Tulevikuimpeeriume loovad andekad

17. jaan. 2014 Sirje Pärismaa - Kommenteeri artiklit

Maailma tuntuima talentide arengukeskuse, John Hopkinsi ülikooli andekate noorte keskuse vilistlaste seas on nii Facebooki looja Mark Zuckerberg kui ka laulja Lady Gaga, rääkis keskuse nõunik Julian Jones TÜ teaduskooli 9. jaanuaril toimunud konverentsil „Talendid tuleviku teenistuses”.

Eesti olümpiaadiliikumise 60. aastapäeva tähistamiseks Tartu ülikooli aulas toimunud rahvusvahelise konverentsi peateema oli koostöö ja tugivõrgustikud andekate noorte arengu toetamisel. Plenaaristungi üks peaesineja dr Julian Jones andis ülevaate John Hopkinsi ülikooli andekate noorte keskuse (John Hopkins University Center for Talented Youth) tööst. 35 aasta eest loodud keskuses arendatakse noori nii suveprogrammide kui ka võrgukursuste kaudu, kusjuures talentide „hõlvamine” algab juba seitsmendast eluaastast.

Sõel on väga tihe, testides mõõdetakse kognitiivseid oskusi ja võimeid, ruumilise arutluse võimekust. Õpetajail on suur roll talentide märkamisel ning nende testidele suunamisel. Keskuse talendiotsing on USA ülikoolide vanim ja suurim ning paljud ülikoolid on selle põhjal arendanud välja oma teste.

John Hopkinsi ülikooli andekate noorte keskuse rahvusvaheliste suhete nõuniku Julian Jonesi sõnul on neil enim õppureid Hiinast ja Koreast.

John Hopkinsi ülikooli andekate noorte keskuse rahvusvaheliste suhete nõuniku Julian Jonesi sõnul on neil enim õppureid Hiinast ja Koreast.

Suveprogrammi raames korraldatakse igal aastal kõrgema taseme akadeemilisi kursusi 23 paigas 10 000 õpilasele. Kui 7−9-aastastele on ainult arvutipõhised programmid, siis 10−11-aastastel lisandub virtuaalsele ka töö kohapeal ning 12−18-aastased osalevadki ainult kohapealsetel kursustel.

Noorima vanuseastme teemade seas on näiteks antiikmaailm, geomeetria ja ruum, leiutised, keskmisel astmel kristallid ja polümeerid, lennundus, dünaamiline maailm ja universum. Vanemal astmel aga elektriinseneeria, paleobioloogia, geneetika, neuroteadused jpm.

Vaid mõned kursused on seotud kooliprogrammiga.

Kolme nädalaga ülikoolikursus

„Kolm nädalat intensiivset õpet suvel hõlmab terve ülikoolikursuse sisu,” kommenteeris Julian Jones. Ta lisas, et ei uskunud seda seni, kuni tema 13-aastane tütar läbis paleobioloogia kursuse.

Võrgukursustel osaleb aasta ringi 14 000 õpilast 90 riigist, seega pakub keskus ka muu maailma võimekatele lastele võimalust avardada akadeemilisi valikuvariante. Enim on andekaid õppureid Hiinast, Koreast, Hongkongist. Eestist on olnud õppimas kolm last.

Õppejõudude seas on küll ülikoolide professoreid, kuid keerulisim probleem on ikkagi andekatele lastele õpetajate leidmine. Õpetaja peab olema avatud Skype’i vestlustele, suhtlema kohe, kui õpilastel tekivad kiired küsimused.

„Õpetajate otsingus tuleb keskenduda neile, kes tunnevad end hästi, kui mõned lapsed teavad neist rohkem,” muheles Jones.

Hopkinsi ülikooli andekate noorte keskuse vilistlaste seas on väga eripalgelisi andeid: Google’i asutaja Sergey Brin, Facebooki looja Mark Zuckerberg, skandaalse kuulsusega laulja Lady Gaga, aga ka näiteks California ülikooli noorim professor Jack Andraka, kes 16-aastaselt töötas välja varase diagnostika pankreasevähi avastamiseks ja patenteeris selle.

Ameeriklaste edu töös andekate noortega ajendas teiste riikide haridusministeeriume avaldama soovi, et Hopkinsi ülikool looks analoogilisi talendikeskusi ka mujal. Esialgu keelduti, kuid nüüdseks on kogemus olemas Malaisias, Keenias, Kreekas jm. Malaisias on keskusel tugev valitsuse toetus. Jonesi sõnul astusid malaislased sammu edasi ja olid võimelised kõige andekamad suvekursusteks kokku koguma isegi džunglitest.

„Iga riik, kes tahab majanduslikult ja sotsiaalselt kiiresti areneda, peab mõistma, et ei tohi kaotada ajupotentsiaali,” ütles Jones. „Meie talendikeskus loodab, et meie kogemus levib üle maailma. Kui ka leitakse teine vorm, on ikkagi kasulik meiega ühineda. Sihiks on globaalsed kursused. Näiteks Iiri andekad õpivad Hongkongis hiina keelt, Malaisia andekad Stanfordis robootikat. Tulevikuimpeeriumid saavad olema mõistuseimpeeriumid.”

Euroopa talentide tugivõrgustik

Ungari kogemustest ja Euroopa talentide tugivõrgustiku loomisest rääkis Euroopa talendikeskuse (European Talent Center) tegevjuht Csilla Fuszek. Budapestis asuv keskus loodi 2012. aastal ja selle eesmärk on töötada välja mehhanismid organisatsioonide ja inimeste koostööks, et jagada kogemusi ja ressursse. Ka tahetakse innustada harukeskuste teket üle Euroopa. Tänavu mais toimuvaks talendikeskuste konverentsiks on valmimas tugitegevuste kaart. Kuue kuuga on kaardistatud 27 riiki ja kirjeldatud 130 asutuse või üksikisiku tegevust. Eestist on ära märgitud TÜ teaduskool.

