Karjäärinädal Kõrveküla koolis

Tartu hariduse tugiteenuste keskuse karjäärikeskus ehk Tartu Rajaleidja keskus sai endale selle õppeaasta algul uued ruumid Tartu kesklinnas. See rõõmustas keskuse peret väga, sest koos suurepärase asukohaga tõusis lootus, et suureneb ka klientuur. Magavale kassile, teadagi, hiir suhu ei jookse, sestap tuli kohe alustada aktiivset reklaamitegevust, et nii õpilased, õpetajad kui ka karjäärikoordinaatorid, samuti ka teised karjäärinõu vajavad kliendid keskuse üles leiaksid ja selle omaks võtaksid.

Nõnda pani keskuse tublisti uuenenud kollektiiv pead kokku ja asus plaane tegema. Kaardistati koolide karjäärikoordinaatorite soovid ja vajadused, keskuse lahtiste uste päevadel tutvustati omi mõtteid ja arutati, mida veel ette võtta. Esimese ülelinnalise õpilasüritusena toimus Tartu seikluspargis 7. klasside õpilastele mõeldud karjääriseiklus, mille õnnestumine annab lootust, et sündis uus traditsioon. Jätkati traditsioonilise tööturukonverentsiga. Tulemas on hulk aastatega populaarseks muutunud õpilasüritusi, mille korraldamisel aitavad nõu ja jõuga kaasa karjäärikoordinaatorid ning sügisel keskuse juurde moodustatud õpilasaktiiv, keda juhib huvijuhi hariduse ja kogemusega energiline infospetsialist Tuuli Rindemaa.

Abiks koolide karjäärikoordinaatoritele on igakuiselt toimunud koolitused, mille temaatika lähtub koordinaatorite soovidest ja vajadustest. Karjäärikeskuse rahvas õpib ka ise SA Innove ja Tartu hariduse tugiteenuste keskuse korraldatud seminaridel ja koolitustel ning selleks, et end kõigega paremini kursis hoida, on juba käidud tutvumas Tartu ülikooli karjääritalituse, Johannes Mihkelsoni keskuse ja Tartu kutsehariduskeskuse tööga. Lähiajal toimub karjäärikeskuse töötajate õppekäik Tartu tervishoiu kõrgkooli.

Karjäärinõustajad teevad koolides tubli tööd, et hajutada kohati kivistunud arusaama, nagu läheks karjäärinõustajaid vaja vaid kutsesobivustesti läbiviimiseks. Kui koolis puudub karjääriõpetuse valikkursus, pakuvad nõustajad valiku karjääriteemalisi loenguid ja töötubasid koolis kohapeal või keskuses, et õpilasi kutsesobivustesti tegemiseks ette valmistada. Karjäärikeskuse juht Mereli Mändmets on koos karjäärinõustajatega käinud koolides kohtumas juhtkonna esindajatega ning teinud samuti selgitustööd. Tore, et paljud koolid lisaks neile, kes alati on karjäärikeskusega tihedat koostööd teinud, on nüüdseks aru saanud, et koostöös karjäärikeskusega on võimalik karjääriõpet tõhustada.

Karjäärinädala plaan

Üheks suurepäraseks koostöönäiteks on Tartumaa Kõrveküla kool, kus juba õppeaasta alguses toimus kooli karjäärikoordinaatori Kadri Käärde algatusel karjäärispetsialistide kohtumine kooli juhtkonna ja lõpuklasside klassijuhatajatega, et arutada läbi karjäärialase tegevuse plaan, millesse oleksid kaasatud nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Kõrveküla koolis ei ole praegu õppekavas karjääriõpetuse valikkursust, küll aga on juhtkond eesotsas direktor Andres Jõgariga selle rakendamist kaalunud.

Kuidas koostööplaan Kõrveküla kooliperega realiseeruma hakkas? Kooli karjäärikoordinaator Kadri Käärde, kes on põhiametilt huvijuht, on karjäärikeskuses sage külaline. Küll käib ta ise kohapeal nõu küsimas, küll käib infovahetus meilitsi ja telefoni teel. Koos oma kooli sotsiaalpedagoogi Reet Hannusega on Kadri viinud 8. ja 9.klassi õpilastega läbi karjäärialaseid tunde ja muid ettevõtmisi, kasutades nii karjäärikeskusest saadud abimaterjale kui ka ise neid koostanud. Karjäärinõustaja Sirje Tarraste tutvustas Kõrveküla kooli õpetajatele veebikeskkondi, kust leiab töölehti, mängude kirjeldusi ja muud kasulikku aine- ja klassijuhatajatundides ning töös lastevanematega kasutamiseks. Kõik eelpool nimetatu oli sissejuhatuseks kooli karjäärinädalale, mis toimus 20.–24. jaanuarini.

