PISA uuringu kohaselt on Eesti 15-aastaste haridustase EL-i ja OECD ühtlaseim
Täna avaldatud majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD aruanne 15-aastaste oskuste kohta matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes näitab, et Eestis on puudulike teadmistega noori kõige vähem nii võrdluses EL-i riikide kui ka nt USA, Jaapani ja Šveitsiga. Eesti 15-aastaste hulgas jääb mahajääjate osakaal kõigi kolme põhioskuse lõikes alla 10% ning tulemused on alates 2009. aastast pidevalt paranenud, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esindus teisipäeval.
„Õnnitlen neid liikmesriike, kus tulemused on paranenud, kuid on selge, et EL-is tervikuna tuleb rohkem tööd teha. Liikmesriigid peavad veelgi pingutama, et vähendada mahajäämust koolihariduses ning tagada, et noortel oleksid oskused, mida nad tänapäeval hakkamasaamiseks vajavad. Uuringutulemused tuletavad meile meelde, et investeeringud kvaliteetsesse haridusse on Euroopa tuleviku jaoks möödapääsmatud,” ütles Euroopa Komisjoni haridusvolinik Androulla Vassiliou.
Kui Eesti 15-aastaste hulgas on puuduliku lugemisoskusega õpilasi 9,1%, siis EL-i keskmine näitaja on 17,8%. Eestist suurem on mahajääjate osakaal nii kõigis teistes EL-i riikides (Soomes nt 11,3%), kui ka Jaapanis (9,8%) ja USA-s (16,6%). Halvim on noorte lugemisoskus Bulgaarias, kus lugemisoskus oli halb 39,4 protsendil uuringus osalenud õpilastest.
Ka matemaatikas olid Eesti õpilaste oskused uuringus osalenute hulgas kõige ühtlasemad – mahajääjate osakaal 10,5% on neli korda väiksem kui nt Bulgaarial (43%), Küprosel (42%) ja Rumeenial (40,8%). Kui Eestil on õnnestunud noorte arvutamisoskust alates 2009. aastast parandada (mahajääjate protsent on vähenenud 2,1 võrra), siis Soomes ja Rootsis on olukord märgatavalt halvenenud – puudulike matemaatikaoskustega õpilasi on vastavalt 4,5% ja 6,0% rohkem kui kolm aastat tagasi.
Kõige silmatorkavam on Eesti õpilaste oskuste paremus loodusteadustes, kus piisavalt hästi ei saa hakkama ainult 5,0% 15-aastastest õpilastest, samal ajal kui nt Kreekas on see näitaja 25,5%, USA-s 18,1% ning Bulgaarias, Rumeenias ja Küprosel koguni üle 36%. Ka selles valdkonnas on Eesti võrreldes eelmise uuringuga oma tulemust 3,3% võrra parandanud.
Euroopa Komisjoni analüüsist uuringuandmetele selgub, et õpilaste õpitulemusi mõjutab tugevalt nende sotsiaalmajanduslik olukord ning väikese sissetulekuga peredest pärit õpilastel on palju suurem tõenäosus matemaatikas, loodusteadustes ja lugemises teistest maha jääda. Muud olulised tegurid on sisserändajatausta peamiselt negatiivne mõju, alushariduse ja lastehoiu tähtsus ning lugemisoskuse puhul sooline lõhe (tüdrukud saavutavad poistest palju paremaid tulemusi).
Analüüsist ilmneb ka seos PISA tulemuste ja hiljuti avaldatud OECD täiskasvanute oskusi käsitleva uuringu vahel. Analüüsis jõutakse järeldusele, et keskenduda tuleb põhi- ja keskhariduse parandamisele. Hiljem on koolis möödalastud võimaluse heastamiseks harilikult juba liiga hilja.