Tõru: kolm korda kolmteist

24. jaan. 2014 Karl Kello - Kommenteeri artiklit

Diskussiooniklubi Tõru on saanud 39 aastat vanaks. Tõrule pandi alus 30. detsembril 1974 tolleaegse Sirbi ja Vasara ruumides. 13 aasta pärast sündis Eesti muinsuskaitse selts. Veel 13 aasta pärast paotusid Eesti ees juba Euroopa Liidu ja NATO uksed. Tõru algusaegadel ei uskunud keegi, et niisugune asi nii pea, kui üldse, võimalik on. Lootus oli, aga lootus on iseasi.

Tõru tegevliikmeid on läbi aegade olnud kokku 60. „Eesti entsüklopeediasse” jõudis iseseisvate artiklitega vähemalt 19 tõrulast, s.o peaaegu iga kolmas. Tõrus käis esinemas vähemalt kaks- ja poolsada Eesti kultuuri- ning ühiskonnategelast (pluss Tõru enda liikmed), mitmed neist korduvalt. Nõnda et praeguses n-ö arvamusliidrite kontekstis oli Tõru külalisliikmete nimekiri üsnagi hõlmav.

„Eesti entsüklopeedia (12. kd, 2003) sedastab, et Tõru liikmed osalesid Eesti muinsuskaitse seltsi asutamises (12.12.1987). Tagasihoidlikult öeldud … Tõru klubi kohta ei ilmunud aastani 2000 „Eesti entsüklopeedia” köidetes ridagi. Noor-Tartule pühendatud üsna põhjalikus artiklis (6. kd, 1992) märgitakse, et 1980. aastate alguses tegutsenud ajalooüliõpilasorganisatsioon Noor-Tartu oli koos üliõpilaste teadusliku ühingu ajalooringi liikmetega hilisema muinsuskaitseliikumise eelkäijaid. Kuigi Tõru esitas Eesti muinsuskaitse seltsi idee avalikult juba siis, kui noortartlaste liikumine oli alles n-ö lapsekingades. Noorajaloolaste eriline esiletoomine muinsuskaitseliikumise eelkäijatena kinnitab lihtsalt veel üks kord, et ajalugu teevad ajaloolased.

Muinsuskaitseliikumise algkodu

Tuntud keskkonna- ja muinsuskaitsja Veljo Ranniku (1934–2012) kinnitas siinkirjutajale 12 aastat tagasi põhjalikus intervjuus, et muinsuskaitse selts kasvas Tõrust välja. Ta oli pikka aega muinsuskaitse seltsi juhatuse liige ja endiste tõrulastega kogu aeg seotud, muinsuskaitse seltsis istuti ühe laua taga: „Muinsuskaitse selts baseerus ju sellel ideoloogial, mida teie oma keskel vestluste ja kontaktidega saavutasite. Täiesti kindlalt loen ikkagi Tõru muinsuskaitseliikumise algkoduks – seda keldrit, kust ideed hakkasid tulema. Esimesed nõupidamised kultuuriministeeriumis olid kõige raskemad. Kardeti, et selts omandab rahvus- või rahvusliku värvingu. Velliste oli ikka väga julge mees. Ta ütles otse välja, et see ei ole mingisugune objektide kaitse, vaid meie kultuuriloo kaitse, identiteedi kaitse. Kõik see lähtus Tõru rahva mentaliteedist ja seal väljendunud mõttelaadist.”

Veljo Ranniku, kelle erilise huvi all olid Eesti mõisad ja mõisapargid, meenutas, et tema teema oli Tõrus loomulikult maaparandus, melioratsioon ja põhjavee kaitse (toimus suurfarmide pealetung – kahesaja lehmaga farmid muutusid neljasajalisteks, siis kuuesajalisteks ja ilmnesid juba tendentsid tuhandekohaliste farmide rajamiseks) ning teiseks fosforiit. Just see teema intrigeeris kõige rohkem, sest maaparandus jäi linnarahvale natuke kaugeks. Arutelu fosforiidivarude kasutamise keelustamiseks Eestis oli alanud juba vähemalt 13 aastat enne nn fosforiidisõda.

