Rannamõisa lasteaia tervislikud valikud
Mahetoidu Lehest saab teada huvitavaid fakte. Näiteks, et kõige rohkem mahetalusid maailmas on Indias; et Eestis sai mahepõllumajandus alguse 1989. aastal ja praeguseks tegutseb meil üle 1500 mahetootja; et maakondadest on mahemaad kõige rohkem Saaremaal ning maheteraviljadest kasvatatakse kõige rohkem kaera.
Merit Mikk ökoloogiliste tehnoloogiate keskusest kinnitab, et igal aastal tuleb Eestis juurde koole ja lasteaedu, kus vähemal või suuremal määral mahetoiduaineid kasutatakse. Koostöös MTÜ-ga Saare Mahe korraldab keskus põllumajandusministeeriumi toel lastele ka mahetoitu tutvustavaid üritusi. 2. detsembril käidi külas Rannamõisa lasteaias Harku vallas Harjumaal, kus Mürakaru rühma lapsed valmistasid Laulasmaa spaa peakoka Angelica Udekülli juhendamisel piparkoogimaitselisi muffineid ja kihilist kohupiimamagustoitu. Mõistagi üksnes mahetoorainest. Söögitegemise käigus said lapsed ühtlasi teada, miks on mahetoit tervisele hea ja millise märgi järgi mahetooteid kaupluses teiste hulgast ära tunda.
Mahetoiduga harjunud
Värskes õhus liikumine, tervislik toit ja vesi on hea tervise alus, kinnitab direktor Margit Toomlaid. Toidupüramiidiga tehakse lasteaias tutvust juba varakult. Fotod: Rannamõisa lasteaed ja Tiina Vapper
Rannamõisa lasteaias kasutatakse toidu valmistamisel mahetoiduaineid juba päris palju. Peamiselt teraviljatooteid, taimeteesid, maitseainesegusid, puu- ja köögivilju, talle- ja veiseliha. Kodumaiste mahetoodetega varustab lasteaeda tulundusühistu Eesti Mahe. Lasteaia direktor Margit Toomlaid ütleb, et otsus mahetoitu kasutada ei tulnud päevapealt, vaid selle tingis elu ise. „Mõni aasta tagasi läks meie kokal ülekaalu tõttu tervis käest. See oli ilmselt üks ajend, mis pani meid tõsisemalt toitumisharjumuste muutmise peale mõtlema. Ka ühiskonnas oli tekkinud suur huvi tervisliku toitumise vastu, teema oli sel ajal väga aktuaalne.” Direktor jutustab, et juhus viis ta kokku arstiharidusega toitumisspetsialisti Ülle Hõbemägiga, kes tegi kõigepealt põhjaliku mahetoidu koolituse juhtkonnale ja köögimeeskonnale, seejärel ka lapsevanematele. „Edasi arutasime hoolekoguga, kas minna vanaviisi edasi või katsetada uutmoodi. Hoolekogu arvas, et proovime, ja kui ei sobi, läheme vanale süsteemile tagasi. Pärast paari kuud olid kõik veendunud, et tuleb uutmoodi jätkata.”
Kuigi mahetoit on kallim, on lasteaed nii hakkama saanud, et laste toiduraha pole suurendatud. „Jätame kotletid, pihvid ja muud poolfabrikaadid ostmata ning teeme kõik ise. Mahlu ja kohukesi me samuti ei osta. See aitab kokku hoida,” räägib direktor ning lisab, et mahetoitu ostetakse just nii palju, kui raha jagub. „Päris palju ostame mahejuurvilja ja -liha, näiteks mahetalleliha, millest tehtud kotletid lastele väga maitsevad. Igal nädalal üritame midagi uut pakkuda, kusjuures uut rooga esitleme lastele alati mängu kaudu. Panime lambalihast lihapallidele nimeks Karlssoni lihapallid, käisime kandikuga rühmad läbi ja palusime neid maitsta ainult lastel, kes on eriti tublid sööjad. Loomulikult tahtsid kõik proovida, kes siis ei tahaks olla tubli! Hiljem, kui lihapallid juba põhiroana menüüs olid, polnud söömisega mingit probleemi.”
Taimeteed ja tervisenäksid
Hommikuputru keedetakse Rannamõisa lasteaias ainult maheteraviljast. Eelmisel nädalal olid esmaspäevast reedeni menüüs speltanisuhelbe-, odrahelbe-, viieviljahelbe-, kaerahelbe- ja kolmeviljahelbepuder. Hommikupudru kõrvale joovad lapsed piima asemel taimeteed: pärnaõie-, piparmündi-, kaselehe-, sidruni-ingveriteed. Viimane on laste lemmik. „Ka lõunasöögi kõrvale me piima ei paku,” selgitab direktor. „Anname hapendatud piimatooteid, aga eraldi toidukorrana enne õueminekut, ja ainult sel päeval, kui piima on olnud toidu sees vähe. Peidetud piima on toidus palju ning seda pudru ja prae kõrvale juua on vale, sest piim raskendab seedimist. Samas kasutame ka putrudes ainult 3,5% piima ja 82% võid, et lapsed sealt vajalikud ained kätte saaksid. Kaks korda päevas on menüüs ka näksipala: puu- või juurvili, küüslauguleivakesed, idud, seemne- ja pähklisegud.”
