Lasteaia töökorraldus lähtugu lapsest

24. jaan. 2014 Tiina Vapper - 77 kommentaari

Uuendatud tööajamääruse järgi on lasteaiaõpetaja täistööaja kestus 35 tundi nädalas ehk seitse tundi päevas. Mitu tundi sellest pühendab õpetaja õppe-kasvatustegevusele ja mitu tegevuste kavandamisele, seadus enam ei määratle, selle otsustab lasteasutuse juht. Lasteaedades on töö korraldatud erinevalt.

Põltsamaa Tõrukese lasteaia direktor Helje Tamme on viimasel ajal tihti Eesti eri paikades oma lasteaia töökorraldust tutvustanud. „Mind on kutsutud Pärnusse, Viljandisse, Valka, Tallinna, sel nädalal käisin Tartus. Kutsujateks on olnud omavalitsuste alushariduse spetsialistid ja koolituskeskus Hea Algus ning kuulajateks nii lasteaedade õpetajad kui ka juhid. Kuna lasteaiatöötajad on alati olnud alarahastatud ja töö lastega vastutusrikas, on töökorraldus tundlik teema.

Õpetajate tööaeg

Lasteaia töökorraldus sõltub eelkõige lasteaia lahtioleku ajast ning sellest, kas kõigil õpetajatel on täiskoht või mitte. See on omavalitsuseti erinev. Valdavalt on praegu lasteaedades ametis rühma kohta kaks täiskohaga õpetajat, kes käivad tööl vahetustega – üks hommiku-, teine õhtupoolikul. Nii tekib aga olukord, et õpetajate kattuv tööaeg on lõuna ajal, kui lapsed magavad. Helje Tamme arvates pole selline lahendus mõistlik.

Põltsamaa Tõrukese lasteaias on juba kakskümmend aastat töö korraldatud nii, et kõik ettenähtud 35 tundi tegelevad õpetajad lasteaias õppe-kasvatustööga. Ühel päeval kestab õpetaja tööpäev kella poole kaheksast poole üheni, viis tundi; teisel päeval üheksast kuueni, üheksa tundi. Tänu sellele on kõigis kümnes rühmas hommikupoolsel ajal kella üheksast kuni poole üheni – tegevuste poolest kõige aktiivsemal ajal – kolm inimest, kaks õpetajat ja õpetaja abi. Tasandusrühmas lisaks ka logopeed. Pärastlõunal on rühmas üks õpetaja ja õpetaja abi.

Tulemuslik rühmatöö

Direktor Helje Tamme on veendunud, et praegune töökorraldus on laste jaoks kõige parem.

Direktor Helje Tamme on veendunud, et praegune töökorraldus on laste jaoks kõige parem.

Helje Tamme peab sellist lapsest lähtuvat töökorraldust ainuõigeks. „Meil Põltsamaal on rühmades kakskümmend last, Tallinnas ja Tartus kuuldavasti veel rohkem. Õpetaja ei ole ju järelevaataja, vaid õppe- ja kasvatustöö tegija, kes peab hoolitsema ka selle eest, et laste närvikava terveks jääks. Teisalt säästab kohustuste ja vastutuse jagamine ka õpetajaid.”

Lasteaias on kasutusel hea alguse metoodika, mis eeldabki tööd väikestes gruppides. „Samasugust lähenemist soosib ka praegune õppekava,” räägib Helje Tamme. Sellise töökorralduse plussid on ilmselged. Kui lastega tegelevad kolm täiskasvanut, jagub igale lapsele piisavalt tähelepanu. Igas rühmas on lapsi, kes vajavad individuaalset juhendamist ja suunamist. Kuna mõlemal õpetajal on oma tugevamad ja nõrgemad küljed, kujuneb välja tööjaotus. Koos on lihtsam märgata probleeme. Kõige tähtsam on direktori kinnitusel õpetajate valmisolek koostööks. „Oleme pidanud ka rühma õpetajaid vahetama, kui inimesed omavahel ei klapi.”

Läbimõeldud tööjaotus

Väga sageli tuleb Helje Tammel vastata küsimusele, kas ja millal on õpetajatel sellise töökorralduse juures võimalik ettevalmistööd teha. Sellele küsimusele on Tõrukese lasteaias vastus leitud. Direktor selgitab, et õpetaja abid on kogu oma tööaja, kella poole üheksast kuni kella poole viieni, majas. Lõunavaheaega neil ei ole, mis on tööseadusandluse järgi lubatud, kuna nad lõunastavad koos lastega. Tänu sellele jääb õpetajatel aega ka tegevusi ette valmistada.

Süsteem toimib nii, et pärast seda, kui õpetaja abi on lõunasööginõud nõudepesumasinasse pannud, läheb ta nii kauaks laste juurde, kuni nad magavad. Õpetaja saab samal ajal tegevusi ette valmistada. Õpetajate toas, looduse-, tervise- ja kunstitoas on olemas kogu vajalik metoodiline materjal. Hommikupoolikul tekib see võimalus laste õuemineku ajal: koos lastega lähevad õue üks õpetaja ja õpetaja abi, teine õpetaja saab samal ajal toas vajalikke asju teha. Ajavahemikus kella 11–12 ja 13–14 jõuab käia ka töövahendeid ostmas.

Kolmapäeviti on ka hommikuse vahetuse õpetaja tööl kuni kella kolmeni. Siis toimuvad kella 13–15 nõupidamised ja seminarid, ühtlasi on see aeg õpetajatele ühiseks tegevuse kavandamiseks, analüüsiks, lapsevanematega arenguvestluste pidamiseks. Reedeti seevastu on kõigis rühmades ka hommikupoolikul tööl ainult üks õpetaja ja õpetaja abi. Reedel ongi harilikult lapsi lasteaias vähem ning kuna on mänguasjapäev, õpitakse vähem ja mängitakse rohkem.

Lisatunnid lähevad kirja

Tööaja arvestus Tõrukese lasteaias on äärmiselt täpne. „Arvestust peame kahe nädala kaupa, kahes nädalas on 70 töötundi,” selgitab Helje Tamme. „Kogu pedagoogilise personali, ka muusika- ja liikumisõpetajate ning logopeedide tööaeg on 35 töötundi nädalas. Õppealajuhataja paneb igaühe tunnid tabelisse kirja ning kuu lõpus võrdleme ettenähtud ja tegelikke tunde.”

Tunniarvestus on direktori sõnul vajalik seetõttu, et mõni kuu tuleb töötunde kokku rohkem, mõni kuu vähem. Ehkki kõik tööalased kokkusaamised toimuvad tööajast, on õpetajatel ja õpetajate abidel, aga ka muusika- ja liikumisõpetajatel vaja mõnikord väljaspool tööaega välja tulla. Peod toimuvad vahel ka nädalavahetustel, sest kümne rühmaga teisiti lihtsalt ei jõuaks. Pidude, õppekäikude, valverühma tundide, samuti nädalase suvelaagris osalemise eest lähevad kirja lisatunnid, mille suurem osa õpetajaid eelistab välja võtta mitte lisatasuna, vaid puhkepäevadena. „Jõulude ja aastavahetuse ajal oli meil lasteaias ainult üks rühm avatud ja tööl kolm õpetajat. Ülejäänud puhkasid,” toob Helje Tamme näite. „Paljud õpetajad said pühadega kokku üle kahe nädala talvepuhkust, neil oli nii palju tunde ette tehtud. Praegu kogunevad lisatunnid juba suvepuhkusele lisaks. Ja teistpidi, kui keegi soovib võtta vaba nädala, et perega reisile minna, kuid piisavalt tunde ta ette teinud pole, lähevad tal kirja miinustunnid. Need palgast maha ei lähe, vaid ta saab need hiljem asendamisega tagasi teha.”

