Aaviksoo selgitas parlamendis vajaduspõhist õppetoetust
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vastas esmaspäeval riigikogus arupärimisele vajaduspõhise õppetoetuse kohta, teatas riigikogu pressiesindaja.
Arupärijad küsisid, kuidas toimib ülikoolidele jäetud puhver vajaduspõhise õppetoetuse maksmiseks tudengitele, kelle majanduslik olukord on lühikese aja jooksul muutunud. Samuti uurisid arupärijad võimalusi süsteemi paindlikumaks muutmise kohta ning üliõpilaste parema informeerimise kohta vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel.
Aaviksoo selgitas, et ülikooliseaduse muudatustega viidi sisse tasuta kõrgharidus ja ligipääs õppemaksuta kvaliteetsele kõrgharidusele tekkis enam kui 4000 täiendavale noorele. Lisaks nähti esimest korda ette vajaduspõhine õppetoetus, mis ei ole mõeldud tudengite palgana, vaid neile üliõpilastele, kellel muidu oleks kõrgharidusõppes õppimise alustamine raskendatud või kelle muud sissetulekuallikad ei võimaldaks neil normaalset äraelamist ja toimetulekut.
Aaviksoo lisas, et perekonna majandusliku seisundi halvenemist ei saa lahendada õppetoetuste instrumendiga, vaid selleks tuleb kasutada muid kohaliku omavalitsuse hallatavaid sotsiaaltoetuste ja -teenuste skeeme.
„Vajaduspõhine õppetoetus on perekonna toetus lähtudes tema eelmise aasta sissetulekutest, mis on registrites olemas. Selle põhjal oleme seda õppetoetust jaganud nüüd juba ühe semestri vältel,” ütles Aaviksoo.
Minister selgitas, et leibkonna määratlemine on seotud suure ja kuluka bürokraatiaga. „Arvestades meie isikute elukoha registreerimise praktikat on seda süsteemi lihtne manipuleerida,” ütles Aaviksoo. Ta täiendas, et seetõttu analüüsitakse üliõpilase pere sissetulekut lähtudes perekonnast, mitte leibkonnast.
Haridus- ja teadusministeerium on eraldanud igal aastal õppeasutustele vahendeid õppetoetuste põhi- ja täiendava toetuse maksmiseks. Toetuse suurus lepitakse haridus- ja teadusministeeriumi ja õppeasutuse vahel sõlmitud lepingus kokku ning summa on tuletatud vastavas õppeasutuses täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvust, seisab riigikogu teates.
Aaviksoo nägi põhilise probleemina, et erinevatel põhjustel on paljud üliõpilased kas loobunud taotlemise lõpule viimisest või ei ole seda taotlust üldse esitanud. Aaviksoo sõnul on käivitatud kampaania vajaduspõhisest õppetoetusest teavitamiseks ning selle maksumus on suurusjärgus 5000 eurot.
Aurpärimise esitasid 13. jaanuaril Yana Toom, Viktor Vassiljev, Urbo Vaarmann, Eldar Efendijev, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velman, Valeri Korb, Mailis Reps ja Ester Tuiksoo.
Istungi stenogramm on kättesaadav siin.