Sündmusterohke haridusaasta 2013

17. jaanuar. Õpetajakoolituse radikaalse reformi kava. Riigikogu arutab õpetajakoolituse olukorda Tallinna ja Tartu ülikoolis. Arutelu toimub peaaegu tühjas saalis, ehkki kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas esitab radikaalse programmi õpetajakoolituse olukorra parandamiseks.

18. jaanuar. Stopp 50 punkti künnisele riigieksamil. Mate­maatika­õpetajad Allar Veelma, Agu Ojasoo ja tehnikaülikooli õppejõud Mati Väljas ütlevad Õpetajate Lehes, et on viimane aeg päästa matemaatika riigieksam katastroofist ja kaotada 50 punkti künnis.

25. jaanuar. Tallinn teeb „äraootava” koolivõrgureformi. Linna­volikogu otsustab, et põhikoolideks muutuvad ainult need gümnaasiumid, kus õpilasi on niigi liiga vähe. Aastatel 2013–2020 on siiski kavas rajada Tallinna kaks Treffneri gümnaasiumi tüüpi puhast gümnaasiumi.

28. jaanuar. Kõrgharidusreform. Eesti ülikoolide rektorid kirjutavad alla tasuta kõrghariduse leppele.

1. veebruar. Tõstamaa õpilased mõnitavad õpetajat. Tõstamaa keskkooli kasvatusraskustega klassi õpilased mõnitavad oma matemaatikaõpetajat, filmivad seda ja panevad video YouTube’i.

11. veebruar. GAG-is avatakse arvutipõhise õppe klass. Gustav Adolfi gümnaasium, HTM ja Suurbritannia haridusvisionäär Conrad Wolfram (paremal) tutvustavad pilootprojekti, millega muudetakse GAG-is matemaatika ühe osa – statistika ja tõenäosusteooria – õppimine arvutipõhiseks.

18. veebruar. Missugusest õpetajast saab legend? Heino Liimetsa mälestuskonverentsil tõdetakse, et legendaarne õpetaja peab oma tööd loominguks, tal on huumorimeelt ja filosoofilist rõõmsameelsust. Legen­daarne õpetaja on vastuoluline, inimesed mõistavad teda erinevalt. Ja tal on palju väga edukaid õpilasi.

1. märts. Avatakse Narva kolledži haridusinnovatsiooni keskus. Rektor Katri Raik ütleb, et iga riigi haridus on täpselt nii hea, kui on tema õpetajaharidus.

15. märts. Kas doktoritöö on plagiaat? Maaülikool tellib ekspertiisi hiljuti kaitstud doktoritööle, kahtlustades seda plagiaadis.

15. märts. Õpetaja kutsestandardi arutelu. Eesti haridusfoorumi eestvedamisel arutatakse Tallinna ülikoolis õpetaja kutsestandardiga seotut. Tuntakse huvi, kas standardi kõrgemate astmetega kaasneb ka palgatõus.

3. aprill. Koolipraktikale enne õpetajaks õppimist. Tallinna ülikoolis peab loengu Kanada kasvatusteadlane Tom Russell (pildil), kes on suunanud õpetajaks õppijad ilma eelneva koolituseta aastaks kooli õpetama ning alles seejärel hakanud neile teooriat õpetama.

9. aprill. Kas kaameraga tohib tundi jälgida? Andmeside inspektsioon avaldas kaamerate kasutamise juhendi koolides ja teistes lasteasutustes. Juhend lubab oma koolikaaslasi filmida ainult avalikult ja enda tarbeks. Õpetaja töö kontrollimiseks ei tohi kaamerat kasutada isegi mitte õpetaja nõusolekul.

16. aprill. Tehnikaülikool avab arhitektuuriõppe. TTÜ nõukogu otsustab moodustada alates 1. maist oma ehitusteaduskonda arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi. Eesti kunstiakadeemia, kus samuti arhitektuuri õpetatakse, ei pea seda otsust õigeks.