Karjäärikeskuse töötajate esimene „dessant” kooli toimus juba karjäärinädala esimesel päeval, kui 7.–9. klassi õpilastele toimus loeng-arutelu teemal „Mis on karjäär ja karjääriplaneerimine?”. Selle viis igale klassile eraldi läbi nõustaja Sirje Tarraste, õpilased koostasid visioonikaarte koolitusspetsialist Annika Kilteriga ja ning osalesid Jobpicsi töötubades, mida juhtis nõustaja Lemme Palmet. Seejärel oli kõigil 8. ja 9. klassi õpilastel võimalus karjäärinõustajate Kristel Paali ja Karl Tamme abiga teha läbi John Hollandi kutsesobivustest.

Karjäärinädala teisel päeval tõi Kadri Käärde asjast huvitatud 8.–9. klassi õpilased karjäärikeskusesse CV ja motivatsioonikirja kirjutamise töötubadesse, mille viisid läbi karjäärinõustajad Anna Gramberg ja Irina Smuglina. Nädala kolmas päev viis karjäärikeskuse tühjaks: kõik sõitsid Kõrvekülla. Vaid infospetsialist jäi maja valvama, et vastata telefonikõnedele ja vajadusel kliente vastu võtta.

Tihe tööpäev oli! Alustati kooli saalis, kuhu oli kuuele nõustajale töökoht. Nõustamisele oli tulnud ka viis lapsevanemat, et koos oma lapsega põhikoolijärgseid õppimisvõimalusi lähemalt uurida ning muid karjäärialaseid küsimusi küsida. 8. ja 9. klassi õpilastel oli võimalik saada individuaalset tagasisidet kutsesobivustesti kohta ning täpsemat teavet edasiõppimisvõimaluste ja -tingimuste kohta. Kui see osa päevast sai mööda, järgnes palju elevust tekitanud kooli sisseastumisvestluse simulatsioon. Suure ettevalmistustöö olid taas ära teinud kooli karjäärikoordinaator ja sotsiaalpedagoog, nii et õpilastel oli protseduur selge ning oma valikud läbi mõeldud, nüüd tuli vaid „range” komisjoni, kuhu kuulusid ka kooli direktor Andres Jõgar ja õppealajuhataja Lehte Kudu, kes, tõsi küll, komisjoniliikmetena hoopis teisi rolle ja nimesid kandsid, ette astuda. Kandidaadid ja komisjoniliikmed võtsid oma ülesannet tõsiselt ning kasu oli mõlemapoolne, koolirahvas sai oma õpilasi mõne uue kandi pealt tundma ning õpilased kinnitust oma soovide ja mõtete õigsuse kohta.

Pika tööpäeva lõpus kogunesid õpetajad arvutiklassi, et tutvuda põhjalikumalt Rajaleidja keskkonnaga, et teada saada, mida kasulikku leiab sealt noorele, õpetajale ja lapsevanemale. Miks leiutada jalgratast, kui keegi teine on suure osa selle tööst juba ära teinud.

Õpilaste ja õpetajate tagasiside karjäärinädala kohta oli väga positiivne. Eriti vajalikuks pidasid õpilased kutsesobivustesti, millele järgnes individuaalne tagasiside, ja kooli sisseastumisvestluse simulatsiooni, mille kohta võis tagasisidelehtedelt lugeda – „see oli pingeline, kuid väga vajalik, igaühel tuleks see enne tõelist sisseastumisvestlust läbi teha”. Kooli direktsiooni seisukoht on, et karjäärinädala tegevused olid vajalikud ja hästi ajastatud, kuna lõpuklassi õpilastel peaksid karjääriplaanid juba tehtud olema. Eriti oluliseks peeti asjaolu, et karjäärikeskuse inimesed tulid kohale, nende tegevused olid nähtavad kogu kooliperele ning jõudsid õpilaste kaudu ka lapsevanemateni.

Karjäärikeskus omakorda on väga tänulik Kõrveküla koolile, sest vahetu kokkupuude igapäevase koolieluga on väärt kogemus kõigile.

Koostöö Kõrveküla kooliga ei lõpe karjäärinädalaga. Juba kohapeal sõlmiti uusi kokkuleppeid individuaalnõustamisteks ning telliti õppekäike asutustesse ja ettevõtetesse, mida vahendab karjäärikeskus.

Mis aga HTK Karjäärikeskuse rahvast kõige rohkem rõõmustab, on see, et kumu õnnestunud ettevõtmisest on juba liikvel ning mitu kooli, kes seni pole keskuse teenuste kasutamisel eriti aktiivsed olnud, on juba ühendust võtnud ja tahavad tihendada koostööd.

Nõustajad tööhoos