Veerand sajandit Tallinna poistekoori

20. dets. 2013 Tiina Vapper - Kommenteeri artiklit

Tallinna poistekoori kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula ütleb, et teist nii pingelist aastat kui tänavune, koori 25. juubeli aasta, ei ole tal ammu olnud.

Aprillis osales koor seitsmendal üle-eestilisel poistekooride võistulaulmisel ja võitis seal kaks esikohta, suvel algas uue CD-plaadi ja koori aastatepikkust tööd tutvustava raamatu koostamine, oktoobri lõpus ja novembri alguses käidi kontsertreisil Hispaanias Baskimaal ning võeti osa mainekast grand prix’ sarja kuuluvast Tolosa koorikonkursist. Hispaaniast naastes hakati viimistlema juubelikava „Bachist Pärdini, Pärdist popini”. Juubelikontserdid toimusid novembri lõpus Narvas, Peterburis, Pärnus, Tartus ja Tallinnas. Pidustuste kulminatsiooniks kujunes kontsert Estonia kontserdisaalis 30. novembril, kus esinesid ka poistekoori ettevalmistuskoorid ja vilistlaste meeskoor.

Kuidas kõik algas

Poistekoori algus 1988. aasta septembris on Lydia Rahulal hästi meeles. „Töötasin sel ajal RAM-i poistekoori koormeistrina. Kui muusikamajja loodavale uuele poistekoorile dirigenti otsiti, tundsin, et olen oma koori loomiseks valmis. Koor hakkaski tegutsema Tallinna Vanalinna muusikamaja poistekoori nime all. Esimese kontserdi andsime jõulude ajal Pühavaimu kirikus. Algusaastatel laulsime palju vaimulikku muusikat, gregooriuse koraale õppisin just muusikamajas Taivo Niitvägi koori kuulates. Tänu sellele, et tegime sageli proove kirikutes, kus käis palju välismaalasi, tekkis meil huvitavaid kontakte. Poistekoori esimesed välisreisid Rootsi, Saksamaale ja Soome toimusid 1990. aastal, samal suvel osales koor esmakordselt üldlaulupeol. Pärast Vanalinna hariduskolleegiumi asutamist jagunes koor kaheks. Meist sai Tallinna Vanalinna poistekoor ja hiljem Tallinna poistekoor. Koori baaskooliks sai ja on praeguseni Tallinna 21. kool, kus ma töötan 1980. aastast muusika süvaõppega klasside muusikaõpetajana. Olen koolile ja kolleegidele väga tänulik, et nad on mind usaldanud ja lubanud teha just seda, mida tahan ja õigeks pean.”

Nooditundmine tuleb kasuks

Tallinna poistekoor on klassikaline segakoor, kus laulavad kümne-viieteistkümneaastased poisid ning noormehed vanuses kuusteist kuni nelikümmend. „Lauluhuvilisi poisse võtame poistekoori vastu aasta ringi,” jutustab Lydia Rahula. „Kontsertkoorile valmistavad järelkasvu ette meie ettevalmistuskoorid Primo ja Secundo. Nendes käib praegu 81 poissi, kellega koorijuht Angelika Kadarik ja kontsertmeister Elina Kaasik teevad väga head tööd. Ka 21. kooli muusikaklassi sisse saanud poisid hakkavad käima Tallinna poistekoori ettevalmistuskooris. Valdav osa kontsertkoori lauljatest ongi 21. kooli õpilased. Kuna ma ise annan neile solfedžo- ja muusikaõpetuse tunde, kus paneme suurt rõhku noodiõpetusele, oskavad poisid üsna hästi noodist laulda. Teisiti polekski võimalik, sest näiteks Hispaanias tuli meil konkursil esitada kohati seitsmehäälne laul, mis nooti tundmata oleks keeruline. Laule õppides ei võta kõige rohkem aega mitte sõnade ja meloodia meeldejätmine, vaid laulude kallal nikerdamine – sõnade, meeleolu ja kõla väljatoomine. See on niisama täpne, filigraanne ja aeganõudev nagu juveliiritöö.”

Harjutamine teeb meistriks

Lydia Rahula ütleb. et poisid käivad koorilaulu tundides hea meelega. „Eks leidub neidki, kes alguses eelarvamusega suhtuvad, sest poisslapsel on teha muudki, mis teda paelub. Aga kes maitse suhu saab ja näeb, kui palju põnevaid väljakutseid laulmine pakub, neile meeldib väga. Tööd tuleb teha muidugi palju. Harjutame kolm korda nädalas, kaks tundi järjest. Poisid käivad hästi kohal ja on motiveeritud. Eks nad ikka on vahel väsinud, nagu ma isegi, aga olen neile öelnud, et elu ei saa olla ainult lõbus ja põnev, tuleb õppida ka pingutama ja pinget taluma. Nii nagu sportlased näevad tulemuste nimel ränka vaeva ja valavad higi, on ka muusikas – kõigepealt tuleb tööd teha, alles siis saab nautida aplausi.”