19. aprill. Kuhu on kadunud 1,9 miljonit? Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel maksis 121 omavalitsust jaanuaris-veebruaris õpetajatele 1 449 192 euro võrra vähem palka, kui oleks võimaldanud riigi palgatoetus. Selgub, et vallad on hoidnud raha tagavaraks.

24. aprill. Lahkub Mare Taagepera (16.05.1938–24.04.2013), tunnustatud teadlane ja Kääriku metsaülikoolide korraldaja.

7. mai. Tudengisatelliit ESTCube-1 jõuab kosmosesse. Varahommikul kell 5.06 startis Prantsuse Guajaanast Euroopa kanderakett Vega. Kell 7.06 eraldub Vega pardalt oma orbiidile Eesti tudengisatelliit ESTCube-1, mis lendab kiirusega 7,46 kilomeetrit sekundis keskmiselt 650 km kõrgusel maapinnast.

17. mai. Õpetaja palk on alla riikliku miinimumi. HTM-i statistika järgi on kümnes Eesti vallas õpetaja palk alla riikliku miinimumi, mis on 715 eurot kuus. Kontrollimisel selgub, et paljudel juhtudel on andmeid valesti esitatud. Keskmist palka vähendavad ametijärguta õpetajad, kellele võib maksta üleriigilist miinimumi ehk 320 eurot kuus.

11. juuni. Võõrkeele riigieksamid muutuvad rahvusvaheliseks. Haridus- ja teadusministeerium teatab, et abituriendid saavad 2014. aastal prantsuse, saksa ja vene keele riigieksamina sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeeksami.

12. juuni. Gümnaasiumid saavad valikkursuste õppematerjalid. Eesti teadusagentuuri korraldusel tutvustatakse Tallinna reaalkoolis õpetajatele gümnaasiumi valikkursuste uusi õppematerjale. Materjalid on valminud Euroopa sotsiaalfondi rahastatava ja Eesti teadusagentuuri veetava programmi TeaMe raames. Pildil tutvustab Mart Laanepere IT osa.

12. juuni. Reaali erakool saab koolitusloa. Haridus- ja teadusministeeriumi koolituslubade komisjon otsustab erakorralisel istungil rahuldada RK Hariduse MTÜ taotluse avada Tallinna Kesklinna põhikool, mida rahvasuus kutsutakse Reaali erakooliks.

12. juuni. Võetakse vastu uus kutseõppeasutuse seadus. Uus seadus annab koolidele senisest vabamad käed: lubab võtta kutsekooli õpetajaks heade praktiliste oskustega spetsialiste otse ettevõtlusest, loob õppurile võimaluse lõpetada kutsekool ka õppekava osalise täitmise korral, annab kutsekoolile õiguse vähendada õppekavade mahtu, koostada operatiivselt uusi õppekavu jne.

14. juuni. „Riigieksamid on saatanast”. Sellise pealkirja all kirjutab Õpetajate Lehes prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi. Ta soovitab asendada riigieksamid kooli küpsuseksamitega.

20. juuni. Võetakse vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused. Seadusega võetakse suund riigigümnaasiumide võrgu rajamisele, loobutakse õpetaja töötasu arvestamisest kontakttundide järgi, antakse vabaks klassijuhatajatasu, õpetajate atesteerimise süsteem asendatakse kutsestandardiga, riigieksamite lävendiks kinnitatakse üks punkt. Edasi lükatakse hariduse rahastamise põhimõtete muutmise otsused.

16. august. Lahkub Eesti keemiaõpetajate õpetaja Aarne Tõldsepp (06.02.1942–16.08.2013).

22. august. Õpetaja 35-tunnine töönädal. Valitsus kiidab heaks õpetajate tööaja määruse, mille eesmärk on panna üldhariduskoolide õpetajate töölepingujärgne koormusarvestus ja palk sõltuma tööülesannete tegelikust hulgast ja mahust, mitte ainult klassi ees seistud kontakttundidest, nagu seni. Täiskohaga õpetaja tööülesanded peavad mahtuma 35 astronoomilise tunni sisse.

