Eesti hariduskoostöö Afganistaniga

17. jaan. 2014 Mart Laanpere Tallinna ülikooli teadur - Kommenteeri artiklit

Kui ameeriklased ja jaapanlased ehitavad Afganistani ülikoolile uusi hooneid, siis eestlased aitavad sel sõjast laastatud maal kõrghariduse taset tõsta.

Aastal 1996 tegi Eesti vabariigi president Lennart Meri šokeeriva avalduse, kuulutades Eesti loobumist USA Ida-Euroopa demokraatiate toetamise akti (SEED) raames antavast välisabist ja sulgedes USAID programmi Eestis. „Eesti on oma arengus jõudnud järgmisele astmele. Ühepoolset abi vajavast riigist on saanud riik, kes tahab olla võrdväärne partner rahvusvahelises koostöös,” kinnitas president toona. Tänapäeval kasvab nende riikide arv, mis on sattunud välisabist sõltuvusse sellisel määral, et normaalse majanduse ja riigi toimimine on tõsiselt häiritud. Kuigi kohapeal saadakse neist probleemidest aru samamoodi kui Eestis paarkümmend aastat tagasi, ei suudeta välisabi sõltuvusest välja rabelda.

Afganistan on üks neist riikidest, mille sisejulgeolekut, riiklikke struktuure, teenuseid ja arendustööd hoiavad käigus peamiselt välismaalt tulev raha ja eksperdid. Seni on suurem osa sellest toetusest tulnud sõjalise abina, kuid käesoleval aastal plaanib enamik välisriike oma väeüksused Afganistanist välja tuua ja toetada pigem arengukoostöö projekte. Ka Eesti välisministeerium võttis juba paari aasta eest eesmärgi suurendada Eesti arengukoostöö programmi mahtu Afganistani suunal, seades üheks prioriteetseks valdkonnaks hariduse.

Välisministeeriumi üleskutset järgides sai 2012. aasta veebruaris teoks Tallinna ülikooli neljaliikmelise esinduse visiit Kabuli, et kaardistada arengukoostöö võimalusi kõrghariduse vallas. Delegatsiooni juhtis rektor Tiit Land, kaasas olid rahvusvahelise koostöö koordinaator Tiina Mäe, projektijuht Maarika Miil ja teadur Mart Laanpere. Eesti välisministeeriumi külalisena ööbisime Briti turvatsoonis paiknevas külalistemajas ja liikusime linnas ringi koos Eesti vabariigi asjuri Vahur Soosaarega eestlastest lähikaitsemeeskonna soomustatud džiipides, kandes kuuliveste.

Pärltikandis struktuurivalemid

Lisaks ametlikele visiitidele kõrgharidusministeeriumi avanes meil võimalus tutvuda põhjalikult Kabuli ülikooliga. Meie eesmärk oli leida meile jõukohased ja afgaanidele vajalikud arengukoostöö projektide ideed, mida Eesti riik võiks edaspidi rahastada. Selleks külastasime ülikooli raamatukogu, loodusteaduste ja arvutiteaduste teaduskondi ning kohtusime õpetajakoolituse programmi juhtidega.

Kõige muljetavaldavam oli kohtumine legendaarse rahvavalgustaja, 84-aastase ameeriklanna Nancy Hatch-Dupreega. Ta saabus Afganistani juba 1962. aastal ja on sellele keerulise saatusega maale pühendanud terve oma elu. Praegu juhib ta Kabuli ülikooli Afganistani keskust, mis tegeleb Afganistani-teemaliste kirjutiste arhiveerimise, kirjaliku pärandi digiteerimise ja kirjaoskamatuse vähendamisega kogu riigis. Viimati mainitud eesmärgi nimel on Nancy asutanud mobiilsete raamatukogude võrgu, mis katab kõik regioonid riigis, kus vaid 28% täisealistest oskab lugeda.

Laborivarustuseta keemiaosakond, kus valdavalt naissoost tudengid orgaanilise keemia struktuurvalemeid pärltikandiga sametvaipade kujul kursuse lõputööna esitasid. fotod: Mart Laanpere

Laborivarustuseta keemiaosakond, kus valdavalt naissoost tudengid orgaanilise keemia struktuurvalemeid pärltikandiga sametvaipade kujul kursuse lõputööna esitasid. Fotod: Mart Laanpere

Külastatud teaduskondadest jättis suhteliselt nukra mulje laborivarustuseta keemiaosakond, kus valdavalt naissoost tudengid orgaanilise keemia struktuurvalemeid pärltikandiga sametvaipade kujul kursuse lõputööna esitasid. Kõige parema mulje jättis arvutiteaduste teaduskond, mille õppejõud olid noored ja välismaal korraliku hariduse saanud. Paraku õpiti ka informaatikat vaid bakalau­reusetasemel, kuna teaduskonnas pole ühtegi doktorikraadiga õppejõudu.