Harjumusel on suur jõud

Helje Tamme räägib, et Tõrukese lasteaed on aastaid tagasi proovinud ka sellist töökorraldust, et rühmaga töötavad üks õpetaja ja kaks õpetaja abi. Sarnast süsteemi katsetavad praegu Viimsi lasteaiad ning selle kohta eelmisel sügisel Õpetajate Lehes ilmunud artikkel „Ühe õpetaja süsteem on lapse jaoks turvaline” on tekitanud elavat vastukaja (vt ÕpL 01.11.2013).

„Kasutasime seda varianti lühikest aega olude sunnil,” räägib Helje Tamme. „Mitu õpetajat läks korraga lapsepuhkusele ja ühtki eriharidusega inimest konkursil ei kandideerinud. Kuna meil endal olid väga tublid ja koolitatud õpetaja abid, paningi nad õpetajateks. Ametinimetus oli õpetaja abi õpetaja ülesannetes. Ka siis oli kolm inimest hommikupoolikul korraga tööl. Sellist süsteemi ei tohiks rakendada eesmärgiga palgafondi pealt kokku hoida, vaid üksnes sel juhul, kui kvalifitseeritud õpetajaid ei jätku, ja neid paiku Eestis paraku on,” kinnitab Helje Tamme, kes on veendunud, et praegune töökorraldus on laste seisukohalt siiski kõige parem.

Ometi ei ole Põltsamaa Tõrukese lasteaia eeskuju veel kuigi palju järgijaid leidnud. Paljud lasteaiaõpetajad on avaldanud arvamust, et üheksatunnine tööpäev on liiga pikk ega jäta aega isiklikuks eluks. Staažikad õpetajad, kes on harjunud üksinda otsustama ja tööd korraldama, leiavad, et kui kõrval on hästi koolitatud õpetaja abi, kes lapsi söömisel ja riidessepanemisel abistab ja õppekäikudel kaasas käib, polegi teist õpetajat vaja. Üsna levinud vastuväide on, et ühte ruumi ei mahu kolm täiskasvanut korraga ära. Helje Tamme usub, et kõik on kinni suhtumises ja hoiakus: me oleme kogu aeg nii teinud ja hakkama saanud. Harjumusel on suur jõud.

Et iga laps saaks tähelepanu

Pärnu linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Marga Napp arvab, et Põltsamaa kogemusest tasub eeskuju võtta. „Käisime neil väikese delegatsiooniga külas ja meile see töökorraldus väga meeldis. Kõige rohkem meeldis see, et lapsed on turvaliselt hoitud ja iga laps saab tähelepanu. Pärnus on olnud kõne all mitu varianti. Eesmärk on kindlasti see, et hommikupoolsel ajal töötaks rühmas lastega kolm täiskasvanut.”

Marga Napp lisab, et ehkki ta ühe õpetaja ja kahe assistendi süsteemi, mida Viimsi lasteaiad rakendavad, ei välistaks, tuleb lähtuda hetkeolukorrast. „Meil on pea 75%-l õpetajatest kõrgharidus, paljud neist on kaitsnud vanempedagoogi või pedagoogi-metoodiku ametijärgu, samas kui assistentideks koolitatud inimesi pole. Peame lähtuma sellest, mis meil on. Kahe koolitatud õpetaja igapäevane kattuv tööaeg laste magamise ajal aga on ressursi raiskamine. Nii palju paberite täitmist ja arupidamist ka pole. Kusjuures Tõrukese lasteaias on ka selleks aeg leitud. Kogu Eesti vabariigi eksisteerimise aja oleme rääkinud sellest, et tuleb lähtuda lapsest. Lähtugem siis tõepoolest lapsest, ka töökorralduses!”


77 kommentaari teemale “Lasteaia töökorraldus lähtugu lapsest”

  1. Mari ütleb:

    Millal õpetaja abid koristavad ja süüa toovad/nõusid pesevad?

  2. Õpetaja Kagu- Eestist ütleb:

    Meie lasteaias on õpetajate kattuv tööaeg 12.00-13.30, mis on üsna mõistlik. Lapsed lähevad magama kell 13, seega on pool tundi veel piisav aeg, et teha seda, mida muul ajal teha pole võimalik.

  3. õpetaja ütleb:

    Huvitav töökorraldus, aga kas saaks põhjalikumalt lahti seletada töögraafikud ja töötundide jaotuse (praegune kirjedus ei ole siiski piisav). Kui õpetaja abid ei saa lõunapausi, siis kas see ikka on päris õige? Igal töökohal peaks ju olema mingigi puhkeaeg/-paus (laste magamisaeg see ju alati küll olla ei saa, sest on lapsi, kes ei maga ja et teised magada saaks, siis peab mittemagajaid ju ka keegi jälgima?). Et õpetajad ja õpetaja abid söövad koos lastega, siis see on norm lõuna? Siiski tahaks põhjalikumat lahtiseletamist. Mina saan tihti alles kodus oma ettevalmistused tehtud, sest koos lastega ühes ruumis olles ei liigu mõtted sugugi nii kiiresti, kui vaja ja alati ei olegi materjalegi- lugemist jne lasteaia majas vaid neid tuleb otsida raamatukogust või ka mujalt (ka plaanide või projektide tegemisel). Tekkis palju küsimusi!

  4. õpetaja ütleb:

    Põltsamaa variant on vaid üks paljudest ja see ei peaks küll olema nüüd näidisetalon, millest kõik juhinduma peaks! Sobiva tööaja kasutuse saab saavutada vaid heas koostöös tööandja ja töötajatega ja palju muid tegureid , mis mõjutavad sobiliku valiku tegemist Nii suurt muudatust läbi viies tuleb kindlasti põhjalikult läbi arutada kõik argumendid enne kui hakata midagi teoks tegema! Õpetajad panustavad tohutul hulgal energiat laste heaks ja seda tehakse südame ja hingega, muidu ei saakski olla õpetaja . Seetõttu ei tohiks ära unustada ka seda väärtuslikku aega , kui õpetaja oma energiavarud taastada saab!

  5. tiiu ütleb:

    Tekkis küsimus- kuidas on töökorraldus ühe õpetaja haigestumise või koolitusel käimise korral? Kuidas on võimalik sellese töökorralduse korral puhkusele minna keset õppeaastat? Kes asendab, kui kõik õpetajad on hommikul tööl? Samuti pani imestama, et õhtupoole ja reedeti polegi siis lapsest lähtuv töökorraldus?!

  6. Mia ütleb:

    INFOMATERJAL ÕPETAJATE TÖÖSUHETE, ÕPETAJA TÖÖLEPINGULISTE ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE KOHTA ütleb, et Õpetaja täistööaeg on (jätkuvalt) 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul
    (Vabariigi Valitsuse 22.08.2013 määrus nr 125 „Haridustöötajate tööaeg“). Selle aja sisse peavad mahtuma kõik õpetaja tööülesanded.
    Kõik tööülesanded, sh õppe- ja kasvatustöö tundide ettevalmistamine, õppekäigud jm peab mahtuma üldtööaja sisse. Haridustöötajate tööaja määruses sätestatakse, et lühendatud täistööaja kestuseks koolieelse lasteasutuse õpetaja ametikohal on seitse tundi päevas ehk 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava näeb muu hulgas ette õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ning lapse arengu analüüsimise. Need ülesanded peavad lasteaiaõpetaja tööaega ära mahtuma. Samuti tuleb õpetaja tööaega arvestada õppekäigud ja lasteasutuses toimuvad üritused.
    See tähendab, et kui konkreetse lasteaiaõpetajaga ollakse kokku leppinud, et ta on 35 tundi nädalas rühmas, siis peab kõik ettevalmistavad tegevused ja muud ülesanded tegema ära teine töötaja. Kuna vahetu õppe- ja kasvatustöö tegemisest ei ole võimalik kõrvale jätta nende ettevalmistamist (ning eelduslikult on õpetajal ka muid ülesandeid), siis ei saa õpetaja tegeleda ainult vahetu õppe- ja kasvatustööga 35 tunni ulatuses.
    Alus: http://www.hm.ee/index.php?0513813

  7. Lasteaednik ütleb:

    Nõus, et see võib olla üks variantidest, mida saab lasteaias töökorralduse alusena kasutada. Kuid tekkis palju “aga`sid”.
    Mõned neist:
    Õpetaja tööpäev on siiski seadusega lühendatud 7-tunniseks, et tagada pingelise töö tõttu nö töökorras õpetaja,selles näites töötab õpetaja 9 tundi, mis ju ei järgi seadusest kantud mõtet.
    Väga suurt imestust tekitas lause, et kui keegi soovib võtta vaba nädala, et perega puhkama minna, siis ei teki miinustunde… Minu arusaamist mööda, kes tahab vaba nädala võtta, võtab selleks puhkust, palgalist või siis mitte, aga võtta lihtsalt vaba nädal? Kentsakas.
    Tundub, et õpetaja tööaeg on nii “ära selekteeritud”, et iseseisvust, otsustusvõimet, usaldust, vabadust, loovat suhtumist õpetajale endale väga ei jäeta…
    Aga jõudu neile!