Õpetajana on Lydia Rahula heatahtlik, aga nõudlik. „Ma ei ole kuri, aga jään oma nõudmistele kindlaks. Mu elu oleks kindlasti lihtsam, kui ma vähem kontrolliksin ja nõuaksin, aga nii kaoks järjepidevus ja poisid kasutaksid seda kohe ära. Viimasel kontserdil juhtus, et unustasin laulu ajal kokkulepitud märguande andmata. Kõik poisid jäid vait, ükski ei laulnud. Ühe hetke laul lihtsalt seisis, siis läksime edasi. Imetlesin oma poisse, nende valmisolekut! Nad oleksid võinud ju ise edasi laulda. Et nad seda ei teinud, näitab professionaalsust, nad teavad, et laulda tuleb dirigendi käe järgi. Proovides olen õpetanud neid kaasa mõtlema ja keskenduma, jälgima nooti ja dirigenti. Tänu sellele saan nende peale igas olukorras kindel olla.”

Koos kasvamine

Kontsertreise on kooril olnud väga palju. „Oleme esinenud rohkem kui paarikümnes välisriigis, kaugemad paigad on olnud Kanada, USA, Tai kuningriik, Jaapan, Maroko,” räägib Lydia Rahula. „Reisimine õpetab iseseisvust. Koori noorim liige käib kolmandas klassis ja vastutab oma asjade eest ise. Mõni temast palju suurem isegi ei tea, mis tal kohvrisse on pakitud, sest ta on harjunud, et vanemad teevad kõik ette ja taha ära. Lapsi tuleb kasvatada iseseisvateks, muidu nad on hiljem hädas. Loodan, et mitmed olulised asjad on poistele meie kooris käies selgeks saanud − et on viisakas öelda tere ja head aega, uksest sisenedes jalgu pühkida. Kui me üksvahe kord nädalas Niguliste kirikus proovi tegime, naersid sealsed prouad, et uksematt on tihedast jalgade pühkimisest juba kulunud. Kindlasti on nad õppinud sõbralikkust ja kaaslastega arvestamist. Ulakust teevad kõik poisid, ja harilikult on just need Tootsid väga head lauljad, aga pahatahtlik olla, teisi mõnitada või kiusata – selles suhtes olen ma väga karm. Usun, et muusika sees olemine muudab lapsed iseenesest emotsionaalsemaks ja paremaks ning et nad oskavad tulevikus hoida oma naist ja peret ning pidada meeles oma ema, isa, õpetajaid.”

Poistekoorile lisaks juhatab Lydia Rahula veel Tallinna 21. kooli muusikaklasside lastekoori Vocal Spirit ja noorte meeskoori. Kuni selle kevadeni, kokku kümme aastat, laulsid tema dirigeerimisel ka Eesti lastekoori lapsed, kes tulid kokku üle Eesti. „Mulle meeldivad nad kõik. Aga minu esimene koor pärast koorijuhtimise eriala lõpetamist Tallinna pedagoogilises instituudis oli poistekoor. Viljandi 5. keskkooli tööle minnes võtsin üle pensionile läinud Reet Rajasma poistekoori, see pisik on jäänud. Olin ka ise lapsena poisilik tüdruk, ronisin puude otsas, põlved olid alatasa katki. Mul on poisi hing, sobin poistega ja saan nendega hakkama. Töö poistega on raske ja nõuab palju energiat. Aga kui oled selle vaeva ära näinud, siis see kelluke, mis poiste hääles heliseb, on lummav.”

Meeldejäävad hetked

Tallinna poistekoori repertuaar on mitmekesine. Palju lauldakse eesti rahvaviise ja rahvuslikku kooriloomingut, samuti suurvorme ning muidugi laulupeolaule. Laulu valikul peab arvestama, et see lauljaid arendaks, kindlasti peab laulus olema sõnum. „Mõni nüüdisaegne laulupeolaul on olnud selline, mille oleme laulupeoks ära õppinud, aga rohkem pole seda kordagi esitanud. On näha, et see ei paku poistele ega ka kuulajaile midagi. Publik on selles suhtes kõige parem otsustaja,” usub Lydia Rahula. Talle endale meeldib oma poiste esituses kõige rohkem Cyrillus Kreegi seatud vaimulik eesti rahvalaul „Mu süda, ärka üles”. Ka Urmas Sisaski „Kiitkem südamest Mariat” meeldib kõigile, kus iganes koor seda ei laulaks, Eestis või välismaal. Menukamate laulude seas on ka Tomi Rahula „Ave Maria”. Lydia Rahula poeg Tomi Rahula töötab Tallinna poistekoori dirigendi-kontsertmeistrina juba aastaid: kirjutab laule, teeb arranžeeringuid ning saadab koori nii klaveril kui ka orelil.

