Eesti rahvakultuurist kümnes keeles

14. veebr. 2014 Heli Noor TÜ keelekeskuse eesti keele õpetaja - Kommenteeri artiklit

Meie noored oskavad rääkida inglise keeles küll halloween’ist, tänupühast ja valentinipäevast, aga kas nad oskavad tutvustada võõrkeeles meie oma rahvakalendri tähtpäevi ja rahvakultuuri? Teadmised on suuremal või vähemal määral usutavasti olemas, kuid puudub vajalik võõrkeelne sõnavara.

Kust tekkis mõttesäde luua TÜ keelekeskuse õpiobjektide sari „Eesti rahvakultuurist”? Selleni viis kahe hea sõbra ja inglise keele õpetaja, Liina Soobiku (TÜ keelekeskus) ja Anu Pungase (Toila gümnaasium) kohtumine ning ühine tähelepanek tööasju arutades. Keelekeskusel oli varasemast ajast mitmekeelse õpiobjekti koostamise kogemus. 2010. aastal valmis „Kommentaaridega harjutusvara õppevideo „Ruumitähendusega prepositsioonid, postpositsioonid ja verbid” juurde” kümnes keeles. Idee võttis kohe algatusrühma esimesest töökoosolekust peale laiemad piirjooned.

Eesti rahvakalendri tähtpäevad

Arutluste käigus otsustati, et sisupake üldpealkirjaga „Eesti rahvakultuurist” hakkab koosnema kolmest osast. Kaasa lüüa otsustasid eesti, läti, leedu, inglise, saksa, prantsuse, vene, hispaania, uuskreeka ja jaapani keele õpetajad. 2012. aastal valmis „Eesti rahvakalendri tähtpäevad” (10 keelt). Selles antakse lühike ülevaade olulisematest tähtpäevadest, mida tuntakse ja mille traditsioone järgitakse suuremal või vähemal määral tänapäevalgi. 2013. aasta lõpuks valmisid õpiobjektid „Rahvatants ja rahvarõivad” (üheksa keelt) ning „Rahvamuusika ja rahvapillid” (üheksa keelt), mis kujutavad endast aimelist ülevaadet eesti rahvatantsust, -rõivastest, -lauludest ja -pillidest läbi mitme sajandi. Õppematerjalid sisaldavad tekste ning audio- ja videofaile. Sisupakmes on esitatud nii alusteadmised ja sõnavara kui ka harjutused eri tasemetele (A2–B2) nende kinnistamiseks. Aimeline ja keeleõpetuse pool on püütud hoida tasakaalus. Autorite rõhuasetused on ka keeleõppe seisukohast erinevad. Näiteks eestikeelses õpiobjektis on suur osa kuuldu mõistmisel, hispaaniakeelses aga pigem teksti mõistmise arendamisel.

Õpiobjekt ei püri olema rangelt tõsiteaduslik, vaid pigem üldmõistetav materjal esmatutvuseks meie rahvakultuuri ilmingutega. Samas on allikmaterjalidele viitavate linkide kaudu võimalik ka teemasse süveneda. A. Pungase loodud teoreetiline aluspõhi oli küll kõigil ühine, aga igal autoril oli võimalus esitada oma tõlgendus ja vajalikud selgitused. Peab rõhutama, et keeleõpetajail pole spetsiifilist rahvakultuuriteadmust. Sellealane kompetentsus on ainult A. Pungasel, mistõttu on töö käigus kasutatud konsultantide abi ja otsitud teavet internetistki.

Terminid eri keeltes

Kõvaks pähkliks osutusid nii mõnedki terminid, mida tuli eri keeltesse tõlkida. Näiteks jõulu- või näärikroon, mis pühade ajal tare kaunistamiseks lakke riputati. Sõna-sõnalt tõlkides kõlaks ju kenasti: Christmas crown. Selline väljend inglise keeles ka on, aga märgib see hoopis kuldsest papist tehtud pähe pandavat krooni või uksekaunistuseks mõeldud pärga. Nii kujuneski selgituseks: special hanging decorations were made of straw called crowns (jõulukroon) and they were attached to the ceiling.

Kreekas pole sellist traditsiooni ega kreeka keeles selliseid sõnugi nagu jaani-, mardi- või kadripäev. Kasutati siis Mardi, Kadri ja Jaani kreekakeelsete nimede vasteid koos seletusega, mida me nende nimetuste ja pühade all mõtleme. (Näiteks kadripäev – Η Γιορτή της Αγίας Αικατερίνης στις 25 Νοεμβρίου.)

Keeruliseks osutus meie rahvakalendri tähtpäevade – need toetuvad paljuski ristiusu taustale – selgitamine jaapani keeles. Keskmine jaapanlane ei tea ristiusust midagi. Küll aga on ühine see, et nii eestlased kui ka jaapanlased tegelevad/tegelesid põlluharimisega, mistõttu sai tõmmata paralleeli viljakoristuse (rukkilõikuse) ja riisilõikuse vahel, raskem oli loomadega seotud teemadel, nt karjatamine, heinategemine jne. Tavaline jaapanlane, iseäranis noor, kellega õppijad võiksid kõige rohkem kokku puutuda, on oma rahvatantsust ja rahvalaulust väga kaugel ja seetõttu oli raske tuua sellel teemal jaapanlasele toimivaid seoseid ja analooge.

Kui oskussõnadest puudu tuli, aitasid fotod. Kuidas muidu selgitada hispaanlastele meile nii mõistetavat traditsiooni, kus head lapsed panevad aknalauale sussi, et päkapikud saaksid sinna midagi tuua. Paljudes Hispaania kodudes ei kanta susse ega tunta ka aknalauda arhitektuurielemendina.

