Uued riigigümnaasiumid on rolli sisse elanud

Riigigümnaasiumide pere on kasvanud viieliikmeliseks, loonud ühise veebilehe, Facebooki grupi ja õpilasesinduste koostöökoja. Pooleaastane sisseelamisaeg on läbi ka uustulnukatel Jõgeva- ja Läänemaal.

Järgmisel esmaspäeval läheme külla Noarootsi ja Läänemaa kolleegidele, lausub Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Alo Savi. „Lähiajal tahamegi riigigümnaasiumide koostööd veelgi tihendada, õpilased on juba algust teinud ja koostöökoja loonud.”

Kuna selleks õppeaastaks olid vanemad riigigümnaasiumid plaanid juba teinud, ei mahtunud sinna enam õpetajate ühisüritusi. Järgmisel õppeaastal peaks aga ka õpetajad saama omavahel tihedamalt suhelda.

Alo Savi sõnul on esimene poolaasta möödunud sisse elades.

„Aset on leidnud sündmused, mida edaspidi hakkame lugema oma gümnaasiumi traditsioonideks,” märgib ta. „Muudatused õppeprotsessis on end igati õigustanud.” Jõgevamaa gümnaasium kasutab korraga trimestrite ja perioodide süsteemi. Ühes perioodis on kümme ainet, periood kestab 11 nädalat: kümme nädalat õppimiseks ja üks arvestuste jaoks.

„Esimest arvestuste nädalat kardeti, aga nüüd on harjutud,” ütleb Savi. Õppepinge on väiksem ja koormus ühtlasemalt jaotunud kui seitsmenädalase perioodiga, mida kasutavad näiteks Tartu Jaan Poska gümnaasium (mille õppealajuhataja Savi varem oli) ja Härma gümnaasium ning Tallinna inglise kolledž.

Õpilased saavad valida viie suuna – humanitaar-, keelte-, sotsiaal-, reaal- ja loodussuuna – vahel.

Uudse õppevormina Eestis katsetab Jõgevamaa gümnaasium juuni algul õpetada valikaineid ühe nädala jooksul: õpilased õpivad nädal aega järjest hommikust õhtuni ühte enda valitud ainet.

„Selline õppevorm pakub suurtest keskustest eemal olevatele koolidele võimalust häid õpetajaid kooli tuua,” loodab Savi. „Keeruline oleks kord kuus lektor kohale saada, aga terveks nädalaks on juba lihtsam. Sügisel uurisime õpilaste huve, nad langetavad oma otsuse järgmise nädala lõpuks.”

Seejärel saab juhtkond lektoritega kokku leppida.

Mõni andis alla

„Mõni õpilane on juba leidnud, et meil on liiga raske õppida, ja lahkunud. See oleneb tööharjumusest,” ütleb Savi. „Tekib filosoofiline küsimus: milleks gümnaasium on – kas lapsepõlve pikenduseks või õpioskuste kujundamiseks ja sammuks karjääri suunas. Meie oleme selle viimase poolt ja anname õpetajatega selleks kõik.”

Jõgevamaa gümnaasium

Ka Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Leidi Schmidti sõnul oli esimesel poolaastal palju sissesättimisega seotud tegevust: sisustuse, õppevahendite hankimine ja riigihangete korraldamine.

Õppetöö läks ilusti käima. Kuigi seaduse järgi pole õppesuunad enam kohustuslikud, saab Läänemaa ühisgümnaasiumis valida koguni kuue suuna vahel: reaal-, majandus-, loodus-, sotsiaal-, humanitaar- ning spordi ja tervise suund.

„Leidsime, et on oluline pakkuda õpilastele valikuvariante õppesuundade kaudu, saame niiviisi nende soove maksimaalselt arvestada. See võimaldab paremini ka tööd korraldada, koostada tunniplaan nii, et ei jää auke,” räägib Schmidt.

Koolis on kaheastmeline õppesüsteem. Kohustuslikke aineid läbitakse klassiõppes, valikaineid õppesuundade kaupa.

Läänemaa ühisgümnaasiumi tulid õpilased peamiselt kahest Haapsalu gümnaasiumist, mõned ka väljastpoolt.

„See tähendab, et kogu aeg käib väike võrdlus: meil oli nii ja meil naa, seega peab selgitustööd tegema,” ütleb Schmidt. „Loomulikult peavad kõik töötajad sellega tegelema. Meil on õnneks hästi tubli huvijuht, kes teeb selgitustööd õpilasomavalitsuse kaudu. Tänu seal korraldatud aruteludele edenevad asjad päris hästi.”

Sinilindu püüdmas

Jõgevamaa gümnaasium korraldas kooli logo konkursi, tööde esitamise tähtaeg on 3. veebruaril. Läänemaa ühisgümnaasiumil oma logo juba on. Sel on kujutatud origami tehnikas sinist volditud paberlindu.

„Sinine on mere ja taeva, lootuse ja vaimsuse, unistuse värv,” seisab kodulehel. „See on gümnasistide endi kätes, milline saab olema nende lend. Ühisgümnaasium teeb kõik, et see oleks tehniliselt põhjalik ja unistavalt loominguline.”

Ehkki riigigümnaasiume peetakse uue koolikultuuri loojaiks ja kandjaiks, ei arva Alo Savi, et nende ideoloogia oleks oluliselt teistmoodi kui teistel koolidel.

