Huvitegevuse olulisus Viljandi noorte näitel
Huvitav klassiväline tegevus parandab õpilaste suhteid, vähendades sealhulgas koolikiusamist.
Just sellise tulemuse andis meile projekt „Seigeldes kultuurse iseendani”, millega uurisime, kas huvitav klassiväline tegevus tõstab õpilaste enesehinnangut, parandab nende omavahelisi suhteid ja innustab ka paremini õppima. Lisaeesmärk oli tutvustada õpilastele pärimuskultuuri, mis on alati aidanud arendada sotsiaalseid hoiakuid ja oskusi. Meie partneriks sai Viljandi Jakobsoni kooli kuues klass – täpselt see eagrupp, kus hakkab välja arenema sotsiaalne mina.
Alustasime suhete testimisest
Projekti alustasime sotsiomeetrilise testiga, millega selgitasime välja Jakobsoni kooli kuuenda klassi õpilaste suhted – kes on kelle sõber, kelle sõna klassis maksab, kes on tõrjutud jms. Tunnivaatluste käigus sai enamik testitulemusi kinnitust, kuid ilmnes ka suhteid, mida test esile ei toonud.
Seejärel kutsusime õpilased endale kultuuriakadeemiasse külla ja mängisime nendega meeskonnatöömängu SAR (Search and Rescue). Päästeoperatsiooni simuleerivas mängus osalejad peavad arvestama mitmete ohtude ja võimalustega ning nendele üheskoos vastu astuma. Nagu sotsiomeetrilise testi põhjal oligi arvata, ilmnes, et peamised probleemid on selles klassis tingitud eelkõige puudulikust suhtlemisest. Klass veetis oma tunnivälist aega harva üheskoos, mistõttu ei osatud üksteise eripäradega toime tulla.
Koostasime kõiki tähelepanekuid silmas pidades tegevuskava, millega tutvustasime õpilastele pärimust Kihnus, viisime läbi orienteerumispäeva Viljandis, korraldasime Jakobsoni kooli aineõpetajatele seminari elamuspedagoogikast. Tegime veel paar väiksemat väljasõitu ning projekti lõpus panime välja kogu projekti tutvustava fotonäituse, mille autor oli MTÜ Noored Toredate Mõtetega. Nii põhjalik kava eeldas täiendavaid ressursse, mistõttu esitasime projektitaotluse Euroopa Noored Eesti büroole, kust saimegi raha noorteprojekti läbiviimiseks.
Olustvere, Kihnu, Viljandi, Heimtali
Tegevuskava oli koostatud nii, et õpilastel oleks alati võimalik midagi oma kätega valmis teha. Näiteks Olustvere sepikoda külastades said õpilased sepistada endale ise naelahakatise ja ühise kätetööna valmis lapitekk, mis läheb väljapanekuna üles Jakobsoni kooli.
31. maist 2. juunini olime Kihnus. Kõigepealt leidsid õpilased endale tegevust Kihnu muuseumi pärimusega seotud töötoas. Isegi kõige püsimatumad noormehed kudusid innukalt kalavõrku ja tegid muid muistseid töid. Õpilased said Kihnus kaasa teha ka LARP-i (Live Action Roleplay). Selleks meisterdas igaüks endale pehmikmõõga ja osales sellega esivanemate moodi mõõgavõitluses. Õpilased jõudsid kaardi abil ka pool saart läbi orienteeruda. Kontrollpunktides ootasid gruppe meeskonnatööd nõudvad ülesanded. Iga grupiga oli rajal kaasas üks korraldajatest. Oli tore, et grupid tegid palju koostööd. Õpilased suhtusid üksteisesse sõbralikult ja olid eesmärgile orienteeritud. Kogu programmiga püüdsimegi õpilasi ülesannete abil oma kapslitest välja tuua ning neid omavahel suhtlema panna.