Kasutajaskond

Õpiobjektide sarja kasutajaskond on meie ettekujutuse kohaselt lai. Võõrkeeleõpetajad saavad kasutada seda nii tunnis kui ka anda sealt iseseisvat tööd. Eri tasemel õppijad saavad keelt õppida iseseisvalt ja võrrelda huvi korral materjalide esitust eri keeltes. Eesti keelt õppivad välisüliõpilased, kes tutvuvad meie kultuuriga, laiendavad oma eestikeelset sõnavara ja vajadusel leiavad tuge emakeelsest materjalist. Väliskülalised, kes tahavad kiiret ülevaadet meie rahva tähtpäevadest ja rahvakunstist, mahukaid allikaid ilmselt ei uuri. Nendest õpiobjektidest saavad nad nii lühiülevaate kui ka omandavad esmase sõnavara.

Sisupakme loomisse oli haaratud pea paarkümmend TÜ keelekeskuse õppejõudu. Vajadusel andsid nõu head väliskolleegid. Audiofaile aitasid sisse lugeda keelt emakeelena kõnelejad (hispaania, vene, inglise, jaapani, leedu jt). Seega võib meie töörühma nimetada lausa rahvusvaheliseks. Suurem osa sisupakmes kasutatud fotomaterjalist on õppejõudude pildistatud, aga oleme eesti rahvapillide fotosid saanud ka Kaunase P. Stulga nimelisest leedu rahvapillide muuseumist. Anu Pungase ülesvõetud videotes löövad mardi- ja kadrisantidena kaasa Toila gümnaasiumi tütarlasteansambel ning rahvatantsuvideotes esineb Kohtla-Järve kultuurikeskuse rahvatantsuansambli Virulane B-segarühm.

Täname kõiki kaasaaitajaid fotode, heli- ja videofailide eest. Õpiobjektide sarjaga saab tutvuda aadressil http://eestikultuurist.ut.ee/.

Arsti vastuvõtule viies keeles

Õpiobjekt tulevasele või ka juba praktiseerivale arstile ei sündinud üleöö. Idee mõlkus meeles ammu, kuivõrd aastatepikkune töökogemus tulevaste meedikute keeleõpetajana näitas kätte õpetamise keerukohad, milles veakriitilisemaks osutus nn meditsiiniline intervjuu ehk vestlus haigega. Siit ka üldpealkiri „Arsti vastuvõtul”. Õppematerjali kallale sundis asuma üks tõeliselt naljakas dialoog kirurgi kabinetis, mida aastal 2012 soovimatult pealt kuulma sattusin.

– Arst pöördub haige poole: „Mis värvi teie iste on?”

– Haige: „Tool või?”

– Arst täpsustab: „Ei, kaka.”

– Haige: „No kust ma toda näen, mul ju väljakäik õuen.”

– Arst õele: „Võtame patsiendi ekskremendid.”

Algselt oli õppematerjal mõeldud kakskeelsena, suunaga eesti-vene-eesti. Esimese osa valmides tekkis mõte kutsuda koostööle kõik arstiteaduskonnas õpetavad keelekeskuse kolleegid. Innustust sain töörühmalt, kes parasjagu koostas mitmekeelset õpiobjekti eesti rahvakultuurist. Ühtekokku on esindatud viis keelt: eesti, vene, inglise, saksa ja hispaania. Õpiobjekti alusmaterjal on haigusloo küsimustik, audio- ja videofailid ning harjutused. Dialoogidest arusaamist toetavad videofailile lisatud subtiitrid ja dialoogides esinevate sõnade tõlkevasted. Õpiobjekt lõpeb kontrolltestiga.

Õppesisu koostamisel olime seatud küsimuse ette, kuidas väljendada etteantud keele väljendusvõimaluste ja keelekasutaja sotsiaal-kultuuriliselt juhitud keeletarvituse erinevusi? Õpiobjekti ühisosaks sai videodialoog koos selle juurde kuuluvate toetavate küsimuste ja harjutustega, arsti vastuvõtule registreerimisel keskendusime võrdlemise-kõrvutamise aspektile keelekasutaja kultuuritausta arvestavalt. Näiteks eesti ja vene kultuurikontekstis pöördub haige esmalt registratuuritöötaja poole, teiste keelte puhul selline arsti vastuvõtule eelnev toiming puudub. Niisiis on õpiobjekt mõeldud medicina erialasuunitlusega üliõpilastele keeleoskustasemega A2–B1. Õppematerjali saavad kasutada ka mittemeedikutest võõrkeeleõppijad, kel on plaanis välismaale suunduda. Arstiabi võib vajada ka Eestis elav välismaalane.

„Arsti vastuvõtul” on esimene osa valmivast õpiobjektide sarjast, mille eesmärk on kujundada võõrkeeles suhtlusoskust meditsiinitöötaja-patsiendi tasandil. Järgmised osad on seotud eri­alaarstide vastuvõtutoimingutega, nt „Kardioloogi vastuvõtul”. Iga keele terminoloogia ja oskus­fraasid on kujundatud tema oma keelereeglite alusel. Valmiv mitmekeelne õppematerjal teenib vaieldamatult ka eesmärki õpetada kultuuridevahelist suhtlemist. Õpiobjektidega saab tutvuda aadressil https://sisu.ut.ee/.

Eve Raeste, TÜ keelekeskuse eesti keele lektor


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!