Õhtuõpik veenab õppurit matemaatika ilus
Kaks matemaatikast innustunud doktoranti, Juhan Aru ja Kristjan Korjus otsustasid veenda oma suure armastuse ilus ka õpilasi, keda seni saatnud vastupidised tunded matemaatika vastu. Abiks tuli kunstnik Elis Saar ja kolme aastaga valmiski kolmikul täiesti isevärki „Matemaatika õhtuõpik”.
Kas õhtuõpikut päris õpikuks üldse nimetada võib, on muidugi küsitav, jääb Cambridge’i ülikooli ja Pariisi Descartesi ülikooli lõpetamise järel Lyoni doktorantuuri siirdunud Juhan Aru tagasihoidlikuks. „Teatud mõttes me rohkem tutvustame matemaatikat ja vestleme matemaatikast, kui õpetame seda. Samas ei ole tegemist päris jutukaga, sest kogu materjal on otseselt seotud gümnaasiumi matemaatikaõpikutes peituvaga ning matemaatika nii mõndagi teemat käsitleme päris põhjalikult. Nii ongi tegemist õhtuõpikuga, tavaõpikute sõbraga.”
Otsustustegureid õhtuõpiku käsilevõtuks oli Juhan Arul ja Manchesteri ülikoolis magistrikraadi omandanud ning praegu Tartu ülikooli informaatika doktorantuuris õppival Kristjan Korjusel mitu.
Mõlemale autorile meeldib matemaatika väga ja neid kurvastas, et paljudele see ikka üldse ei istu. Antipaatia saab kahjuks alguse ennekõike koolist. Nii otsustasidki Aru ja Korjus veenda õpilasi matemaatika põnevuses, kasulikkuses ja ilus.
Et aastatega jääb vestlemiseks ja arutlemiseks matemaatikatunnis järjest vähem aega ja gümnaasiumi kitsa õppekava raames seda justkui enam polegi, peaks õhtuõpik asendama puuduvat vestlust.
„Kuna meil oli kambas kunstnik Elis, on õpik kindlasti palju ilusam,” märgib Korjus. „Totakat nalja saab ka. Oleme tavaõpikutega võrreldes rohkem rõhku pannud näidetele ja kontseptuaalsele poolele ning vähem rangetele definitsioonidele, mis on teistes õpikutes niigi kenasti olemas.” Puuduvad aga ülesanded, mis on matemaatika õppimisel siiski üsna kesksed.
Raamatu illustreerija Elis Saar lisab, et temale kui kunstiinimesele on alati jäänud segaseks, miks just matemaatikaõpikud nii mustvalged ja igavad on. Igasugune visuaalne lisa ju toetab ja abistab õppimist, seletab lahti teise nurga alt, aitab paremini meelde jätta või annab lihtsalt silmale meeldiva puhkepausi.
„Meie lootus on, et pärast õpiku läbitöötamist meeldib matemaatika õpilasele rohkem,“ ütlevad Aru ja Korjus ja loodavad, et pärast lugemist oskab õpilane matemaatikat paremini eluga siduda ja enda ümber märgata.
„Teda ei hirmuta enam sümboliread, vaid ta näeb nende taga nii ilu kui ka elulisi lugusid,” lisab Korjus. „Kõik see loob muidugi aluse ka sellele, et ta saab matemaatikast paremini aru, õpib suurema huviga ning ehk saab boonusena ka eksamil parema hinde.”
—–
ARVAMUSED
Agu Ojasoo
Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja
Arvan, et neil õhtutel, mil pole olnud parandada tunnikontrolle ja kontrolltöid või on see tegevus viinud tuju alla, on „Matemaatika õhtuõpik” lugemine ka matemaatikaõpetajale. Nagu autorid on lubanud, lähenetakse matemaatikale pisut lahedamalt kui akadeemilises õpikus. Aga hea, huvitav ja kasulik lugemismaterjal on see nii õpilastele kui ka pensionäridele – kõigile.
Üks aspekt teeb selle raamatu eriti tänapäevaseks. Nimelt võimaldatakse teost täiendada igal soovijal. Mina jõudsin Kristjan Korjust juba rõõmustada oma arvamusega, et π käsitlusele lisaksin kuulsa sententsi numbrite meelespidamiseks sõnades leiduvate tähtede arvu järgi (это я знаю и помню прекрасно пи многие знаки мне лишни напрасны), ja miks ka mitte intrigeeriva tõsiasja, et Tallinna teletorn on kolme tüvenumbriga π hektomeetri kõrgune. Huvitav, kas juhuslikult või arhitekti omapärase huumorimeele tõttu ja kas neljas ja viies tüvenumber ka on π omad? Peaks uurima.
Õhtuõpikus juhitakse tähelepanu mitmele seigale, millel matemaatikaõpikutes ja tundides eriti ei peatuta. Näiteks põhjendus, miks on kolmnurk kõikidest hulknurkadest pretsedenditult tähtsaim. Õhtuõpik veenab selles lihtsalt ja selgelt. Nelinurk on üheselt määramiseks palju andmetenõudlikum kui kolmnurk. Lähtudes raamatu üldisest pisut naljatlevast toonist, annan mina küll andeks ka mõned ebamatemaatilised väljendid. Nt (peast tsiteerides) võrdsete külgedega nelinurga nurkade kohta tingimusi esitamata saame ruudu asemel hoopis lapergusema nelinurga – rombi. See peatükk on kasulik lugemismaterjal 8. klassi õpilastele.
—
Hele Kiisel
Hugo Treffneri gümnaasiumi õpetaja
Matemaatika on mitmekülgne ja loominguline, mõtlemis- ja argumenteerimisoskust arendav ning õppimist võimaldav õppeaine. Paljude arvates on ta kuiv ja igav ning seotud vaid arvutamisega. Minu enda üks põhilausetest, „Matemaatika on mäng”, leiab „Matemaatika õhtuõpikus” vastukaja. Olen uhke oma endiste õpilaste üle, kes võtsid vaevaks koolimatemaatikat toetava raamatu kirjutada. Loodan, et õpetajad ja õpilased leiavad sellest põnevat lisamaterjali natuke kuivematele õpikutele. Mina olen sellega juba mõnusaid õhtuid veetnud.
—
Matemaatika õhtuõpik
• Raamatu elektroonilist versiooni saab aprillist tasuta alla laadida aadressilt 6htu6pik.ut.ee. Õpikut võib kasutada tunnis õppematerjalina või võtta sealt näiteid ja neid ka muuta. Tänu Hooandja.ee toetusele saavad kõik soovi avaldanud gümnaasiumiastme matemaatikaõpetajad endale raamatu paberversiooni. Selleks on vaja täita hiljemalt 9. detsembriks vorm samal aadressil 6htu6pik.ut.ee.
• Õpikut esitletakse 13. detsembril Tallinnas GAG-is ja 17. detsembril Tartus HTG-s.