Suur minek
Eesti valmistab ette ühinemist veel ühe rahvusvahelise kooslusega – Euroopa kosmoseagentuuriga (ESA). ESA koondab Euroopa kosmosejõudusid, koordineerib nende koostööd. Esimese sammu sellel teel, mida lai maailm tähele pani, astusid meie tudengid. Tänavu 7. mail tegid nad Eestist kosmoseriigi, lennutades Maa orbiidile satelliidi EstCube-1, mille viis üles ESA.
ESA-ga oli meil siis ja on praegu koostöölepe, mis ammendub aastal 2015. Tuleb ette valmistada järgmist sammu. ESA-ga ajab meil asju ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) ehk seal kolmest inimesest koosnev kosmosebüroo, mida juhib Eesti delegaat Euroopa kosmoseagentuuris Madis Võõras. Ta kinnitab, et nende väikeriikide pikas reas, kes Euroopa kosmosemajanduses tahavad osaleda ja ESA liikmeks pürivad, peetakse ESA peakontoris Pariisis Eestit teistest küpsemaks pretendendiks. Tagant tulevad Läti, Leedu, siis veel Sloveenia, Slovakkia, Malta, Küpros ja Bulgaaria, viimane ei ole küll väike. Liikmestaatus annab meile õiguse pretendeerida ESA tellimustele, teha kõrgtehnoloogilist suure lisandväärtusega tööd. Tellija maksab tegijatele palga, need omakorda Eestile makse, mis on otsene mõju. Võõras räägib veel suurest rahast, iseäranis neile, kes võivad huvituda, miks me ei tee oma kosmoseagentuuri, vaid liitume teistega. Tuleb välja, et maailma suurim kosmosesse investeerija ei olegi USA kosmoseagentuur NASA oma 18 miljardi dollariga, vaid USA kaitseministeerium 40 miljardiga. Euroopa tervikuna figureerib selles reas pelgalt 4,2 miljardi euroga ehk 5 miljardi dollariga, nagu ka Venemaa üksi. Algavaks aastaks 2014 on ESA Eestilt tellinud 11 projekti 1,8 miljoni euro eest.
Kosmos tuleb koolituppa kätte
Selge on see, et kui me kuskile minemas oleme, peavad kõik ümberringi hästi aru saama, kuhu minek on ja milleks. Kosmos võiks ka praeguseid koolilapsi füüsikast huvituma motiveerida, sest siis, kui neil ülikoolid ükskord läbi on, võivad nad Pariisis kosmoseagentuuris inseneridena huvitavat ja väärikat tööd leida, nagu meie volinik, ametnikud praegu Euroopa komisjonis või ohvitserid NATO struktuurides. Koolide ja füüsikaõpetajate peale on Madis Võõras spetsiaalselt mõelnud, viidates uue tehnoloogia avardunud võimalustele maailmast osa saada. Tema sõnul on pildid satelliitidelt, mis arvukalt ümber Maa tiirlevad, igale arvutiomanikule kättesaadavad: „Mul on plaan koos ettevõtjatega üks koolile sobiv tehnilise lahenduse näidiskomplekt välja arendada ning Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni ja tehnoloogia siirdekeskuses Mektory välja panna. Seal on Tea Varrak eraldanud kaks tuba kosmosekeskuse jaoks. Demostend saab valmis, kasutatav arvuti kohase antenni 14. jaanuariks. Kõik saavad komplektiga tutvuda, seda testida, kohapeal küsida, uurida, kas nad hangivad oma koolile samasuguse või panevad selle koolis ise kokku, nagu vanasti tehti raadioringides aparaate, nüüd legodest roboteid, või läheb huviline poodi ja ostab teleskoobi, et taevatähti uurida. Satelliidipilti teleskoobiga ei näe, peab antenn olema.” Võõras usub, et kavandatu toob kosmose meile lähemale, lisab üldharidusele teavet ja värve
Oskando, Regio ja teised
Kosmose vallas Euroopaga kootööd tehes on eestlased olnud edukad ja agarad just navigeerimisvõimaluste avardamisel. Näiteks firma Oskando pakub ettevõtetele navigeerimisteenuseid. Tänapäeval sõidavad ju kõik ökonoomselt, sest seda jälgitakse satelliitide vahendusel. Firma Regio aga pakkus satelliidipiltide analüüsi järgi välja metoodika kasvuhoonegaasi (CO2) bilansi mõõtmiseks atmosfääris, mille ESA ära ostis, toob Võõras näiteid. Euroopa kosmosemajanduses on realiseerumas uued programmid Galileo ja Copernikus, mille sisu on ka kosmoseuuringute maapealsed rakendused, hädaolukordade kaugseire näiteks, üleujutuste eest hoiatamine. Mõlemad said Euroopa parlamendilt hiljuti ka rahastuse (vastavalt 7,2 ja 3,6 miljardit eurot).
Kaudse mõju koefitsient
Eesti kosmosepoliitikast rääkis Madis Võõras ka suvel Pekingis toimunud ülemaailmsel astronautikakongressil IAC, kõneldes kosmoseinvesteeringute mõjust maade majandusele. Seda on mitmel pool uuritud, arvutatud välja kaudse mõju koefitsient ehk kui palju toob riiki kaasa üks kosmoselepingusse investeeritud euro – eri maades erinevalt, 2–7 eurot. Kõige suurem, seitse, on see koefitsient Norras tänu sealsele suurte telekomifirmade ärile. Aga Eestis? See on küsimus, ütleb Võõras ja rõhutab seejuures, et kosmosest ei saa kunagi massiäri. Firma, kes sellega on hakkama saanud, on saanud nagu kvaliteedimärgi.
Sellele pildile on Jean Jacque Dordain (esireas keskel prillidega) palunud Euroopa kosmoseagentuuri liikmeks pürgivate väikeriikide delegaadid, Madis Võõras paremalt kolmas. Foto: Eesti kosmosebüroo kogu
Miljonid ja miljardid on mõnes kohas sassi läinud.