  8. No jah ütleb:

    Küsimusi on palju……

  9. õpetaja läänevirust ütleb:

    Arvan, et mullegi selline töökorraldus sobiks, kaks õpetajat koostööd tegemas.

  10. Küsimused. küsimused... ütleb:

    Töökorraldus on suhteliselt segane. Tooksin siinkohal välja mõningad vastväited. Esiteks on nädalas seadusega ette nähtud õpetaja tööaeg 35 tundi. Tõrukese töökorralduse põhjal aga on juba etteplaneeritud mitte 140 töötundi vaid 145 töötundi. Miks? (Kui üks õpetaja töötab ühel päeval 5 tundi ja teine 9 tundi ning kolmapäeval on ühe õpetaja tööaeg 7,5 tundi päevas siis kõige elementaarsema rehkenduse puhul töötavad mõlemad õpetajas kuus 145 tundi 140 asemel????)Artiklist selgub, et koos on lihtsam märgata probleeme. Olen selle väitega nõus, kuid millal neid probleeme analüüsitakse, kui puudub ühine koostööaeg??? Nõudepesumasin??? Huvitav oleks teada kui paljudes lasteaedades on olemas nõudepesumasinad? Õpetaja abi ongi ise nõudepesumasin ja see võtab loomulikult aega kui nõud puhtaks pestakse. Artiklis tuuakse välja, et õpetaja saab planeerida oma tegevusi õpetajate toas, looduse-, tervise – ja kunstitoas….kui paljudes lasteaedades on olemas sellised toad? Tavaliselt on selleks ikka ja jälle ainult
    ühetoaline rühmaruum. Järgmiseks õueminek. Õpetaja abi on õues. Küsimus, kes koristab rühma ja muud olmeruumid, kas selleks on ette nähtud koristaja? 11.00-12.00 ja 13.00-14.00 ostan töövahendeid? Juba linna minek ja tagasitulek võtab minimaalselt aega 30 minutit ostlemiseks siis veel 30 minutit või? Reedeti vähem lapsi,,,huvitav. Milliste uuringute põhjal te seda väidate? Siinkohal ütleks nii, et reedeti on tavaliselt kohal ka need lapsed, kes on nädala sees puudunud. Järgmiseks: Milliste töötundide hulka arvestatakse valverühma tööaeg? Sooviks teda veel kuidas Viimsi töökorralduse puhul on lubatud laste magamamineku ajal olla tööl ühel õpetajal ja kahel assistendil? Paraku nende tööajad ju kattuvad. Väideti, et sellise töökorralduse põhjal on lapsed turvaliselt hoitud, kuid see on ju hommikupoole, mis saab õhtupoolsel tööajal- kevadel ja suvel kui minnakse juba varakult õue ning õpetaja abi tööpäev lõpeb kella 17.00. Sel juhul on üks tund õpetaja nagunii üksi lastega ning peab tagama laste turvalisuse???? Ning viimane küsimus. Kuidas hoitakse sellise töökorraldusega ära õpetajate läbipõlemine??? Seega küsimusi on palju kuid vastuseid…….

  11. Ananda ütleb:

    Vaevalt küll, et siin lastaiaõpetajate soove on arvestatud! Minul kulub huvitavate, kaasaegsete tundide ettevalmistamiseks küll märksa rohkem aega kui lasteaiapäev seda võimaldab-käin suuremas raamatukogus kui lasteaia oma, otsin kodus internetist materjali(kleepe-, meisterdamistööd jpm.), harin kodus interneti kaudu end alushariduse uuematel teemadel, siin kasutan jälle oma vaba aega-see 5 tundi ettevalmistusteks ja enesetäiendamiseks PEAKS KINDLAST JÄÄMA, mitte arvestama seda rühmaruumis viibivaks ajaks! Säästkem lasteaiaõpetajaid!

  12. QW ütleb:

    Minuarust on tegemist väga mõistliku töökorraldusega!

  13. Laine ütleb:

    Olen töötanud 24 aastat lasteaiaõpetajana. See töökorraldus jätab tõesti sellise mulje, et õpetajal puudub eraelu või on ta siis vanatüdruk. Minule on see töökorraldus täiesti vastuvõetamatu. Laupäeval ole tööl, mis on täiesti seaduse vastane, arenguvestlused jne. asjad tee vabast ajast, samas palk on alla igasuguse arvestuse. Kõik töökohustused tuleb täita tööajal ja mina kindlasti sellise töökorraldusega nõus ei oleks. Lisaks on seadusega ka õpetajaabil ettenähtud lõunapaus 1 tund ja see ei ole mitte töökohustuste täitmine, laste valvamine magamise ajal.Paljudes lasteaedades pole nõudepesumasinat ja millal siis õpetaabi koristab , ta ei ole tasuta “tööloom”. Kõigil lasteasutustel ei tasuks seda töökorraldust eeskujuks võtta.

  14. Roberta Roos ütleb:

    Arvamus! Kas pikkadest päevadest väsinud lasteaiaõpetaja saab olla ikka mōnusaks ja tegusaks kaaslaseks 24 lapsele? Lasteaia töökorraldus ei pea lähtuma ainult lapsest vaid arvestama ja lähtuma ka lasteaiaõpetajast.

  15. Ilona ütleb:

    Miks sellise töökorralduse pealesurumist lasteaiaõpetajatele maskeeritakse sõnapaariga “lapsest lähtuv?” Tegu on ikka kokkuhoiuotsusest kantud ideega.
    Otsustajad, austage alamakstud ja alatunnustatud lasteaiaõpetajaid vähemalt niipalju, et räägite meile tõtt. Teiegi ju mõistate, et väsinud, rõõmutu, rahatu ja mis seal salata, ka ära hirmutatud inimene ei suuda teha oma tööd nii, nagu lapsed seda väärivad. Lapsest lähtumine ja jätkusuutlik Eesti tähendavad meie ja teie jaoks erinevaid asju. Äkki peaks kordki dialoogi, selle asemel et käsulaudadega paugutada?

  16. Laine ütleb:

    Õpetajaabi kommentaar.
    Töölepinguseadus paragrahv 47 lõige 2 ütleb, et tööandja on kohustatud andma töötajale 30 minutilise vaheaja vähemalt 6 t töötamise järel. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvaestata tööaja hulka, va. juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaegu anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. Õpetajaabi peab antud lasteaias tööle tulema kella poole üheksaks ja töötama kella 17 .00 – ni, seega 8, 5 t tööpäev, mis on ju tasuta ületunnid. Õpetajaabi tööpäev kestab 8t. Siin on tegemist jämeda seaduse eiramisega. Lisaks, kuidas saab õpetajaabi einestada ja ” puhata ” koos lastega söömise ajal. Lapsi tuleb pidevalt jälgida ja korrale kutsuda.

