Millisena kujutate ette huvitavat kooli?

Eda Heinla

TLÜ loovusõpetuse dotsent

Kooli teeb huvitavaks õpetaja, seepärast toetan väga õpetajate koostöövõrgustike moodustamise algatusi, samuti olemasolevate võrgustike aktiivses tegevuses hoidmist. Kõik see eeldab pühendunud koordinaatoreid, kuid ka haridus- ja teadusministeeriumi poolset innustamist/tunnustamist (ka materiaalset).

Olen nõus Irene Käosaare laudkonnaga: Eestis on palju õpetajaid, kes õpetavad väga huvitavalt. Oma õppejõutöös näen ja kuulen ka aktiivseid ja huvitavate ideedega motiveeritud magistriõppe üliõpilasi. Selliseid inimesi tuleb julgustada ja toetada.

Mis puutub õpetajaharidusse, siis ootavad üliõpilased eelkõige praktilisi kursusi ja seminare. See eeldab, et õpperühmas ei tohiks olla üle 30 inimese. Olen katsetanud nii suurtes rühmades loovust arendavaid tehnikaid ning kogenud, kuidas noored mõtlevad rõõmuga välja oma erialaga seotud harjutusi – nad mõtlevad loovalt.

Lähtudes loetud uurimustest, toetan seisukohta, et kõige esimeses järjekorras vajavad huvitavamat kooli 7.−9. klassi õpilased.
 

  Urmas Heinaste

 TÜ tehnoloogiahariduse spetsialist

Huvitav kool algab õiglasest suhtumisest õpilasse. Kui lapsel on õppeaasta jooksul puudumisi ja muid probleeme, mis on viinud tema jooksvad hinded alla, siis tuleb panna aasta lõpphinne ikkagi eksamihinde järgi ehk väljundi põhjal. On aeg lõpetada selline sogamine, kus protsessihinnete ja eksamihinde põhjal arvutatakse välja „keskmine” ning pakutakse see välja lõpphindena. See ei ole õpilase suhtes aus.

Võrdluseks näide logistikast: kui ma olen õigel ajal õiges kohas, siis pole ju oluline, kustkaudu ma tulin ja kas ma vahepeatustes olin määratud ajal kohal või kas ma üldse seda marsruuti pidi tulingi. Võib-olla olin ma vahepeatustes enne määratud aega? Võib-olla oskasin ma tulla kuskilt otse?

Milleks karistada vahepeatuste mitteläbimise eest, kui ma jõudsin kohale õigeks ajaks? Samal ajal kui see, kes lõpp-punkti ei jõudnudki, saab kiita vahepeatuste läbimise eest. Aga just nii meie koolis hinnatakse.

Protsessihinded ehk kujundav hindamine on mõeldud õppeprotsessi kujundamiseks ehk tagasisideks õpilasele. Lõpphinne näitab väljundit − mida õpilane oskab.

Kui on väga suur tahtmine hinnata seda, kuidas õpilane läbis õppeprotsessi, siis võib seda teha eraldi hindega, nagu vanasti hinnati käitumist ja hoolsust.

  Jüri Ginter

 TÜ hariduskorralduse lektor

Huvitav kool on kogukonna süda. Õpilased ja õpetajad toovad kooli teadmisi ja hoiakuid oma kogukonnast, samuti kogu maailmast. Koolis kõike analüüsitakse ja sünteesitakse ning selle alusel toetatakse kogukonna arengut.

Huvitavat kooli iseloomustavad järgmised tunnused:

• õppekava koostamise aluseks on enne kooli algust toimunud perevestlused, kus täpsustatakse õpilase võimed, võimalused, kogemused, oskused, huvid ja ootused;

• kodu ja kool toimivad solidaarselt ja täiendavad teineteist (koolis tehakse seda, mida kodus ei tehta);

• õpilasi õpetades õpivad õpetajad ka ise. Õpetajad ja õpilased täiendavad teineteist vastastikku. Erinevus rikastab;

• õpetajad aitavad õpilastel korrastada ja õpetavad neid ise korrastama infotulva, mida nad saavad internetist, meediast jm.

Huvitava kooli kujundamisele aitab kaasa:

• jagatud arusaama kujunemine huvitava kooli olemusest ja eesmärkidest, mis toimub asjaosaliste konstruktiivse ühisarutelu käigus;

• koolide koostöö − õpetaja õpetab mitmes koolis, õpilane õpib valikaineid teises koolis, koolidel on ühisprojektid ja -tegevus jne.