Rannamõisa lasteaia söömistavades on teistmoodi ka see, et lõunaks söövad lapsed ainult prae või supi, magustoitu mitte. Põhjenduseks toob Margit Toomlaid, et nii ei saa kõht liiga täis ja lapsed magavad tänu sellele lõuna ajal palju rahulikumalt. Alles pärast ärkamist, kell pool neli söövad lapsed õhtuootega koos ka magustoitu. Selline süsteem on parem ka põhjusel, et kui varem läks lastel õhtul kojumineku ajaks kõht tühjaks, siis nüüd enam nii ei juhtu. Et lasteaiatoidud lastele hästi maitsevad, näitab see, et taldrikud süüakse tühjaks ja küsitakse teine või kolmaski ports juurde. Sageli käivad lapsed kokka köögis hea toidu eest tänamas. Ka lapsevanemad on retsepte üles kirjutanud. „Kui teised lasteaiad on meilt mahetoidu suhtes nõu küsinud, olen öelnud, et kõige tähtsam on, et kõik lasteaiatöötajad ja lapsevanemad ise sellesse usuksid ja ühte meelt oleksid, muidu ei tule midagi välja,” rõhutab Margit Toomlaid.
Salatikonkurss ja iduvõileivad
Aeg-ajalt teevad lapsed lasteaias ka ise süüa. Direktor jutustab, et salativõistlusel said rühmad ülesande ise retsept mõelda ja salat valmis teha. „Kõik said kõiki salateid maitsta ja lõpuks valiti välja parimad. Need võtsime oma menüüsse. Lastele maitsevad kõige rohkem salatid, kus on vähe komponente, porgand ja õun on lemmikud. Rõõmuritsikad tegid salati riivitud porgandist ja hapuoblikatest. Mürakarude rühm kapsast, porgandist, jõhvikatest ja õunamahlast. Murumunadel oli porgandi-õunasalat ja Mesimummidel puuviljasalat,” toob Margit Toomlaid näiteid. „Naistepäeval korraldasime emadele magustoitude valmistamise võistluse ja gripihooaja tippajal tervisejookide võistluse. Need tulid väga hästi välja ja valik oli suur – hapendatud peti baasil smuutidest mahlakokteilideni.”
Kevaditi kasvavad aknalaudadel idud ja suhkruhernevõrsed, millega tehtud võileivad maitsevad imehästi, räägib direktor. „Poest ostetud idusid laps nii hea meelega ei söö. Aga kui ta näeb oma silmaga, kuidas idu kasvab, on kohe teine asi. Kuna meil on lasteaias väga suured aknad ja soojad ruumid, panevad lapsed igal aastal märtsi alguses aknalauale ka kurgitaimed kasvama. Need sirguvad väga kõrgeks, laeni välja, ja otsa tulevad suured kurgid. Kasvav kurk annab suurepärast ainest ka matemaatika õpetamiseks.”
Teadmised loodusest
Kuna Rannamõisa paepealsel on raske midagi kasvatada, on lasteaia õues peenarde asemel taimekastid. „Kasvatame seal olenevalt õppeprogrammist küll porgandeid, küll kõrvitsaid. Aga raudselt peavad taimekastis olema salat, till ja sibul, mida lastel on õues mängides vahelduseks hea süüa. Sibulapealsed ei saa kuigi pikaks kasvadagi, juba naksatakse ära,” naerab Margit Toomlaid. Kõik, mis lastest üle jääb, saab endale jänes, kes aias puuris elab ja kelle eest rühmad kordamööda hoolitsevad.
Tänavu üheksandat tööaastat alustaval Rannamõisa lasteaial on algusest peale traditsioon, et iga rühm, kes lasteaia lõpetab, kingib lasteaiale viljapuu või marjapõõsa, jutustab direktor. „Osa puid on veel noored, aga marjapõõsad juba kannavad. Meil on kirsid, õunad, ploomid, punased, mustad, valged sõstrad ja karusmarjad. Oma kompostikast samuti, et lapsed näeksid, kuidas muld tekib.”
Loodus on Rannamõisa lasteaia õppekavas kesksel kohal, kinnitab Margit Toomlaid. Kohe lasteaia kõrval on mets, kus lapsed koos õpetajatega sageli käivad. „Siin on maailmas ainulaadsed puisniidud, kus kasvab igasuguseid lilli, kogu oma ravimtaimetee varu oleme siit korjanud. Sügisel nopime põldmarju ja keedame moosi. Talvisel ajal on metsas meie laste suusarajad. Värskes õhus liikumine ja tervislik toit ongi hea tervise alus.”
—–
Piparkoogimaitselised muffinid
VALMISTA MAHETOORAINEST
- 2 muna
- 1 dl suhkrut
- 100 g võid
- 1,5 dl speltanisupüüli
- 1 spl linnasejahu
- 1 tl küpsetuspulbrit
- 1 spl piparkoogimaitseainet
• Vahusta munad ja suhkur kohevaks vahuks.
• Sulata või ja lisa pidevalt segades peene joana munavahule.
• Sega omavahel kuivained.
• Sõelu jahu munavahu hulka ja sega ettevaatlikult ühtlaseks taignaks.
• Tõsta 1 tl tainast minimuffinivormi.
• Küpseta 220 kraadi juures 10 minutit.