  17. liisliis ütleb:

    “Lähtugem siis tõepoolest lapsest, ka töökorralduses!”
    Lasteaed on avatud 7.00-19.00. Hommikul kella seitsmest kaheksani ja õhtul kuuest avatud valverühm. Viin hommikul oma nutva lapse valverühma kasvatajale. Räägin valverühma õpetajale ära oma mured aga pool jätan rääkimata, sest inimene on mulle võõras ja lapski võõrastab ütleb, et tahan oma rühma ja oma kasvatajat. Õhtul võtan ta jälle valverühmast aga seal on juba teine tädi. Küsin, kuidas meil hommik lahenes. Kas laps nuttis kaua, kas ikka sõi soolast toitu ka või piidles ainult magusat.
    Lapsevanemana olen õnnetu, sest mul ei ole rühma õpetajaga mingit kontakti ega usalduslikku sidet. Ma ei saa talle kõrva sosistada, et meil on peres mure ja, kui võimalik, siis võiks õpetaja päeva jooksul kuidagi seda teemat puudutada. Lapsevanemana jääb mul teadmata, mida mu laps päeva jooksul tegi-ütles. Seinal rippuvast ööplaanist loen ma ju ainult tegevusi.
    Lapsele tuleb tekitada ennekõike turvatunn aga selline väntsutamine küll mingit turvatunnet ei tekita.

  18. loo autorilt õpetaja abile ütleb:

    Kahetsusväärselt on loo toimetamise-viimistlemise käigus üks oluline sõna artiklist välja jäänud.
    Peab olema – õpetaja abid on kogu oma tööaja, kella poole üheksast kuni kella poole viieni, majas.
    Seega on õpetaja abi tööaeg 8 tundi.
    Artiklis on parandus juba tehtud. Palun vea pärast vabandust!

  19. mari ja Jüri ütleb:

    Kas koos õp.abiga ei saa lastega hakkama?

  20. õpetaja ütleb:

    Pärnu linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Marga Nappa arvamusest jääb arusaam, et lasteaiaõpetajal pole erilist vajadust tegeleda paberitööga ja et siin artiklis on juttu kahest töökorraldusest(Viimsi ja Põltsamaa), siis tekib küsimus: kas need on ainukesed eestis ja kas neist tuleb nüüd lähtuda ümberkorralduste läbiviimiseks Pärnus???!!! Lasteaiaõpetajana on arvamus ühene: Marga Napp peaks tegema endale selgeks, mis on tegelik lasteaiaõpetajate töösisu!

  21. Liisa, LAõpetaja ütleb:

    Jääb arusaamatuks, millist kasu see muutus toob? Tõrukese LA direktrissi väljaütlemisi lugedes jääb küll mulje, et see inimene ei ole endale selgeks teinud sõnapaari “lapsest lähtuv” tähendust. Ei ole vaja oma totrusi teistele peale suruda.Hämmastav, et teie maja õpetajad sellise töökorraldusega päri on! Päris kahju kohe teie maja lastest ja töötajatest.Rohkem võiks ikka usaldada ja austada oma töölisi, aga Tõrukese direktriss on oma meelest kui JUMAL TAEVAS.

    Kui tiivad enam ei kanna, pole mõtet üritada õhku tõusta ja lennata!

  22. Laine ütleb:

    Olen Teie arvamusega täiesti nõus, et mis töökorraldus see selline on, kus lapsevanem ei näegi päeva jooksul oma lapse õpetajat. Ta ei saagi oma lapse kohta kunagi mingit infot tema arengu jne. kohta.Õnneks olen juba piisavalt tark, et enne kui kuskile lasteasutusse tööle asun uurin ka selle töökorraldust. Olen töötanud sellises nn. nõukogude aegses töökorralduses, mil õpetajad on vaheldumisi tööl pikad päevad ja 1 kord nädalas poolik päev ja uskuge mind kõik toimib ideaalselt . Lapsevanem näeb iga päev oma lapse õpetajat hommikul ja õhtul ning saavad kõigest rääkida. Lapsevanemad on väga rahul. Õpetajaabi on tööl 8. 00 -17. 00 – ni, vahepeal on tunnine lõunapaus, mil õpetajaabi võib majast lahkuda ( laste lõunauinaku ajal ). See on parim töökorraldus. Tuleks juba ükskord lõpetada see algharidussüsteemi ümberkorraldamine ja pidev materdamine. Õpetajad ja õpetajaabid on stressis ja ei julgegi vastu hakata. Maakohtades pole ju sageli töökohti valida, pead olemasolevaga sunniviisiliselt leppima. Kindlasti on siin tegemist palgafondi kokkuhoiuga ! Miks siis mitte panna õpetajaabid madala palga eest õpetajaid asendama, suur raha kokkuhoid. Õnneks on veel palju lasteaedu, mis töötavad nn. nõukogude aegse töökorraldusega , soovitan võimalusel laps sinna panna. Ma üldse ei imesta, miks on proffessionaalseid pedagooge võimatu leida. Keegi ei soovi seda tööd teha, kuna pidevalt tehakse mingeid totraid ümberkorraldusi.

  23. Laine ütleb:

    Lasteaiaõpetaja paberimajandus ulatub taevani, uskuge mind, see on kohutav. Lisaks pidev järelvalve tööandja poolt, et kas ikka kõik dokumentatsioon on õigeks ajaks valmis. Polegi aega lastega tegeleda. Õpetajad on selle pahnaga täiesti kurnatud.

  24. Laine ütleb:

    Ma ei loe siit artiklist ikkagi välja seda, et millal on õpetajaabil ettenähtud olematu palga eest lõunapaus ?

  25. õpetaja ütleb:

    Põltsamaa lasteaiast “Tõruke” on tõesti mida üle võtta. Kindlasti mitte töökorraldust. See jäägu ikka iga lasteaia kollektiivi ja hoolekogu otsustada. Silma jäi, et rühmas on 20 last, mitte 24. Aastaid tagasi otsustas Pärnu Linnavalitsus, et uut lasteaeda juurde ei ehitata, vaid igasse rühma pannakse 4 last juurde. Lihtne, kuid mitte lapsest lähtuv lahendus. Õpetajate palganumber sellest lükkest ei suurenenud sentigi. Pärnus pole taastatud siiani 2009 a õpetajate palgataset! Kui palju elu selle ajaga kallimaks läinud on, ei vaja tõestust.
    Ajavahemikku 9.15 – 11.00 jäävad ka muusika-, võimlemise- ja ujumistegevused. Milleks sellisel ajal veel ühte õpetajat lisaks vaja on? Õuesoleku ajal on teise õpetaja abi tõesti vajalik. Kui õuealal laste turvalisusest rääkida, siis eelkõige tuleks roostetanud traataiad välja vahetada, et need lastele kaela ei kukuks.

  26. liisliis ütleb:

    Veel paar mõtet.
    12. okt. 2006 a. toimus TPS-s Rahvusvaheline alushariduse konverents.
    Turu Ülikooli dotsent Jarmo Kinos esines seal ettekandega “Pedagoogika rehabiliteerimine ehk kasvatuse ja õpetuse kaotatud positsiooni ja väärtuste taastamine.”
    Tema väitis, et parim, mis me uutmise käigus unustasima uutmata oli lasteaed. Väljavõte teema sõnavõtust: “Olen rõõmuga märganud, et Eesti lasteaedades on olemas selge tööjaotus õpetaja ja tema abiliste vahel”. Eesti alusharidusel ja lasteaial on palju anda Soome päevahoiule ja päevakodule. Soovin, et saaksin juba lähitulevikus tõdeda “Päevakodu on surnud- elagu lasteaed!”
    Nüüd siis hakatakse meil hoopis vastupidist teostama. Kas armsad uutjad ei saa aru, kui palju häid õpetajaid nad kaotavad. Muretsemiseks on muide põhjust, sest artiklis kirjeldatud töökorraldust arutatakse paljudes maakondades.
    Asjal on peale haridustöötajate ja kohalike omavalitsuste veel kolmaski osapool; lapsevanemad. Äkki algataks avaliku arutelu ka neid kaasates. Jutt käib ikkagi nende lastest.