Kihnu saarel ööbiti telkides, prooviti lõkketoitu ja poeskäimine oli limiteeritud. Algul tekitas see teatavat nurinat, kuid väljasõidu lõpuks olid esimesed väikesed tülid juba unustatud. See oli ka loomulik, sest ebaharilikes tingimustes viibides näevad õpilased üksteist uues valguses ja senised (eel-)arvamused ning hinnangud muutuvad. Õpilased leidsid, et reis Kihnu oli suurepärane lõpetus kooliaastale. Suvele mindi vastu uute kogemustega ja oluliselt sõbralikumas meeleolus.
Viljandi lossimäed. Esimesed julged tulevad tudengite juhendamisel rippsillalt köit mööda alla. Elamuspedagoogika!
Sügisel korraldasid tudengid õpilastele pisikese orienteerumispäeva ka Viljandi linnas, kus tuli samuti kontrollpunktides meeskonnatööd teha. Meeldiv oli näha, et koostöö laabus sügisel juba palju konfliktivabamalt. Innuka asjalikkusega paistsid silma ka need õpilased, kes varem olid pigem tagaplaanil olnud.
Jakobsoni kooli õpetajatele korraldatud seminaril nenditi, et huvitav klassiväline tegevus on sama tähtis kui aineõpetus, sest see, mis toimub pärast tunde, pakub õpilastele häid võimalusi end emotsionaalselt laadida ja õpetab ka paremini suhtlema.
Projekti viimane väljasõit oli 22.−24. novembrini Heimtalisse. Seal mängisid õpilased jälle SAR-i. Seekord õnnestus õpilastel päästeoperatsioon palju paremini, sest mängu juhtisid juba klassi sisulised liidrid ning strateegilistest kokkulepetest peeti rangemalt kinni. Orienteerumismänguks moodustati kolm meeskonda. Ühes neist ilmnes arusaamatusi. Selgus, et tegu oli juba kaua varjul olnud koolikiusamisega, mis ei oleks pruukinud tavalises koolikeskkonnas avalikuks tulla. Nägime jälle huvitegevuse üht kasulikku külge.
Heimtalis külastasime ka tekstiilikunstnik Anu Rauda, kes tutvustas vaibakudumise tehnikaid. Tema jutust jäi õpilastele meelde sõnapaar „tark tarbimine” ehk kuidas üks asi algusest lõpuni nii ära kasutada, et ei tekiks jääke. Pärast külastust mängiti rahvastepalli ja õpiti tantsutreeneri töötoas rühmatunnetust.
Uus sotsiomeetriline test
Lõpuks viisime läbi uue sotsiomeetrilise testi ja võrdlesime tulemusi aasta varem tehtuga. Nägime, et tõrjutute arv oli klassis vähenenud – projektist oli olnud kasu. Väljasõit kulmineerus projekti piduliku lõpetamisega, kus õpilastele anti noortepassid, mis tõendavad, et nad on osalenud projektis „Seigeldes kultuurse iseendani” ning omandanud vajalikke sotsiaalseid oskusi ja teadmisi.
Projekt õpetas kõigile asjaosalistele eelkõige seda, et klassi- ja tunnivälised tegevused on klassikollektiivile hea läbisaamise seisukohast väga olulised. Paraku on meie praegune koolisüsteem pigem tunni- ja ainekeskne. Kui viia klass kooliruumidest välja, rakendada seikluspedagoogikat ja hästi läbimõeldud meeskonnategevust, õpivad noored kiiresti üheskoos tegutsemise põhimõtteid mõistma ja harjuvad neid kasutama.
Õpilasi on kasulik nende mugavustsoonist välja tuua: panna neid koostööd tegema inimestega, kellega nad seda ettegi ei kujutaks; panna neid ebaharilikesse olukordadesse, kust leiab kõige paremini väljapääsu teistega koostööd tehes. Ainetunnid seda enamasti ei võimalda ja sellepärast ongi igasse kooli vaja huvijuhti, kes harjutab õpilastega sotsiaalseid oskusi pärast tunde.
Projekti „Seigeldes kultuurse iseendani” põhjal koostatud fotonäitust saab näha Viljandi linnaraamatukogus.
Väga sisukas ja tore lugemine, meeldib laialdane sõnavara!