Euroopa talendikeskuse juht Csilla Fuszek.

Euroopa talendikeskuse juht Csilla Fuszek.

Pole imestada, et just Ungarist on saanud Euroopa andekate noorte tegevuste eestvedaja ja -kõneleja. Madjaritemaal on kujunenud välja märkimisväärne võrgustik andekate toetamiseks. Muide, parlament on vastu võtnud ka talentide programmi, loodud on fond annetajaile, tekkinud on üle tuhande kohaliku talendipunkti (see võib olla ka näiteks malering) ning on ka internetipõhine võrgustik. Internetiandmebaasi on arendatud viimased viis aastat, sel on tuhandeid kasutajaid (õpilased, vanemad, asutused, teadlased, poliitikud). Tegutsevad andekuse toetamise nõukogud, mis koordineerivad oma piirkonna tegevusi ja otsivad koos rahastust.

„Euroopa talentide tugivõrgustik peab olema isetekkeline ja ühendama valdkonnas tegevaid organisatsioone,” rääkis Csilla Fuszek. „Võrgustikutegevused suurendavad andekate avastamist ja nende arengu toetamist kogu Euroopas ning annavad hoogu andekusega seotud uuringutele. Tugivõrgustik näitab, et andekatega tegeleb Euroopas kriitiline mass inimesi ja see sunnib arvestama nii EL-i kui rahvuslike poliitikate kujundajaid.”

Et kvalifitseeruda Euroopa talendikeskuse haruks, peab olema vähemalt aasta jagu kogemust ja tegevusega hõlmatud 10 000 inimest, peab olema pädevus andekuse ja andekate hariduse ja teooria ning praktika vallas. Vaja on valmisolekut teha koostööd teiste riikide keskustega ja võimekust koordineerida ühistegevust, rahvusvahelisi üritusi.

Kes peaks andekaid märkama?

Ka Eestil on, mille üle uhkust tunda. Poole sajandi vanuse TÜ teaduskooli eestvõttel on meil 60 aastat olümpiaadiliikumist ja igal aastal hulk rahvusvahelisi saavutusi teadmiste jõuproovidelt. Suur roll on olnud teaduskooli kujunemisel andekate noorte arendamise keskuseks selle juhil Viire Sepal.

Nagu märkis TÜ õppeprorektor Martin Hallik, õpib sel õppeaastal teaduskoolis 42 kursusel 1757 õpilast 199 koolist. Tartu ülikooli astus tänavu 730 medalistist 37%. Olümpiaadide tulemuste põhjal saanuks endale ülikoolikoha 244 õpilast. Neist 39% tuligi TÜ-sse. Kuidas veelgi enam andekaid ülikooli kinnistada?

„Andekaid õpilasi peaks senisest enam väärtustama ka ülikooli karjäärimudelis,” sõnas Hallik ja tõi näiteks kõrgkooliõpikute kirjutamise, mille vastu suurenes huvi pärast seda, kui see tegevus ka ülikooli õppejõu karjäärimudelisse pandi.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo rõhutas oma konverentsikõnes, et talentide väljaarendamisega edasiliikumiseks on kõige olulisemad märkamine ja omakasupüüdmatuse arendamine. Märgata peaks olema lihtne, aga praktiliselt on see märksa keerulisem. Kes võiksid märgata, on tihtipeale oma piiratuse raamides. Omakasupüüdmatuse arendamine on kinni personalivalikus – mil määral suudame olla erapooletud.

„Vajame rohkem tähelepanu noorte avastamata annetele. Pühendume liiga palju teisejärgulistele probleemidele,” arvas Aaviksoo.

—-

Riigikogu esimehe Ene Ergma tervitus

Väikse rahvana peame valvama iga oma koolinoore hea käekäigu üle, et keegi koolist välja ei kukuks. Tuge ja julgustamist vajavad nii mahajääjad kui ka väga andekad. Eesti Televisiooni vahendatud dokumentaalne telesari „Üheksandikud”, kus ühe õppeaastaga saavutati halbade õpitulemustega põhikooli viimase klassi õpilaste hoiakute muutumine, näitas vapustavaid tulemusi – paljud neist õpilastest osutusid vägagi võimekateks. Tulemusteni jõudmine nõudis aga palju tööd ja kannatlikku meelt kõigilt asjaosalistelt.

Pisut leebema versiooni toon enda koolipõlvest. Kuna õppimine pingutust ei nõudnud, sain koolitundides kiiresti ülesannetega valmis ja põhjustasin õpetajatele sageli peavalu – kippusin tunnis korda rikkuma, teistele ette ütlema jms. Kõiki oma „vägitegusid” ei hakka siinkohal üles lugema, ütlen vaid kokkuvõtlikult, et minu koolis püsimine rippus vahel juuksekarva otsas. Ootamatuks motivaatoriks, mis pani mind endale sihti seadma, õppetöösse suhtumist ja käitumist parandama, sai juhuslikult Viljandi turul kuuldud sõna „plasmafüüsika”.

Ma ei tea, kuidas käitus koolis praegune haridus- ja teadusminister, kuid teada on, et tema andekust märgati ja ta hüppas ühest klassikursusest üle.

Nüüd siis oleme mõlemad Eesti teaduste akadeemia liikmed.

Tänan kõiki õpetajaid, kes oma tööd südamega teevad!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!