  27. Laine ütleb:

    Ma siiski usun, et paljudes lasteaedades see uutmise programm läbi ei lähe. Töötan väga suures lasteaias ja tean kui raske ehk peaaegu võimatu on kvalifitseeritud töötajate kaadrit leida. Lisaks käib meil suur hulk õpetajaid tööl väga kaugelt lausa 60 km kauguselt. Kui nad panna kõik 5 päeva nädalas tööle , siis lahkuksid enamus õpetajatest. Isegi praegu ei soovita 1 kord nädalas poolikut päeva teha. Õpetaja sõidaks lihtsalt kogu teenitud palga maha ja elamiseks ei jääks sentigi. Pole siis ju mõtet tööl käia. Mina töötan ka praegu momendil õpetajaabina juba viis kuud, kuna sai sellest pidevast väntsutamisest mõõt täis. Töötasin lasteaiaõpetajana 24 aastat. Momendil olengi ooteseisus ja vaatan, kas naasen sellele ametile tagasi või ei. Mind on juba palju kordi tagasi kutsutud , kuid olen keeldunud , lihtsalt enam välja ei kannata.

  28. Laine ütleb:

    Kindlasti tasub arutelusse kaasata ka lapsevanemaid. Ma ei usu kohe kindlasti, et enamussellise tsirkusega nõus on. Kuid omavalitsused saavad ju sellega palgafondi kokkuhoiu.

  29. Evelin Tamm ütleb:

    Mul on väga hea meel, et Õpetajate Lehel on alushariduse valdkonna kajastamisel õnnestunud sooritada arenguhüpe. See on esimene kord, kui arutelu on käivitunud ja kõikidel asjaosalistel on tõesti midagi öelda. Super! Loodan, et seda sama särtsu jätkub järgmistessegi nädalatesse. Teemasid, mis läbikirjutamist ootavad on aastate jooksul kogunenud hulgaliselt…

  30. Helena ütleb:

    Jah, võib ju teha nii või naa, arutleda ja kujutada ette, arendada ja reformida, rääkida suurte fraaside ja väljenditega – “kasvatustegevus, lapses lähtuv” jne aga fakt on see, et nõudes rühmaõpetajatelt kõrgharidust, meeletut vastutust, kannatlikkust, pidevat arengut, koostööd jne, AGA PALK on naeruväärne, siis lõpuks kaob igasugune motivatsioon seda tööd teha.

  31. Liisi ütleb:

    minu arvates peaks olema ka õhtupoolikul õpetajaabi majas. Kui kevadel ja sügisel käivad lapsed ka õhtupoolikul õues siis kui keegi tahab pissile korjab see õpetaja kõik lapsed kokku ja veab nad tuppa, sest ei saa ju väikest last üksi pissile lubada tuppa ja ei saa ju teisi lapsi ka üksi õue jätta selleks ajaks kui ühega pissil käia. Maa lasteaedades on ju 1 liitrühma ja polegi ju teisi õpetajaid kelle järelvalve alla selleks ajaks jätta. Toon siin kohal näite, et dekoratsiooni tehes kükitasin ja kui tõusin oli järsku põlves valu et ei saanud enam liikuda. Õpetajaabi vaatas niikaua lapsi kui sain tegelda peo ettevalmistamiseks mõeldud dekoratsiooniga. Sellepärast oli sel korral õpetajaabi veel lahkumata, et sain talt paluda et ta mind aitaks ja ei lahkuks majast ja oleks laste juures ja aitaks lapsed bussi ajaks riidesse panna. Kuna lapsed pidi õpetaja panema bussile ja lapsevanem tuli bussi vastu. Õnneks sel korral hakkas põlv ka tööle aga hiljem arsti juurde minnes oli diagnoosiks menisk katki ja hiljem tuli minna opile. Kui olla maa väikses lasteaias tööl liitrühmas ja kus pole ka lapsevanemaid kellelt abi paluda siis on seda lisa tööd õpetajal nii palju, et ka seda jätkub koju kaasa võtta, sest laste juures ei saa sa kõiki töid tehagi( näiteks nukuriided jne). Just pidude ettevalmistamine võtab aega (kostüümid, dekoratsioonid jne), tahad ju pakkuda vanematele ka parimat pidu. Kõikidel pidudel viibivad mõlemad õpetajad ja üks neist on ju vabast ajast, mida mitte kunagi ei loeta tööajaks ja ei tasustata. Siin mõningad näited lihtsalt õpetaja elust. Aga õpetajal peaks jääma ka ikka aega vahest ka arsti juures käimiseks. Aga koguaeg hommikuti tööl olles on maalt ikka väga raske arsti külastada. Arstid võtavad ju ka enamasti hommikuti vastu ja õhtuti maalt ikka linna saada on paras katsumus. Pole ju kõigil ka autot. Siinkohal ei saa panna ühte patta linna ja maakoha väikest lasteaeda. Igal pool tuleks arvestada individuaalsusega ka lasteaia töökorralduses.

  32. veel üks õpetaja ütleb:

    Veider, et teistele tuuakse eeskujuks sellist orjastavat mudelit. Ma arvan, et lasteaias võiks ka seal töötavatest täiskasvanutest lähtuda. Selleks peab olema väga hea omavaheline klapp rühmas, et pingevabalt nii koos õpetada.
    Tallinnas rabavad väga paljud õpetajad kahes lasteaias, sest palk ei võimalda oma isiklikke lapsi muidu kasvatada. Selline kord sunniks neid tööst lasteaias loobuma. Õpetajate abi palgaga elab ära vaid pensionär, sest tal on pension ka lisaks. Tegusaid ja asjalikke inimesi on seetõttu niigi raske leida.
    Vaata, kust otsast tahad ikka tuleb välja, et raha on liiga vähe ja lapsi on rühmades liiga palju.

  33. Minni ütleb:

    Siit ei leia ühtegi viidet, millal õpetajad koolitustel käivad ?
    Kas oma vabast ajast ?
    Tundi järgmiseks päevaks korralikult ette valmistada laste kõrvalt, jooksujalu, minul küll ei õnnestu 🙁
    Istun ikka õhtuti tunde oma koduarvutis, materjali otsides, samuti raamatukogu jms.
    Kuidagi kurb, et miinimumpalga eest oodatakse maksimaalset tööd /seda me ju teeme niikuinii /

  34. Muri ütleb:

    Olen Sinuga väga nõus!

  35. Epp ütleb:

    Pärnu Linnavalitsuse puhul on äärmiselt kurb see, et on ainult nende seisukoht ja ei ühtegi teist. Õpetajate ja lastevanemate arvamusi ei arvata millekski. Ainus vastus on ähvardused. Meie, lapsevanemad, kelle teenistuses ju tegelikult linnavalitsus on, soovime oma lastele rõõmsaid õpetajaid ja stressivaba õhkkonda. Sellisel kujul seda kahjuks pole.

  36. lugeja ütleb:

    Olematu tasu eest tehakse õp.abidest küll orjad.Kuidas seda ette kujutada,et õp.abi peab koos lastega rahulikult lõunat,kes siis nõusid koristab,kes lastele toitu juurte annab, kes nõusid peseb. Ja kui õp.abi on ühe õpetajaga õues,kes siis rühmaruumi koristab,kes toidu rühma toob!?Ja need + ja- tunnid,jäävad isegi väga arusaamatuks,mõni hakkaja kogubki+ tunde,et suvel ,ja ka talvel puhkust pikendada.Eks see rohkem õpetajate teema on,ega õp.abidel eriti selliseid +tunde ju korjata pole suvepuhkuse pikendamiseks.

