Noortekeskus aitab nii noori kui ka vanu

13. dets. 2013 Heidi Paabort Huvitava Kooli nõukoja liige, Eesti avatud noortekeskuste ühenduse tegevjuht - Noortekeskus aitab nii noori kui ka vanu kommenteerimine on välja lülitatud

Noortekeskuste toetusprogrammid pakuvad aineõpetajaile abi tundide läbiviimiseks.

Tänapäeval on noorsootöö koolides esindatud peamiselt huvitegevuse kaudu. Järjest enam teevad koolidega koostööd aga ka noortekeskused. Noortekeskuste noorsootöötajad ei asenda siiski kooli huvijuhti, vaid on üks osa noort ümbritsevas võrgustikus.

Eestis on 220 noortekeskust, mille võimalused erinevad suuresti. Kuid ühine on see, et nad on loodud noorte toel, nende eelistustest lähtuvalt ning huve ja vajadusi silmas pidades. Ligi 30% noortekeskustest on andnud märku järjest elavamast koostööst. Pakkuda on noortele nii kompetentsust töötajate näol kui ka tegevusvahendeid ja ruume. Noortekeskus on noore ümber oleva võrgustiku üks lüli, sotsialiseerumis- ja arengukeskkond, kuhu minna pärast kooli. Koostöö toimib vajaduste alusel.

Häid näiteid koolide ja huvikoolide koostööst võib tuua Eesti igast nurgast. Tartus kutsuti näiteks noortekeskuse esindus kooli, et toetada õpetajaid, kaasamaks käitumisraskustega noori draamaõppe metoodika kaudu paremini õppetöösse, et muuta klass toimivaks meeskonnaks.

Koostatud on voldik „Noorte­kes­kuste toetavad programmid koolidele 2013/2014”. Eestimaa eri paigus − Tartus, Tallinnas, Põltsamaal, Rõuges, Maidlas jm − on koos kooliga ellu viidud eri ainekavasid (projektiõpe, ühiskonnaõpetus, kodundus, keeleõpe) ja temaatilisi klassijuhatajatunde. Noorsootöö oskusteavet ja kompetentsust kasutatakse ainekavade elluviimise toetamisel. Koostööd on tehtud peamiselt aineõpetajate, ainesektsioonide või klassijuhatajatega.

Keilas on noortekeskus kutsutud toetama lapsevanemaid, et rääkida lastele kiusamise, mõnuainete ja koolistressi teemal. Kurtnas ja Põltsamaal on noortekeskus olnud abiks seksuaaltervise ja tervisliku toitumise koolituste korraldamisel, koostööd on tehtud kooli tervisenõukoguga. Ka mitmed kodundustunnid toimuvad noortekeskuste ruumes, sest tunni läbiviimisel saavad abiks olla eri riikide vabatahtlikud, kes õpetavad tegema traditsioonilisi toite.

On juba tavapärane, et kooli traditsioonilised üritused, nagu klassiõhtud, jõulupeod, kontserdid jms viiakse läbi noortekeskustes, sest neid on keskuses mõnikord mõjusam korraldada.

Keskus tuleb kooli

Lisaks ruumidele pakutakse temaatilisi töötubasid. Koostööd tehakse peamiselt huvijuhtide ja klassijuhatajatega. Vahel juhtub ka nii, et noortekeskus tuleb oma ressurssidega hoopis kooli ja sisustab vahetunde, see on mobiilse noorsootöö üks suundi. Nii saavad noored infot piirkonna noorsootöö tegevusvõimalustest ning noorsootöötaja leiab väärtuslikke kontakte kohalike noorte seast. Viimased näited saab tuua Jürist, Tallinnast ja Randverest.

Võrgustiku aspektist on oluline tuua välja noortekeskuste koostöö nii karjäärispetsialisti kui ka tugi­spetsialistidega: psühholoogide ja sotsiaalpedagoogidega. Noortekeskused korraldavad temaatilisi töötubasid ennetuse teemal, tööelu tutvustavat tegevust, koordineerivad noortele suunatud vabatahtlikku tegevust, pakuvad tasuta huvitegevust jne.

Keila koolis said noored viimati panna proovile oma meeled, nad osalesid interaktiivsetes töötubades, tunnetades, mida tähendab, kui oled pime, kurt või ei saa käsi ja jalgu liigutada. Psühholoogiaõpetaja tunnustas osapoolte koostööd.

Võru noortekeskus pakub aga õppenõustamist ja mitmed Eesti noortekeskused asendavadki nn pikapäevateenust, kaasates „vanemad” noored väiksemaid õpetama. Ühiseid lahendusi leides saame toetada noore arengut ning luua elutervet kooli- ja klassikeskkonda.

Ilmselt on iga õpetaja ja noorsootöötaja nõus, et ühine koostöö on vajalik, kuid suurim kitsaskoht on noorte sage puudumine tunnist, mis tekitab probleeme ainekavade täitmisel. Seetõttu tuleb arutada, kuidas kahte valdkonda veelgi paremini üksteist toetama panna.

Kogudes mõtteid „Huvitava kooli” ideekonkursiks, tõid noortekeskused välja mitmeid võimalikke lahendusi, mida on üksikutes piirkondades ka juba katsetatud. Oluline on, et koostöö tulemusel jälgitaks, et noore/õpilase tegevus on jõukohane, ja võimaldataks mitmekülgseid kogemusi eri kultuurivaldkondadest. Samuti on tähtis, et  antaks võimalus kasutada teadmisi ja oskusi reaalses olukorras, seostataks eri valdkondades õpitavat igapäevaeluga, loodaks võimalusi tulla toime erinevates sotsiaalsetes suhetes ja kasutataks ajakohast õppemetoodikat, sealhulgas aktiivõppemeetodeid.

Suur osa noortekeskustest on koostööks valmis. Kas ka koolid?

Huvitava kooli mõttekonkursil osalenud 65 haridussõbrast kuus valiti huvitava kooli ühiskondliku nõukoja liikmeks. Need on avatud noortekeskuste ühenduse tegevjuht Heidi Paabort, Oru põhikooli õpetaja Krista Saadoja, Rocca al Mare kooli direktor Kaido Kreintaal, vabakutseline meediakonsultant Maris Hellrand, TLÜ doktorant Taavo Lumiste ja Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi. Õpetajate Leht avaldab nende konkursitööd.

Varem ilmunud
•    Kaido Kreintaal „Õhinapõhisus kilbile”, ÕpL 22.11
•    Taavo Lumiste „Huvitav kool – ärgas kool”, ÕpL 29.11
•    Krista Saadoja „Võtmesõna on lõiming”, ÕpL 6.12