Aktuaalne lugu: telefoni pealtkuulamine

Looduskaitses ja looduskaitseliikumises nähti rahvusliku liikumise algeid ja loomulikult kuulati ministeeriumi telefone ja eriti looduskaitse telefone pealt. Seda ka aktsepteeriti telefoniga rääkimisel. Naksumine oli kuulda, kui aparaat sisse lülitati. Mõnikord juhtus lindistamisel apse. Võõras hääl tuli sisse ja palus vene keeles korrata, mis räägiti. Ei see olnud anekdoot, vaid tõsilugu.

Veljo Ranniku kui Siberi kogemusega mees ütles, et kui kristalselt aus olla, siis tema ei uskunud, et Eesti võib lähitulevikus taasiseseisvuda. See lahend, mis tuli, ei olnud mitte üllatus, vaid üle võimete. Kui võrrelda: Ronald Reagan öelnud, et aastaks 2000 on maailmal selge, et N Liit ei ole edasiviiv jõud. Isegi Henry Kissingeri arvates, kes ometi teadis, mis toimub, võinuks Saksamaa taasühendamine kõne alla tulla 21. sajandi kolmekümnendatel aastatel – ja nelja kuu pärast langes Berliini müür.

Ranniku kutsuti isegi julgeolekusse loengut pidama. Noored erariides mehed, valdavalt venekeelsed, palusid rääkida ka keskkonnaprobleemidest. Tol korral oligi tal just üks niisugune pomm tagataskus – mürkgaaside ladu Raplamaal, millele täiesti juhuslikult peale satuti. Väga sünged sõjamürgid omal ajal mõeldud teraviljakahjurite gaasitamiseks teraviljahoidlates. Need toodi sinna erilistes ampullides, eriformeering käis gaasitamas. Siis see ladu unustati, üks mutikene valvas ja sai palka, aga keegi ei mäletanud, mille eest. Seal hakkasid poisikesed vargil käima, kõrval oli Raikküla erikool. Juuksed tõusid peas püsti, kui kohale mindi.

Vaikne ettevalmistustöö

Tõru põlvkond käis algkoolis sel ajal, kui koer sõitis kosmosesse, ja ülikoolis siis, kui Vene tankid läksid Tšehhoslovakkiasse, rahvasuus aga ringles anekdoot, et pole igal mehel autot vajagi: viina järele saab sõita traktoriga ja välismaale tankiga.

Tõru presidendi Trivimi Velliste sõnul oli tema jaoks kõige tähtsam vaikne ettevalmistustöö Eesti iseseisvuse taastamiseks. See võib isegi tõsi olla, sest ka siinkirjutajale meenub arutelu, mis pidi toimuma väga Tõru algusaegadel: kui peaks juhtuma nõnda, et väliseestlased naasevad kodumaale, kas nad kipuvad meid jälle õpetama nagu siis, kui pärast sõda tuldi ida poolt? See küsimuseasetus muutuski peagi aktuaalseks …

Öeldakse, et kes unustab mineviku, kordab selle vigu. Eelneva põlvkonna elukogemus pidi jätma kujunevasse isiksusse kustumatu jälje. Voldemar Miller on öelnud, et Siberist tagasi tulnud meestel oli tohutu töötahe, sh tahe teadmisi noortele edasi anda. Seega oli Tõru kui omalaadne/omaaegne mäluinstituut. Velliste on nimetanud oma Tõru ka kaminaakadeemiaks – ja veerevaks akadeemiaks tänu igasuvistele kultuuriloolistele ekskursioonidele. Need toimusid karmi järjepidevusega ja olid alati kolmepäevased, ehitatud üles kihelkondlikule põhimõttele. Tänapäevases mõistes oli tegu elukestva õppega. Ettekanded/arutelud Tõrus olid kõrgel tasemel. Saadi infot, mis päris igalt poolt ise kätte ei tulnud. Üks näide: 1951. aastal lasti käiku Nõukogude Liidu esimene tuumareaktor. Vastuvõtukomisjon, 32 akadeemikut eesotsas Sergei Vaviloviga, lendas ühe sekundiga õhku. Ametliku statistika järgi hajutati nende nekroloogides surmadaatumid kuue kuu peale.