  37. õpetaja ütleb:

    Selline teema vajaks kiiremas korras avalikku diskussiooni kõikide lasteaiaõpetajate poolt! Kurb on tõdeda , et praegusel ajal survestatakse lasteaiaõpetajaid Pärnus “lapsest lähtuva” tööaja kasutusega leppima, mida dikteerib jõuliselt haridusspetsialist Marga Napp!

  38. asd ütleb:

    Ei saa aru, kes ja miks on selle vastu, et õpetajad pikki päevi teevad? Eluaeg nii tehtud ja pole see midagi kurnavam kui 5 poolikut päeva nädalas. Ise leian, et tegelikult on need poolikud päevad tunduvalt väsitavamad. Olen raudselt selle poolt, et teha pikki päevi ning siis vabadel päevadel end välja puhata ning tegeleda rahulikult tundide ettevalmistamisega ja muu tööga, mida laste kõrvalt raske või mõnes rühmas lausa võimatu teha on.
    Ning lisaks on minu meelest elementaarne, et lapse annab õhtul vanemale üle see, kes lapse hommikul vastu võttis ning tema päevast vanemale ka rääkida oskab.

  39. Ikka veel õpetaja ütleb:

    Iga uus asi on küll harjumatu, aga ei pruugi alati halb olla. Meil näiteks anti võimalus uut töökorraldust proovida ja siis ise otsustada. Praegu töötame selle järgi.Kahenädalases tsüklis tuleb õpetajal kokku 70 töötundi. Nädalas on üks pikk päev 11 tundi ja üks vaba päev, vahelduvalt, kas esmaspäev või reede.Teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval on mõlemad õpetajad koos tööl kella 9.00 – 14.00-ni, hommikune tuleb kella 7-ks ja on kella kaheni, õhtune tuleb kella 9-ks ja on kuueni. Õppetegevused olemegi rohkem planeerinud nendele kolmele päevale, mil koos oleme. Õpetaja abi see töökorraldus eriti ei puuduta, välja arvatud esmaspäeval ja reedel, kui on vaja õpetajale mõnel hetkel rohkem abiks olla. Plussideks on: üks lisa vaba päev nädalas tööpäeval, pikem nädalavahetus üle nädala – 4 päeva järjest, võimalus kaasõpetajaga vastutust jagada, teineteist toetada, tööd kooskõlastada, olla ühtsemad suhtluses lapsevanematega, õppida teineteiselt,lisaks saame pidevalt olukordi läbi arutada ja oma tööd vastavalt sellele planeerida. Miinuseks see, et neljal hommikul nädalas tuleb ikka varakult välja tulla. Selline töökorraldus eeldab head klappi rühmaõpetajate vahel. Tõenäoliselt see kõigile ei sobi mitmetel erinevatel põhjustel. Aga ei maksa midagi juba eos maha laita, kui pole omal nahal proovinud. Jõudu kõigile vapratele õpetajatele!

  40. Õpetaja ütleb:

    Aitäh natukenegi selgitamaks, kuidas selline töötamine käib. Meil tuuakse näiteks just Tõrukest, aga jäetakse mainimata, et on ka üks vaba päev ja tegelik graafik. Nii ongi inimestel tunne, et tahetakse neil “nahk üle kõrvade tõmmata”. Ja tõesti peab sellise töökorralduse, või ka Viimsi töökorraldusele, tuginedes sobima kokku rühma naiskond. No kes on nõus olema õpetaja ja kes assistent? (kui majas on valdavalt kõrgharidusega õpetajad). Kas meie juhid (ka pika staaziga inimesed) ikka tunnevad oma töötajaid niivõrd, et saavad 100% toimivad naiskonnad kokku panna? Alati on kasulik ikka enne 100 korda mõõta ja siis 1 kord lõigata, mitte nii nagu praegu Tartus on, et moodustati komisjon (kokkuhoiu jaoks). Tehti ajakirjanduses suur kära, mis kõik ärevusse ajas ja palju segadust tekitab nii õpetajates kui ka õpetaja abides. Kas pidevas hirmus, oma homse pärast, on hea tööd teha ja väikesi inimesi kasvatada- õpetada? Ei ole ju!

  41. Tessa ütleb:

    Kui lapsevanema suhtumine lasteaeda on nii negatiivne, siis polegi ime, et peate oma nutva lapsega hommikuti tegelema. Kõik algab lapsevanema oskusest kuulata oma last, valmisolekust teha koostööd lasteaiaga ja mõista sealset elukorraldust. Mistahest töökorraldusega lasteaiad Eestis arvestavad lapse huvidega ja asutuse võimalustega ning annavad oma parima.
    Kas ka lapsevanemad?

  42. Laine ütleb:

    Olen Teie arvamusega täiesti nõus.

  43. Laine ütleb:

    Jah, käisime koolitustel omast vabast ajast. Jagasime paarilise õpetajaga omavahel töögraafiku selliselt ära, et saaks koolitusele minna. Teine õpetaja oli siis mitu päeva järjest tööl ja pärast tegi oma päevad teine õpetaja.

  44. Laine ütleb:

    Olen Teiega täiesti nõus. Üle päeva tööl käimine on kõige sobivam, kuna siis saab ka õpetaja korralikult järgmiseks tööpäevaks välja puhata, ei ole väsinud ja stressis . Ja lisaks on õpetajal ka isiklik elu ja pere, kuid sageli meie lasteaedade töökorraldust vaadates tundub küll, et pühendu ainult tööle ka vabal ajal.

  45. Laine ütleb:

    Ka mul on väga hea meel, et lõpuks on haridustöötajad julgenud välja öelda oma arvamust. Eestlane paraku kipub olema selline, kes istub vaikselt nurgas ja muudkui laseb ennast materdada. Tuleb julgelt välja öelda, kui midagi ei sobi, mitte naeratavate nägudega vastu tahtmist iga tsirkus heaks kiita.

  46. Laine ütleb:

    Meie majas on üsna sageli mitu õpetajaabi kohta täitmata, otsitakse töötajaid mitu kuud. Ka õpetajatega pole seis sugugi parem.

  47. Laine ütleb:

    Olen Teiega täiesti nõus. haridustöötajad on kogu elu elanud palkadega mis on alla igasuguse arvestuse.

  48. Lasteaednik ütleb:

    Kurvastab kahepalgelisus (ma ei pea siinkohal silmas Tõrukese lasteaeda): ühelpool hüüatused a’la töökorralduses lähtugem lapsest; kõik laste huvides jne. ning teiselpool kõikvõimalikud manöövrid rühmade ülerahvastamiseks (n.täisajaga käivad nö. osaajalised lapsed ja hoolekogu otsusega lubatud lisalapsed rühmades). Palk on lasteaias tõesti väike ning vastutus vaieldamatult suur. Samas otsustamis- või vähemalt kaasarääkimisõigus, ning seda võiks ju haritud spetsialistidel olla, on sageli vägagi tagasihoidlik. Paraku ei kujuta ükski kõrvalseisja ette, kui palju siiski on lasteaias paberitööd/-määrimist (ja ma ei mõtle selle all tundide ettevalmistamist, mis on vajalik ja vahva töö). Ning laste uneaeg ei pruugi olla lasteaednikule rahulikum aeg, vaid hoopis kahetunnine istumine mõne rahutu lapse voodikese serval.

  49. Maarika ütleb:

    Olen täiesti nõus selle kommentaariga. Selline töökorraldus seab lapsevanemad sundvaliku ette tuua oma laps selleks kellaajaks, kui on avatud oma rühm. Samuti õhtul, enne valverühma ära viima. See võib neile probleeme tekitada. Veel tekitab küsimusi see, kui õppeaasta algab ja tulevad uued lapsed (1,5a-3a), kas tõesti loksutatakse neid ühest rühmast teise. Kolmas asi, mis vaevab on see, et kavandamise ja ettevalmistamise aeg on napp, sest tegelikult on õpetaja pidanud seda tegema niiöelda põlve otsas laste kõrvalt. Sest kui sa oled tööl, siis sa tegeledki lastega, isegi siis kui lapsed magavad. Sest on selliseid lapsi, kes vajavad tundlikku lähenemist ja sageli ei ole õpetajaabil oskusi, kuidas sellega toime tulla. Õpetajana tunnen puudust sellisest ajast nagu on kooliõpetajatel, kes tulevad tööle enne õppeaasta algust ja saavad ettevalmistused ära teha. Soovin seda, et ka lasteaedades võimaldatakse augustikuu jooksul, kui on rühmad veel koos kas või kaks päeva, et õpetajad saaksid ühiselt, rahulikult läbiarutada ja paika panna kogu õppeaasta. Võib-olla kuskil on nii.