„Viime ikkagi ellu riiklikku õppekava, meie õpetajad on oma tööks hästi ette valmistatud ja meil on peamised põhimõtted kokku lepitud,” täheldab Savi ja lisab, et Jõgeva linn on korraldanud oma koolivõrgu ümber parimal moel. Loodi uued koolid, kõik õpetajad koondati ja nad kandideerisid võrdsetel alustel tööle. Enamik on kohalikud, aga tublit täiendust tuli ka Tartust, Pärnust, Väike-Maarjast jm.

Munitsipaalkooli töökogemusega Savi ja Schmidt möönavad, et riigikoolil on oma eelised.

„Riigi tuge tunneme kindlasti, eriti ümberkorraldusi alustades oli haridus- ja teadusministeeriumiga tihe koostöö,” lausub Schmidt. „Ka eelarvete koostamine, töökohtade loomine käis koostöös. HTM-i üldharidusosakond toetab meid kõvasti, alati saame vajalikku nõu. Vahel tundub, et riigikoolis käivad asjad kiiremini kui tavakoolis. Näiteks saame õpetajatele juba palgatõusu välja maksta. Minu teada pole munitsipaalkoolid oma eelarvet veel kätte saanud!”

—-

Uued riigigümnaasiumid

Alustas 2012

• Viljandi riigigümnaasium – moodustati C. R. Jakobsoni gümnaasiumi, Paalalinna gümnaasiumi ja Viljandi maagümnaasiumi baasil. Uue hoone maksumus 6,7 mln eurot.

Alustasid 2013

• Jõgevamaa gümnaasium – moodustati Jõgeva gümnaasiumi ja Jõgeva ühisgümnaasiumi baasil. Õpilasi 230. Hoone maksumus 3,3 mln eurot.

• Läänemaa ühisgümnaasium – moodustati Haapsalu gümnaasiumi ja Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi baasil. Hoone maksumus 3,5 mln eurot.

Alustavad 2015

• Pärnu – Pärnu Koidula gümnaasiumi baasil.

• Tartu – Tartu Tamme gümnaasiumi baasil.

• Jõhvi – Jõhvi gümnaasiumi baasil.

• Võru – Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi ja Võru Kesklinna gümnaasiumi baasil.

Renoveerimistööd ja asutuste moodustamine on erinevas järgus, aga igal pool töö juba käib.

• Praeguseks on kokkulepe olemas Valga, Põlva ja Paidega – viimases otsitakse veel asukohta. Volikogu otsused riigigümnaasiumi moodustamiseks on olemas Kärdlas ja lähiajal ka Kohtla-Järvel.

• Ettepanekud on tehtud, kuid seni pole kindlat vastust Kuressaarest, Rakverest ja Raplast.

• Erinevas järgus on läbirääkimised Tapa, Kadrina, Harku, Saue, Vändra ja Tallinnaga.

Allikas: HTM

—-

Riigigümnaasiumide õpilased lõid koostöökoja

10. ja 11. jaanuaril Viljandis kohtunud viie riigigümnaasiumi õpilasesindused asutasid koostöökoja, mille eesmärk on toetada omavahelist koostööd ja arendada kooli­demokraatiat.

Gümnasistid leidsid, et praeguses koolielus on liialt palju tähelepanu ja ressursse kulutatud koolidevahelisele konkurentsile ja üksteisele ärategemisele. Rohkem on vaja koostöö kaudu hoopis üksteiselt õppida ja luua parimad võimalused noorte arenguks.

Koostöökoja esimese poolaasta eesistujaks valiti Läänemaa ühisgümnaasium, tegevust hakkab koordineerima abiturient Kristjan Tedremaa ja mentorina Viljandi gümnaasiumi õpetaja Urmo Reitav.

Noored usuvad, et koostöökoja loomisega muutub riigigümnaasiumide koostöö veelgi hõlpsamaks ning tekib ühtne riigigümnaasiumide pere.

—

Riigigümnaasiumide veebikodu

Käesolevast õppeaastast saab riigigümnaasiumide tegemisi jälgida veebis aadressil www.riigigymnaasium.ee.

Infoportaalist leiab vajalikku teavet nii õpilane kui ka õpetaja ja läheb kiirtee praegu tegutseva viie riigigümnaasiumi (Noarootsi, Nõo, Läänemaa, Jõgevamaa, Viljandi) veebikodudesse.

Esimesel koolipäeval sai veebilehel jälgida otseülekandena viie kooli ühist aktust (üritusest on ka salvestised).

Uudistevoos saab näiteks teada, et Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased viisid ärieetika kursuse lõputöödena ellu heategevusprojekte, Nõo reaalgümnaasiumi ees avati aga taies, mis on pühendatud Nõo keskkooli legendaarsele direktorile, Viljandi gümnaasiumis toimus osaluskohvik.

Samuti seda, et Jõhvi loodava riigi­gümnaasiumi direktoriks valiti ­praegune Mäetaguse kooli direktor Tarmo Valgepea.

Uudisvoogu kuvatakse ka Facebooki riigigümnaasiumide lehel, mis meeldib 593 inimesele.

Viljandi gümnaasiumi uus hoone on ühtlasi populaarne konverentside koht. Fotol hetk konverentsilt „Avastusretked looduses”.
Foto: Hilje Nurmsalu