23. august. Kas Eesti kool on huvitav? Õpetajate Lehes ilmub minister Jaak Aaviksoo programmiline artikkel „Kas Eesti kool on huvitav?”. Kui õpilane ei tunne koolis millegi vastu huvi, on tulemus ümmargune null ka siis, kui ainekava maht on väga suur, märgib minister ja kutsub ainekavade mahtu järsult vähendama. „Hästi jämedates joontes võiks üleskutse kõlada nii: „Poole vähem, aga poole paremini!”” kirjutab Jaak Aaviksoo, lisades, et poole paremini tähendaks muuhulgas ka rohkem meeskonnatööd ja interdistsiplinaarsust.

26. august. Avatakse Tallinna Euroopa kool. Uues koolis hakkavad õppima eelkõige Tallinnas asuva Euroopa Liidu IT-agentuuri töötajate lapsed.

28. august. Avatakse graafilise haridusstatistika keskkond HaridusSILM. Haridusministeerium esitleb uut statistikakeskkonda, mis annab graafiliselt ülevaate üld- ja alusharidust ning keelepoliitikat puudutavatest andmetest. Portaal annab muuhulgas vastused küsimustele, kui palju õpilasi aastate lõikes mõnes koolis õppis, millisest omavalitsusest või maakonnast põhikooli järel enim ära minnakse ning kuhu noored edasi õppima suunduvad. Nii saavad näiteks lapsevanemad võrrelda kodukoha koolide tausta ning suurust.

1. september. Tööd alustab viis riigigümnaasiumi. Korralikult on remonditud Viljandi, Jõgevamaa, Läänemaa, Nõo ja Noarootsi riigigümnaasium. Koolid peavad interneti teel ühise avaaktuse.

1. september. Ülikoolides algab tasuta õpe.

13. september. Avatakse TLÜ haridusinnovatsiooni keskus. Keskuse juhataja professor Mati Heidmets märgib, et sellega lõpeb TLÜ instituutide omaette ja isoleeritud tegevus õpetajahariduse edendamisel.

16. september. Õpetajate seitsme kuu palgastatistika HaridusSilmas. Haridusstatistika visuaalses keskkonnas HaridusSilm on üleval õpetajate palgastatistika – juuli seisuga oli õpetajate keskmine palk 867 eurot.

30. september. Vajaduspõhised õppetoetused. 30. septembri südaööl lõpeb avalduste vastuvõtt vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks. Toetust hakkab saama ligi 2300 tudengit.

3. oktoober. Esietendub „Netis sündinud”. Teater NO99 laval esitatakse VAT teatri etendust „Netis sündinud”, kus uuritakse, mis noortega internetis toimub. Antakse 30 tasuta etendust, neist kümme Tallinnas.

5. oktoober. Aasta õpetaja gala. Tartus Vanemuise kontserdisaalis peetakse aasta õpetaja galat „Eestimaa õpib ja tänab”. Ürituse pidulikku osa saab jälgida ka televiisorist.

8. oktoober. Eestlased on ­PIAAC-is üle keskmise. Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC näitas, et Eesti 16–65-aastased inimesed on 24 uuritud riigi hulgas funktsionaalses lugemisoskuses 7. kohal, matemaatilises kirjaoskuses 11. ja arvutikasutuse ning probleemilahendusoskuse osas 16. kohal.

10. oktoober. Soome haridusminister külastab Eestit. Riigikogu konverentsisaalis esineb ettekandega Soome haridusminister Krista Kiuru. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon kavandas tema esinemise algselt riigikogu suurde saali, kuid selleks ei antud luba. Minister Jaak Aaviksood Soome kolleegi ettekannet kuulama ei kutsuta.

12. oktoober. Eetrisse jõuab „Üheksandikud”. ETV hakkab näitama eksperimentaalset koolisarja „Üheksandikud”, kus jälgitakse Tallinna Kuristiku gümnaasiumi n-ö raskete õpilastega 9. klassi õpilaste ümberkasvamist laiskadest tublideks.