  50. liisliis ütleb:

    Huvitav, kus ja kuidas paistab siin välja negatiivne suhtumine lasteaeda?

  51. Ene ütleb:

    Selline töökorraldus küll inimlik ei ole. Õpetajale on vaba hommik väga oluline. Siis jõuab ta ka oma tööd paremini teha. Tavaliselt käin vabal hommikul poes ning teen perele valmis õhtusõõgi või teen mõned ettevalmistused õhtusöögiks, sest õhtul mul selleks enam jõudu ei ole. Seejärel veidi koristan ning 11.30 lähen tööle.Kuna mul on juba täisealised lapsed, siis õhtune aeg on mul enda jaoks. Kel väikesed lapsed nendel on veel kodus vaja lastega tegeleda ja õppida. Kui vahel on vaja teisi õpetajaid asendada ning olla mitu pikka päeva järjest tööl, siis see on väga väsitav ning kodused tegemised ka kannatavad.Normaalne oleks, et õpetaja abi olekski kõiges õpetajale abiks mitte ei koristaks ja söödaks lapsi. Selleks aga pole raha, et võtta inimesi juurde. Siis tegeleks kaks inimest lastega. Ma arvan et enamusele õpetajatest ei meeldi, kui paariline kogu aeg juures on, kuigi mulle oma paariline meeldib ja me saame hästi läbi on ikka parem üksi tegutseda.

  52. üliõpilane ütleb:

    Õpin teist aastat lasteaiaõpetajaks kaugõppes. Lugedes ja juureldes selle kõige üle siin,tekkis mul arusaamine, et raiskan riigi poolt antud võimalust tasuta õppida. Ilmselt lõpetan küll kooli ja saan hariduse, aga kas ma lasteaeda tööle soovin minna on küsimus. Jääb tunne, et tuleb teha olematu palga eest tööd ja osaleda pidevas “katsejänese” rollis.Lihtsalt kindlust ei ole tuleviku suhtes. Nõudmised ja vastutus õpetajale on suured, mida tuleks hinnata vääriliselt. Selline pidev ümberkorralduste tegemine tekitab kõigis stressi ja selle all kannatavad ka meie endi lapsed. Mis lastest lähtuvast kasvatusest siin juttu saab olla, kui trall käib “rahapaja “ümber ja õpetajad muretsevad tuleviku pärast.

  53. Imestaja ütleb:

    Kuidas saavad hakkama inimesed, kes käivad tööl hommiku 8st õhtu 5-6ni? Nad peavad samuti oma pere eest hoolt kandma (ilma vabade hommikute ja õhtuteta) ja kõige muuga ka tegelema. Olen aru saanud, et koos teise õpetajaga tööl käies on tööaeg mingil määral enda teha, ning hommikuti ja õhtuti on valverühmad. Kuidas küll midagi teha ei jõua siis?
    Milleks kritiseerida uusi olukordi, kui ise pole seda veel proovinudki? Ja ma räägin siinkohal proovimisest vähemalt pool aastat või aasta.

  54. Laine ütleb:

    Tõepoolest on Teil õigus. Olen kogu elu töötanud pidevates muutumistes, iial ei tea, mis sind ees ootab. Muidugi on kõige olulisem siiski see, milline on asutuse juhtkond. Kas nad lähevad kõige jamaga kaasa või ei. Eriti hull on seis siis, kui lasteasutust juhib lesbi. Olen töötanud sellises keskkonnas ja see on kohutav. Sellised inimesed ei võta teadlikult tööle noori õpetajaid, kuna nad hakkavad ju tulevikus sünnitama. Lisaks on selliste inimestega veel muud probleemid, mis on tavainimesele vastuvõetamatud. Uskuge mind, olen töötanud sellises töökeskkonnas. Eestimaal on kõik võimalik ! See näitab meie riigi tegelikku taset.

  55. õpetaja ütleb:

    Täiesti nõus!

  56. õpetaja ütleb:

    Sa teed üsna reaalse järelduse ja kahju, et lasteaiaõpetajaks õppima minemise motivatsioon kaob selliste segaduste tõttu üsna kiirelt !

  57. õpetaja ütleb:

    Proovida olla “katsejänes” mitte ainult lasteaiaõpetajatel vaid ka lastel ja lapsevanematel! Lastega töö eeldab väga suurt vastutusekoormat ja seega pole mõeldav, et õpetaja töötab üle päeva 9-tunniste päevadega!!!!!
    Ja kritiseerimine on igati siin kasulik, et välja tuua kitsaskohad, millega tuleks tõsiselt tegeleda!!!

  58. õpetaja ütleb:

    Aastakümneid on lasteaiaõpetajate arvamusi maha surutud ja nõutud järjest suuremat töökoormat kandma. Praegugi toimib paljudes lasteaedades diktaatorlikku-autoritaarset juhtimiststiili!
    Seoses muudatustega alushariduses peaks olema mõistlik kaasata erinevad osapooled , et jõuda kokkulepetele, mis leiaksid ühtsed põhimõtted edasi tegutsemiseks!
    Õnnelikud on need lasteaiad, kus on avatud suhtlemisoskusega ja hea koostööoskusega direktorid! Oleks neid vaid rohkem!

  59. endineõp. ütleb:

    Vastus kirjaautorile nimega imestaja.,muidugi käivad inimesed mujal tööl 8st -5-6ni –kuid neil ei ole selline töökeskond nagu lasteaiaõpetajal ja selles ongi kogu vahe,vastutus pealegi.me soovime ju oma lasteaias käivatele lastele pos. olemisega õp.–kuid mida tehakse nende õp. praegu –selline süsteem ei loo positiivsust ei lastele nende vanematele ega õp.-le-seega kaotavad kõik .millist koostööd näete lapsevanema ja lapse rühmaõp . vahel kui need 2 ei kohtugi -on valverühmad.mida teeb see väikelapse psühhikale. Kas teate ikka et meie riigis on lasteaia õpetajad eelkõige naised.-ehk emad.-ka neil on kodud-pered.-kus kasvavad meie endi lapsed–millist tuge ja kasvatust jagub meil lasteaiaõp.-kodus oma lastele –kuivõrd oma lapsest lähtuvad me saame veel olla.-kui kõik ressursid lasteaia tööle panustame.

  60. Küsimused. küsimused... ütleb:

    Kuidas teie lasteaias lubatakse kahel õpetajal olla tööl kella 14.00??? Meile väideti, et alates kella 13.00-15.00 ei tohi kaks kõrgharidusega õpetajat koos töötada. See olevat ressursi raiskamine, et õpetajad on koos laste magamise ajal…:(

  61. Katariina ütleb:

    Niigi on kärbitud lasteaiaõpetaja koormust nii eest kui tagant, palk niigi suht olematu, rühmad puupüsti lapsi täis ja siis veel need diktaatorid, kes sogavad asja veelgi segasemaks, et ise millegiga pildil olla. Õnneks on ikka mõtlevaid direktrisse siiski enam, kes suudavad näha ka laiemat pilti. Niisuguse juhtimise all ei sooviks töötada päevagi.

  62. tiiu ütleb:

    Kust küll selliseid juhte leida? Enamuses jääb ikka kõlama lause: kui ei meeldi, mine ära!

  63. tiiu ütleb:

    Samuti väga nõus!