Tallinna ülikooli esimese Kabuli-visiidi tulemusena käivitus välisministeeriumi toel mullu kolm arengukoostöö projekti. Jõukad ja suured riigid toetavad Kabuli ülikooli eelkõige uusehitisi rahastades: Pakistani kingitusena on ehitatud kunstide teaduskonna õppehoone, ameeriklased rahastasid ajakirjandusteaduskonna maja ja praegu kerkib Jaapani valitsuse toel arvutiteaduste teaduskonna uus hoone.

Asfaldi asemel ajud

Eestile käivad sellised kallid projektid üle jõu ja meile tuttavast „asfalt vs ajud” loogikast tulenevalt tegime Kabuli ülikoolile ettepaneku teha koostööd informaatika magistriõppekavade arendamisel. Esialgu plaanitud ühe magistriõppekava asemel aitasime 2013. aasta jooksul luua ja akrediteerimiseni viia tervelt kolm: infotehnoloogia, infosüsteemide ja tarkvaratehnika vallas. Aasta lõpul võtsime Tallinna ülikooli informaatika doktorantuuri vastu seitse õppejõudu Kabuli ülikooli arvutiteaduste instituudist, et saavutada võimalikult kiiresti sealse personali võimekus iseseisvalt magistriõpinguid läbi viia.

Kuni neil oma doktorikraadiga õppejõud veel puuduvad, käivad Tallinna ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli õppejõud kaks korda aastas afgaani magistrantidele loengukursuseid pakkumas. Järgmised Eesti õppejõudude rühmad õpetavad Kabulis käesoleva aasta märtsis ja augustis kahe nädala jooksul, viies kursused lõpule veebipõhiselt ja videokonverentse kasutades.

2013. aasta augustis sai teoks TLÜ teine visiit Afganistani, delegatsiooni kuulusid informaatika instituudi direktor Peeter Normak, TTÜ professor Enn Õunapuu, projektijuht Maarika Miil ja teadur Mart Laanpere. Seekord oli küllakutsuja Kabuli ülikool ja sellest tulenevalt olid oluliselt teistsugused nii turvameetmed kui ka kokkupuude kohaliku kultuuriga. Ööbisime ülikoolilinnaku territooriumil paiknevas mõnusas külalistemajas, saime vabamalt linna peal liikuda ja õhtustada kohalikes restoranides. Pikale veninud lõuna- ja õhtusöögid andsid võimaluse tutvuda mitte üksnes maitsvate rahvusroogadega, vaid ka kuulda meie võõrustajate lugusid Afganistani rahva katsumustest nii lähiajaloos kui ka tänapäeval.

Vabatahtlikuna Afganistanis

Nii jutustas üks meie kohalik tuttav meile kohutavatest linnalahingutest 1992−1995, mille tagajärjel hävis suurem osa linnast ja tema õde sai surma juhusliku kuuli läbi kodus oma toas istudes. Nägime kujuteldamatult vaest põgenikelaagrit linnaservas ja suhteliselt viisakat munitsipaalkooli selle läheduses. Kohtusime ka ühega sadadest lääneriikidest vabatahtlikuna Afganistanile appi tulnutest. USA Illinoisi osariigist pärit John töötab juba mitmendat aastat IT-spetsialistina meditsiini vallas tegutsevas MTÜ-s. 25-aastane noormees elab Kabulis koos oma naise ja aastase lapsega, sõites iga päev kodunt tööle jalgrattaga. Ta peab Kabuli piisavalt turvaliseks, kuigi meie selle nädala jooksul ühtegi võõramaalast Kabuli tänavatel autota liikumas ei märganud.

Külalistemajas kohtusime Inglis­maalt Nottinghamist tulnud vabatahtliku Robertiga, kelle missioon on juhendada kriisipiirkondade muusikaõpetajaid muusikainstrumentide hooldamisel ja restaureerimisel. Kummaline, aga kõige tänulikumad olid tema koostööpartnerid just kõige keerulisemates piirkondades – nii praegu Kabulis kui paar nädalat pärast maavärinat Haitil. Robert seletas seda Maslow’ vajaduste püramiidi vaidlustamisega: ka kõige suuremas kitsikuses ei vaja inimesed mitte üksnes toitu ja peavarju, vaid ka tegevust ja sõpru, mille abil saaks taastada normaalsust.

Külakostiks tõime kaugelt maalt kaasa afganistani rahvariided, mille rätsep meile 24 tunniga meie mõõtude järgi õmbles, rahvuslikud mütsid, kuivatatud moorusmarju ja pistaatsiapähkleid. Ükspuha, kui jube pilt on mingi kauge maa kohta loodud meedias, elavad seal inimesed oma igapäevast elu ja püüdlevad normaalsuse suunas. Asjalike koostööprojektide kaudu saame neid selles aidata, võib-olla isegi rohkem, kui raha betooni mattes.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!