3D-printer on koolitunnis saanud reaalsuseks
Tartu Tamme gümnaasium on esimese Eesti koolina võtnud tehnoloogia õppesuuna tundides kasutusele 3D-printeri. 4. veebruaril toimunud tehnoloogia minimessil said seda seadet ja muid insenerimõtte loovaid lahendusi katsetada ka teiste suundade õppurid ning saali pistis nina algklassilapsigi.
Tavatundide asemel toimusid robootika, mudellennunduse, digiandmekogujate kasutamise loodusteaduslike katsete töötoad. Tegutsesid leiutajad, proovida sai veebipõhist vastamissüsteemi, QR-koodi rakendamist õppetöös, arvutiga juhitavat tikkimismasinat.
Direktor Vallo Reimaa sõnul on kool ostnud tehnoloogiasuuna õppetööks vajalikku nüüdisaegset aparatuuri teenitud omavahenditest, et muuta õppimine intrigeerivaks.
„Kipume kuiva teooriaga laste teadushuvi tapma, aga ehitame parem selle huvi nii võimsaks, et teooria ise tuleb peale,” lausus Reimaa. „Ühiskond on muutunud ülimalt tehniliseks. Noor peab saama koolist kompetentsust, et tal oleks avar tulevik ja head tööpakkumised. Ta peab suutma ise loovalt mõelda ja seadmeid välja töötada. Üritame sellist mõtteviisi tehnoloogiasuunas ja terves koolis arendada.”
Tehnoloogiapäeva ilmestasid säravad lektorid – TÜ loodusteaduskonna õppeprodekaan, EstCube-1 projektijuht Mart Noorma ning astrofüüsik akadeemik Ene Ergma.
Gümnaasiumiõpilaste kõrval uurisid 3D-prinditud kujundeid ka algklassilapsed.
Fotod: Sirje Pärismaa
Mart Noorma uuris saalis istujailt, kui paljud teavad oma elu mõtet. Ta arvas, et järgmised satelliidid on juba nende ehitada. Noorma soovitas noortel oma plaanide tegemisel lähtuda Tuleviku Instituudi dokumendist „Future Work Skills 2020”. Seal on kirjas, et maailm liigub pikema eluea suunas, esile tõusevad targad masinad ja arvutistatus, kujuneb uus meedia ja suhtlusvõrgustikud. Tähtsustub keeruliste organisatsioonide juhtimine ja kogu maailma globaalne ühendatus.
„Peame olema interdistsiplinaarsed ja sotsiaalselt intelligentsed,” rääkis Noorma.
„Mis on plasmafüüsika?” testis auditooriumi teadmisi Ene Ergma ja vastust saamata ütles, et tema teadis seda juba 20. sajandil.
Ergma sõnul on ta käinud väga paljudes koolides rääkimas astrofüüsikast ja Eestist kui tulevasest kosmoseriigist. „See on tulevikuala paljudele noortele. 21. sajand on väga tehnoloogiline, lihtsad tööd ja madal haridus ei anna enam töökohta,” märkis Ergma.