—-

Tõru kamina ees

Tõru säilinud materjalidest on lugeda, et EMS tuli Tõru kamina ees, täpsemini Alpinismiklubi kamina ees Narva mnt ja Kreutzwaldi tänava nurgal jutuks juba vähemalt 12. oktoobril 1981. Eesti muinsuskaitse seltsi nimetuse ütles selleteemalisel arutelul esimesena välja Ott Sandrak, kes soovitas ka põhikirja vormistamisel kasutada eestipäraseid vanu malle: suurkogu (mitte kongress) ja eestseisused.

—-

Igav justkui ei tohtinuks hakata

Trivimi Velliste, Mart Laar ja Villu Jaanisoo äsja avatud Villem Reimani mälestussamba ees. Kolga-Jaani, mai 1988.

Trivimi Velliste, Mart Laar ja Villu Jaanisoo äsja avatud Villem Reimani mälestussamba ees. Kolga-Jaani, mai 1988.

39 on naljakas number. Jagub jäägitult ainult iseenda, kolme­teistkümne ja kolmega. Tõru esimese kolmeteist aasta jooksul jõudis toimuda ühte koma teist. Tagantjärele tundub, et sel ajal igav justkui ei tohtinuks hakata.

• 1975 Lõpeb Vietnami sõda ja Eestis algavad poliitilised protsessid teisitimõtlejate üle.

• 1976 Lennart Meri avaldab „Hõbevalge”.

• 1977 Tartu ülikool tehakse 175-aastaseks ja Vene keskmaa­raketid viiakse Euroopasse.

• 1978 Paleepööre parteis ja valitsuses: algab Vaino aeg EKP-s, mis päädib Vaino ajaga, s.o Karl Vaino vs Vaino Väljas (kui keegi veel mäletab, siis EKP ei tähistanud tol ajal mitte Euroopa keskpanka). Alguse saab forsseeritud venestamine.

• 1979 Af­ga­nistan ja Noor-Tartu liikumine. Edgar Tõnurist (märksõna „Lahemaa rahvuspark”) tehakse ENSV MN esimehe I asetäitja ja EKP KK büroo liikme koha pealt lahti kõige muu kõrval ka venestamisele vastuseismise pärast. Siim Kallas on öelnud, et kohtudes Edgar Tõnuristiga 1969 Tartu ülikooli majandussõprade klubis, ründasime teda mitme strateegilise valiku pärast, näiteks „kritiseerisime põllumajanduse doteerimist ja küsisime, miks peab nii suur osa vabariigi eelarvest minema liha- ja piimahindade vahe katteks. Tema vastas: aga kui sinna ei läheks, arendataks sellega suurtööstust ja kaevandusi ning te saate ometi aru, mis see tähendaks, nüüd aga ehitame selle raha eest vähemalt maale kultuurimaju ja koole.” (Ester Šank. „Peategelane. Siim Kallase rollid”, 2001.) See, millest üliõpilased pidanuks ise aru saama, puudutas venelaste sisserändu.

• 1980 Poolas ilmub areenile So­li­daarsus, Tallinnas muutuvad rahutuks koolilapsed, allkirjastatakse 40 kiri.

• 1982 Alguse saab nn pjatiletka põšnõh pohoron: Brežnev sureb 10.11.1982, Andropov 09.02.1984, Tšernenko 10.03.1985.

• 1985 Juunipööre N Liidus.

• 1986 26. aprill, ülemaailmne radiatsioonipäev: Tšernobõli tuumakatastroof.

• 1987 Fosforiidisõda, MRP-AEG, Hirvepark, sinimustvalge Võrus väljas (21.10), Eesti muinsuskaitse selts (12.12).


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!