„Tallinna poistekoori kahekümne viies aastas on ilusaid hetki olnud väga palju,” ütleb Lydia Rahula. Nende seas on ka kõik tänavused juubelikontserdid, mille kohta koor sai publikult äärmiselt palju head tagasisidet. Jõulude eel kuuleb Tallinna poistekoori laulmas veel 20. detsembril Paide Risti kirikus, 21. detsembril Tallinna Kaarli kirikus ja 22. detsembril Tartu Jaani kirikus jõulukontsertidel, kus poistega koos astuvad üles Tõnis Mägi ja keelpillikvartett. Teisel jõulupühal toimub Niguliste kirikus poistekoori traditsiooniline aastalõpukontsert, kus solist on Urmas Põldma rahvus­ooperist Estonia. Jaanuaris keskendutakse juba suvise üldlaulupeo repertuaarile. Lydia Rahula ütleb, et ühe ilusa, ehkki sugugi mitte kerge meloodiaga laulu, mis rahvale kindlasti meeldib, on kirjutanud helilooja Tõnu Kõrvits.

Poistekooris laulda on tore

Marcus Mäeväli hakkas Tallinna poistekooris laulmas käima siis, kui ta polnud veel kuueaastanegi. Mõne aasta laulis ettevalmistuskooris, nüüd teist aastat kontsertkooris. Laulda on Marcusele meeldinud pisikesest peale, ometi ta natuke närveeris, kui katsetel ette laulma pidi. „Aga mind võeti rõõmsalt vastu. Kuulati, kui madalaid ja kõrgeid noote ma laulda saan, ja öeldi, et hakkan laulma esimest sopranit.”

Marcus ütleb, et ettevalmistuskoori ja kontsertkoori erinevus on suur. „Kontsertkoori laulud on mitmehäälsed ja keerulisemad. Vahel laulame ka inglis-, vene- ja ladinakeelseid laule, nende õppimine võtab kauem aega ja kodus tuleb rohkem harjutada.” Kõige rohkem meeldib Marcusele see, et kontsertkooriga saab reisimas käia. Reisile võetakse kaasa ainult neid, kes väga hästi laulavad, seepärast tuleb kogu aeg hoolega tunnis kaasa töötada ja õpetajale sageli ette laulda. Lydia Rahula on tema arvates tore, sõbralik, aga ka range õpetaja, kes lolluste tegemist ei salli.

Marcus õpib Tallinna 21. kooli 4.a klassis ja käib poistekoorile lisaks veel muusikakoolis fagotti õppimas. „Poistekoor on mul kolm ja muusikakool neli korda nädalas. Elu on üsna kiire, ühest kohast teise jooksmine käib,” tunnistab Marcus. Pilliõppimine tuleb Marcuse arvates poistekooris kasuks, tänu sellele läheb noodilugemine kiiremini. Bassi- ja viiulivõti on tal mõlemad selged.

Marcusel on kolm nooremat venda, kes kõik laulavad. „Üks vend on seitsmeaastane, temaga käime ühes koolis ja ta laulab Tallinna poistekoori ettevalmistuskooris. Kolmeaastased kaksikutest vennad laulavad lasteaias.”

Marcus räägib, et koolis on tal kogu aeg hästi läinud, aga pärast kooriga Hispaanias käimist tulid väikesed äpardused sisse. „Puudusin koolist kaheksa päeva ja järele õppida oli raske. Nüüd hakkab jälle paremini minema.” Poisi lemmikained on kehaline kasvatus, ujumine, muusikaõpetus ja natuke meeldib ka matemaatika.

Aastalõpp on poiste­koori jaoks alati kiire aeg, sest esinemisi on palju. 20. detsembril, kui koor Paide Risti kirikus jõulukontserti annab, on Marcusel sünnipäev. Ta saab üheteistkümneaastaseks. Marcus ütleb, et eelmisel aastal oli tema sünnipäeval samuti kontsert ja see on täitsa tore. Sõbrad tõstavad ta tooliga üles ja sünnipäevalaps pakub kõigile kommi.

Koolivaheaega, mis kohe algab, on Marcus väga oodanud. „Tahaks, et lumi ka maha tuleks, et saaks lumelauaga sõita.” Kiisal, kus Marcuse pere elab, on selleks suurepärased võimalused.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!