24. oktoober. Algatus Huvitav Kool. Konverentsil „Õpetajate professionaalse arengu toetamine uute õppekavade rakendamise kontekstis”, kus osaleb 230 õpetajat ning koolijuhti üle Eesti, tutvustab asekantsler Mart Laidmets algatuse Huvitav Kool põhimõtteid. Laidmetsa sõnul sõltub eelkõige õpetaja professionaalsusest, kui huvitav ja usaldusväärne on kool.

24. oktoober. Keelekümblus tähistab 15. sünnipäeva. 24. ja 25. oktoobril korraldab sihtasutus Innove keelekümbluskeskus Tallinnas keelekümblusprogrammi traditsioonilise aastakonverentsi.

8. november. Eesti õpetajad vabatahtlikena Ghanas. Õpetajate Lehes hakatakse vahendama Ghanas õpetajana töötanud Eesti õpetajate muljeid.

12. november. Avatakse tehnikaülikooli innovatsioonikeskus Mektory, kus on oma õpperuumid ka kooliõpilastele ja õpetajatele.

16. november. ÜRO peasekretär surub Eesti robotil kätt. 16. novembril külastas Eestis visiidil olev ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Tallinna tehnikaülikooli spordihoones toimunud koolinoorte ja üliõpilaste robootikavõistlust Robotex, kus andis kätt väiksele humanoidrobotile Nao.

27. november. Tugispetsialiste rahastab omavalitsus. HTM lükkab ümber Eesti Päevalehes ilmunud väite, nagu muudaks kooskõlastusringil oleva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus tugispetsialistide rahastamist ja vastutust. Seadus näeb juba 1990. aastatest ette, et koolide tugispetsialistide toetamine on koolipidaja ehk kohaliku omavalitsuse kohustus.

28. november. Probleemid mere­akadeemias. Järelevalve käigus avastatakse mereakadeemias hulgaliselt eelarve- ja finantsdistsipliini rikkumisi.

1. detsember. Noor õigusrikkuja saab hooldaja. Haridus- ja teadusministeerium saadab avalikule kooskõlastamisele ja arutelule lapse õigusrikkumise juhtumisse sekkumise seaduse eelnõu, mis jõustudes asendab praegu kehtiva alaealise mõjutusvahendite seaduse.

3. detsember. Eesti õpilased on PISA tipus. PISA 2012 uuring näitab, et Eesti 15-aastaste põhikooliõpilaste tase on maailma parimate seas ja Euroopa absoluutses tipus. Loodusteadustes jagab Eesti Euroopas 1.–2. kohta Soomega. Testis osalenud 65 riigi võrdluses jagavad Eesti noored loodusteadustes 4.–7. kohta Jaapani, Soome ja Koreaga. Lugemises ja matemaatikas on Eesti maailmas 11. kohal ning jagab Euroopas 3.–6. kohta.

13. detsember. Ilmub Eesti esimene haridusleksikon. Õpetajate Leht tutvustab detsembris ilmuvat haridusleksikoni, milles on 43 artiklit hariduse ja kasvatuse olulistest märksõnadest.

14. detsember. Õpetaja palk ületab tuhande euro piiri. Haridus- ja teadusministeerium teatab, et oktoobris tõusis õpetajate keskmine palk üle tuhande euro. Kümne kuu keskmine töötasu oli oktoobri lõpuks siiski 888 eurot. Ministeerium loodab, et 2013. aasta keskmiseks tuleb 915 eurot õpetaja ametikoha kohta, sest oktoobri seisuga oli 106 omavalitsusel välja maksmata kokku 5,3 miljonit eurot riigilt õpetajatele eraldatud palgaraha. Tallinnas polnud õpetajate töötasudesse jõudnud pea 2,7 miljonit eurot – enam kui tuhat eurot õpetaja kohta.