  64. Ene ütleb:

    Kõige olulisem on isiklik elu ja kodused tegemised ning tervis. Töö on alles teisel või kolmandal kohal. Tundub, et mõne inimese jaoks ongi töö elu. Meie teeme paarilisega nädalaplaane kordamööda, selleks kulub umbes 15-20 minutit. Tundide ettevalmistamine läheb ruttu, kui oled kaua lasteaias töötanud. Käelisi tegevusi valmistan ette, kui lapsed magavad või hommikul enne laste tulekut. Nädala teema lepime omavahel kokku, selleks meil aega ei kulu. Ma ei näe vajadust istuda tundide kaupa koos.Kodus tegelen ainult koduste asjadega. Keegi kirjutas kommentaaris, et enamus inimesi töötab kaheksast viieni, kuid lastega töötamine on hoopis midagi muud.

  65. Laine ütleb:

    Olen Teiega täiesti nõus.

  66. Laine ütleb:

    Olen Teiega täiesti nõus.

  67. üks õpetaja ütleb:

    Täiesti nõus,mis puutub valverühmadesse. Millegipärast maksab see
    “lapsest lähtuvus” ainult hommikupoolikul,kui kuulata suuri ülemusi.
    Varahommikul,kui paariaastane laps peab minema võõrasse rühmaruumi
    ja võõraste õpetajate juurde ,samuti ka õhtuti ei ole ilmselt tähtis
    mingi “lapsest lähtuvus” See on pigem lapsevaenulikkus.

  68. endine õpetaja ütleb:

    Sellises töökorralduses pole midagi uut, siin seal on seda juba vähemalt 10 aastat tagasi proovitud. Olen ise töötanud selliselt ja ütlen, et tõesti sobis. Omad lapsed olid tol ajal väikesed, jõudsin supi valmis teha, tasemekoolituses õppida ja oma perele ka pühenduda. Iga uus asi toob endaga kaasa esmalt vastuseisu. Imestama paneb, et siinsed kommenteerivad õpetajad nii jäigad on. Muutustega tuleb suuta kohaneda, need on meie elu lahutamatu osa. Ja ega kattuv tööaeg pole ainus lahendus, räägitud on ka variandist rühmas üks õpetaja ja kaks assistenti. Mõelgem, kas see oleks ikka parem variant. Samuti on paljudes kohtades õpetajatel alla 1,0 ametikoha. See ju ka ei meeldi. Rohkem positiivsust ja paindlikkust nii suudate ka läbipõlemist vältida.

  69. Õpetaja ütleb:

    Seal lasteaias ei ole töötaja mitte inimene vaid ori. Kui töötajad peavad olema tööandjale lojaalsed, siis võiks ka tööandja oma töötajaid austada, mitte kohtlema neid kui alamaid. Direktor ei tohiks olla orjapidaja ega türann.

  70. Liisu ütleb:

    Nõus!

  71. ema ütleb:

    Miks on Sinu lapse lasteaiapäev pikem kui Sinu tööpäev?

  72. liisliis ütleb:

    Hea “endine õpetaja”. Soovitate siin olla rohkem positiivne ja paindlik, samas võib Teie kirjas aru saada, et olete veel küllalt noor, kui 10 aastat tagasi olid lapsed väikesed, seega ei ole veelpensionär. Sellisel juhul küsiksin, miks Te endiselt ei tööta lasteaias, vaid olete “endine õpetaja”? Vastust ei pea vist kaugelt otsima. Haridus ja vastutus mida õpetajatelt nõutakse on ülisuur aga palk üliväike. Enamus inimesi töötab lasteaias pika puhkuse ja vabade päevade pärast. Kui ma pean iga päev tööle sõitma, pole mul ju palgast midagi järel. Sellisel juhul lähen juba tootvale tööle. Pean natuke vähem sõitma aga palk on sama. Hommikul lähen oma pakkimismasina juurde, õhtul lükkan ukse kinni ega mõtle rohkem tööle.Lastega töötades niimoodi ei saa, kogu aeg on mõte töö juures. Nii lihtne see kõik ongi. Meil tuuakse aina näiteid Soomest. Miks ei tooda näidet ka Soome palgast, mis on 2200€ lasteaia õpetaja palk. Selle raha eest uuendaksid ka meie õpetajad. Meie õp. abide palgast pole üldse mõtet rääkida. See 350€ on ikka häbiväärne summa.

  73. liisliis ütleb:

    Hea “endine õpetaja”. Soovitate siin olla rohkem positiivne ja paindlik, samas võib Teie kirjas aru saada, et olete veel küllalt noor, kui 10 aastat tagasi olid lapsed väikesed, seega ei ole veel pensionär. Sellisel juhul küsiksin, miks Te endiselt ei tööta lasteaias, vaid olete “endine õpetaja”? Vastust ei pea vist kaugelt otsima. Haridus ja vastutus mida õpetajatelt nõutakse on ülisuur aga palk üliväike. Enamus inimesi töötab lasteaias pika puhkuse ja vabade päevade pärast. Kui ma pean iga päev tööle sõitma, pole mul ju palgast midagi järel. Sellisel juhul lähen juba tootvale tööle. Pean natuke vähem sõitma aga palk on sama. Hommikul lähen oma pakkimismasina juurde, õhtul lükkan ukse kinni ega mõtle rohkem tööle.Lastega töötades niimoodi ei saa, kogu aeg on mõte töö juures. Nii lihtne see kõik ongi. Meil tuuakse aina näiteid Soomest. Miks ei tooda näidet ka Soome palgast, mis on 2200€ lasteaia õpetaja palk. Selle raha eest uuendaksid ka meie õpetajad. Meie õp. abide palgast pole üldse mõtet rääkida. See 350€ on ikka häbiväärne summa.

  74. direktor ütleb:

    Lugupeetud arvajad, minu arust on teie aruteludest kadunud see, miks lasteaed on üldse loodud. Kuhu jääb LAPS. Kindlasti ei ole lasteaia eesmärgiks pakkuda tööd õpetajatele ja lähtuda sellest et lapsevanemal oleks võimalikult mugav- vaid valmistada ette last kooliks. Mida rohkem täiskasvanuid lapsega koos õppetöö ajal seda parem.

  75. Tessa ütleb:

    Liisliisile – lasteaias ei ole ainult õpetaja ja õpetaja abi ametikohad. On veel mitmed teised ametid …ja mitte kõik ei tööta lasteaias pika puhkuse, sooja toa ja lahke pererahva pärast ning hea kui siis veel rohkelt palka ka makstakse. Lasteaednikud on suures osas missiooniga töötajad.
    Vinguviiulid võikski liinitööle suunduda: tööpäeva lõppedes paned sõrmed kokku, töökindad kukuvad käest ja oledki vaba!
    Suur osa siinseid kommentaare rikub lasteaiaõpetaja ameti mainet ja siis polegi mõtet küsida – miks noored ei tule lasteaiaõpetajaks?

  76. LaÕpetaja ütleb:

    La eesmärk ei ole pakkuda tööd õpetajatele, aga kahjuks ilma õpetajata ei saa pakkuda kooliks ettevalmistust lastele. Kui õpetajal ei ole töökohal hea, ei ole seda ka lapsel. Direktorid võika oma pukkide otsast alla tulla… ja mitte vaid muretseda asutuse maine pärast. Kõige tähtsam on siiski sisekliima.

  77. Õpetaja ütleb:

    Kui hakata mõtlema, kes võtavad vastu selliseid ebaterveid ja arusaamatuid otsuseid, kas õpetajad, kes töötavad lastega päevast päeva, kas lapsevanemad kelle lapsi need otusesd otseselt puudutavad…ei neid ei kaasata uuute ostuste tegemisse absoluutslet. Otsuseid teevad kabineti vaikuses töötavad ametnikud, kellel puuduvad reaalsed kogumuseid lastega töötamises. Ja siis me imestame, miks sellised imelikud otsused….

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!