvad lasteaiaõpetajad oma projektiideed välja. Populaarsemad on loovust arendavad projektid, näitused, ilmastiku, kultuuri ja traditsioonidega seotu. Kuna viimane koolitus langes jõuluaja lähedusse, siis oli palju jõuluteemat. Igapäevast projektijuhitööd tehes näen üldist pilti. Koolitusel imetlesin, mida kõike lasteaiaõpetajad välja mõtlevad.
Eestis on eTwinninguga liitunud sadakond lasteaeda. Kõik piirkonnad on kaetud. Eriti oma väiksust arvestades oleme tubli eTwinningu riik. Liitujaid on umbes sama palju kui Taanis ja natuke vähem kui Soomes, kuigi inimesi on meil kõvasti vähem. Lätiga võrdluses juhib Läti.
Liitunud on sadakond lasteaeda
Miks tegeldakse Eestis palju eTwinninguga? Esiteks on koolidel IT-vahendite kasutamise võimalused head, IT-programmid on levinud, Tiigrihüppe programm on kaua kestnud. Teiseks tundub, et koostöösse Euroopa riikidega suhtutakse meil hästi.
Mille poolest erineb eTwinning lasteaias eTwinningust koolis? Minu meelest on lasteaedades projektõpe loomupärasemgi kui koolis. Seal on rohkem mängulist õpet ja loomingulisust. Lasteaias on omandatav rohkem integreeritud. See eeldab õpetajatelt head koostööd. Lasteaiaõpetajatel, keda mina olen näinud, on elav huvi infotehnoloogia vastu: kuidas see rühmas töötades neid abistab, kuidas arendab loovust. Üldhariduskoolide õpetajad peavad ehk rohkem otsima võimalusi, kuidas projekti ainekavaga sobitada.
eTwinninguga ei kaasne reisimist nagu Comeniuse projektiga, kõik toimub veebis, nagu sotsiaalvõrgustikus. Jagad oma töökogemust kolleegidega üle Euroopa, kes sinuga liituvad, et koos midagi toredat ette võtta. Siiski, õpetajatel on võimalik käia ka välismaal kontaktseminaril tingimusel, et on väga head tööd teinud ja pole varem käinud.
eTwinning kindlustab õpetajatele turvalise töökeskkonna. Igas riigis on kasutajatoed, mis kontrollivad jagatud info usaldusväärsust. Registreerida lubatakse ainult õpetajatel.
Algajate koolitusele on oodatud nii lasteaia-, üldharidus- kui ka kutsekoolide õpetajad. Lisaks on eri sihtgruppide koolitused. Tehakse koolimeeskondade koolitusi, kuhu on ka lasteaiameeskonnad oodatud. Koolitusel palume paika panna projektiplaani – mida õpetaja tahab teha. Projekti algatamiseks peab olema üks õpetaja Eestist ja teine välismaalt. Juba koolitusel hakatakse foorumis endale partnereid otsima. Vahel luuakse projekt paar päeva pärast koolitust, vahel kuu pärast. Õpetajal on oma töörütm. Vahel tuleb võimalus ideed kasutada aasta pärast.
Milleks väikestele lastele arvutid?
Projekti sisu ja pikkus on õpetaja enda otsustada. Soovitame esialgu pigem lühikest. See võib hõlmata kas või ühte õppetundi, mõnda kitsast teemat. Näiteks, kuidas öelda mõnes võõrkeeles „tere”. Palju projekte tehakse seoses ilmastikuga. Milline on kevad eri maades? Või kultuuriline võrdlus, mis on alati tervitatav. Maailm avardub ja õpid ennastki paremini tundma. Piisab sellestki, kui Eesti laps näeb videosillas näiteks Itaalia lapsi.
Küsisime koolitusel, miks teha lasteaias projektitööd. Vastati, et silmaring laieneb, õpib võõrkeelt, saab uusi sõpru ja ideid, motiveerib.
Õpetajate üks mure seoses eTwinninguga on, et partnerid võivad ära kaduda. Siis on eriti lapsed pettunud. Teiseks – kehv võõrkeeleoskus. Julgustan, et keeleoskus tulebki suheldes. Ei pea kõigepealt C1-taset omandama. Kolmas mure on vähene tehnoloogia kasutamise oskus. Ka see on õppides ületatav.
Õpetaja kohalolek arvuti ja laste juures on hästi oluline. Tema selgitab, et tehnoloogia pole ainult meelelahutuseks, vaid ka teadmiste omandamiseks. Lasteaedade puhul tuleb ette ka suhtumist, et milleks viia väikeste laste juurde arvutid. Igal pool ei tasugi tehnoloogiat kasutada, ainult seal, kus see annab lisaväärtust. Lasteaedades on selleks loovuse arendamine ja maailmapildi avardamine. Arvuti ei asenda lapsele muid asju, aga seda vältida pole mõistlik. Muidu ei saa ka selgitada, milline õppe- ja töövahend on arvuti ja millal tuleks see kinni panna.
[…] Meedianädal […]